← Eesti

2-06-12067/1

Obsah (9)§ 468§ 416§ 317§ 407§ 138§ 174§ 143§ 142§ 149

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2006.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiv

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama

§ 416nõuetele.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue AS esitas .a. hagi DW’i vastu 5759,68 krooni nõudes. AS ja DWi vahel sõlmiti .a. järelmaksuga müügileping nr , mille esemeks oli Lepingust tulenevalt kohustus hageja omandama DB ning andma selle lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja aga kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis süstemaatiliselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis kostjale .a. teatise lepingu ülesütlemise kohta. Pärast lepingu ülesütlemist oleks pidanud kostja hagejale vara tagastama. Kuna kostja vara tagasi ei toonud oli hageja sunnitud tellima vara tagastamisteenuse OÜ-lt . OÜ sai vara kätte parklast ning oli kohustatud tasuma parklatasu summas 741,50 krooni. Peale vara valduse taastamist, usaldas hageja vara võõrandamise AS-le , kes teostas lisaks müügiteenusele ka signalisatsiooni remondi varal. Kuna vara oli kehvas seisus, siis hind, millega õnnestus varale ostja leida oli 50000 krooni. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 55759,68 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 37492,85 krooni, debitoorsest võlgnevusest summas 8917,31 krooni, kindlustusmaksete võlgnevusest summas 2632,86 krooni ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 6716,66 krooni. Vara realiseeriti hinnaga 50000 krooni, seega on kostja poolt hagejale lepingust tulenevalt hüvitamata 5759,68 krooni. .a. saatis hageja kostjale teatise, milles palus tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Vaatamata sellele ei ole kostja hagejale käesoleva ajani võlgnevust tasunud, mistõttu hageja oli sunnitud pöörduma lepingust tuleneva võlgnevuse 5759,68 krooni, kostjalt väljanõudmiseks kohtu poole. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõiv 350 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kostjale on kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt

§ 317lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte antud.

Kohus on kostjat hoiatanud, et kui kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellel kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 4, 367 lg 1 ja 4. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud uba tasutud liisingumaksetega, lg kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Tuginedes eeltoodule, leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 5759,68 krooni. Menetluskulud Kooskõlas

§ 138lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda.

AS-l on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (

§ 174lg 2).

Tulenevalt

§ 143

p 4 kohaselt asja läbivaatamise kulu on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud, mis tuleb tasuda riigituludesse. Postikulu 64,80 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (

§ 142

lg 1).

§ 142

lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kautsjon tasutakse .

§ 149

lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ene Tsefels Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.