← Eesti

2-05-15253/12

2-05-15253 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik teatavaks- 28. detsember 2006.a, Tallinn Otsuse avali

§ 1015

alusel esitatav dokumendiga tutvumise nõue sisaldab ka õigust nõuda nimetatud dokumendist ärakirja tegemist. Kui isik saab dokumendiga tutvumisel teada dokumendis sisalduvad olulised andmed, peab tal olema võimalus ka nende andmete kasutamiseks oma seaduslike huvide kaitseks ning seda on võimalik teha ainult dokumendist ärakirja või koopia tegemisel. Vastasel juhul puuduks nimetatud seadusesättel mõte.

  1. Kivisöe kvaliteedi sertifikaadid on koostatud hageja huvides ning hageja soovib neid kasutada dokumentaalsete tõenditena arbitraažimenetluses. Tegemist on sama kivisöega, mis hageja müüs N A/S-le. Seetõttu omab hageja jaoks olulist tähtsust, milline oli hageja poolt N A/S-le müüdud söe kvaliteet ajal, kui N A/S selle edasi müüs. Kostja vastuväited
  2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on kontrollinud Muuga sadamas hageja poolt N A/S-ile tarnitud kivisöe kvaliteeti. Kostja tegi seda sõltumatu asjatundjana N A/S-i tellimusel, esitades tellijale kontrolli tulemuste kohta kvaliteedisertifikaadid. Kvaliteedisertifikaadid, millega hageja soovib tutvuda ei ole koostatud hageja poolt tarnitud kivisöe kohta. Kostja võttis proove raudteevagunitega Muuga sadamasse saabunud kivisöest, mille oli N A/S-ile müünud hageja. Proovid võeti seega ainult hageja poolt müüdud kivisöest. Kõnealuste proovide analüüsi tulemuste kohta väljastas kostja N A/S-ile kvaliteedisertifikaadid. Kostja võttis alati kaks proovi, millest ühte kasutati sertifitseerimise aluseks olevate analüüside tegemiseks ja teine hoiustati kaheks kuuks, et sertifikaadi sisu vaidlustamisel oleks seda võimalik uute analüüsidega kontrollida. N A/S väitis kostjale, et kõik sissetuleva kivisöe kvaliteedisertifikaadid on esitatud 2

(8)ka hagejale. N A/S ega hageja ei ole kunagi teatanud kostjale mittenõustumisest sissetuleva kivisöe kvaliteedisertifikaatide sisuga ega nõudnud uut analüüsi.
  1. Lisaks hagejale ostis N A/S kivisütt ka kolmandatelt isikutelt. Sissetuleva kivisöe ladustas N A/S Muuga sadamas ja müüs selle hiljem edasi. Edasimüüdav kivisüsi lastiti Muuga sadamas laevadele ja N A/S-i tellimusel võttis kostja ka sellest kivisöest proove ning väljastas vastavad kvaliteedisertifikaadid. Hagiavalduses ongi vaidlusaluseid sertifikaate kirjeldatud laevade nimede kaudu. Väljamineva kivisöe hulgas oli erinevatest kaevandusest pärinevat, erineval ajal ja viisil tarnitud ning erinevates tingimustes hoitud kivisütt. Sissetuleva ning väljamineva kivisöe kvaliteedikontrollid tehti erinevatel aegadel.
  2. Seega on sissetuleva kivisöe kvaliteedisertifikaadid koostatud hageja poolt N A/S-ile müüdud kivisöe kohta. Väljamineva kivisöe kvaliteedisertifikaadid aga ei ole koostatud hageja poolt N A/S-ile müüdud kivisöe, vaid N A/S-i poolt oma klientidele müüdud kivisöe kohta. Väljamineva kivisöe kvaliteedisertifikaatide alusel ei ole võimalik teha kindlaks hageja poolt N A/S-ile müüdud kivisöe kvaliteeti. Just nende sertifikaatidega tutvumist hageja nõuab.
  3. On arusaamatu, miks nõuab hageja vaidlusaluste sertifikaatidega tutvumise võimalust just temalt. Sertifikaadid on koostatud N A/S-i tellimusel ja nende originaalid on antud üle nimetatud isikule. Hageja peaks nõudma vaidlusaluste sertifikaatidega tutvumise lubamist N A/S-ilt. Sissetuleva ja väljamineva kivisöe kvaliteedisertifikaadid koostati N A/S-i jaoks nimetatud isiku ja kostja vahelise lepingu alusel. Lepingust tulenevalt ei ole kostjal õigust avaldada sertifikaatide sisu kolmandatele isikutele, sealhulgas hagejale.
  4. Hagi alusena nimetatud

§ 1015

käsitleb vaid dokumentidega tutvumist ega võimalda dokumentide väljanõudmist arbitraažikohtule esitamiseks. 14. Kuna sertifikaadid on koostatud N A/S-i tellimusel ja nende alusel ei ole võimalik teha kindlaks hageja poolt N A/S-ile müüdud kivisöe kvaliteeti, ei ole kõnealused dokumendid koostatud hageja huvides

§ 1015tähenduses.

  1. Kostjal on N A/S-i ees lepinguline kohustus mitte anda sertifikaate kolmandatele isikutele üle ilma N A/S-i nõusolekuta.
  2. Sertifikaatide asjakohasuse vahekohtuvaidluses välistab hageja leping N A/S-iga. Kehtivad standardid välistavad erinevatel aegadel võetud proovide analüüsitulemuste võrreldavuse. Kivisöe kvaliteet võib aja jooksul muutuda. Sertifikaadid puudutavad mitme erineva tarnena ostetud sütt ja võivad puudutada sütt, mida ei ostetud hagejalt. Üks vaidlusalustest sertifikaatidest on juba hageja valduses.
  3. Täidetud ei ole

§ 1015eeldused.

Vastavalt

§-le 1015 tuleb kõigepealt tuvastada, kas dokumentidega tutvuda soovival isikul on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks. Kui õigustatud huvi olemasolu on tuvastatud, kontrollitakse, kas esineb ka teine eeldus dokumentidega tutvumise õiguse tekkimiseks. On võimalik, et isikul on õigustatud huvi dokumendiga tutvumise vastu, kuid kuna täidetud ei ole ükski teistest

§-s 1015 sätestatud tingimustest, isikul dokumendiga tutvumise õigust ei teki. Hagejal puudub õigustatud huvi ja täidetud ei ole

§ 1015p 1-3 tingimused.

Hagejal puudub õigustatud huvi dokumentidega tutvumise vastu, kuna hageja ei saa antud sertifikaate esitada vaidluses kolmanda isikuga, sest

§ 1015

võimaldab hagejal vaid tutvuda vaidlusaluste sertifikaatidega, mitte nõuda koopiaid. 18. Sertifikaadid ei ole koostatud hageja huvides, kuna need telliti kostjalt kolmanda isiku poolt. Seda kinnitab ka Saksa BGB § 810 kohaldamise praktika. 3

(8)Maakohtu otsuse põhjendused
  1. Harju Maakohus kohustas kostjat esitama hagejale kostja koostatud kaheksa kvaliteedisertifikaadi ärakirjad kivisöe kvaliteedi kohta, mis on tehtud kivisöe kvaliteedi kohta: 25.11.2002 laeval X koguses 10195,583 tonni; 30.11.2002 laeval L koguses 3625,097 tonni; 15.01.2003 laeval A koguses 38525,065 tonni; 05.02.2003 laeval X koguses 10 000 tonni; 15.02.2003 laeval X koguses 10 000 tonni; 14.03.2003 laeval A koguses 4450 tonni; 31.03.2003 laeval A koguses 4574,315 tonni; 26.04.2003 laeval X koguses 9699,122 tonni. Kohus määras, et kõik ärakirjade tegemisega seotud kulud kannab hageja. Kohus mõistis S ASilt * OYkasuks välja menetluskuludena 50 060 krooni.
  2. Vaidlus on selles, kas hagejal on õigustatud huvi tutvumiseks vaidlusaluste sertifikaatidega, kas dokumendid koostati hageja huvides ning kas tutvumise õigus hõlmab ka õigust nõuda vastavate sertifikaatide koopiate esitamise kohustust.
  3. Hagejal on vaidlus kolmanda isikuga selle üle, millise kvaliteediga on hageja poolt tarnitud kolmandale isikule hageja poolt kivisütt. Vahekohtu vaheotsuse kohaselt tugines hageja (vahekohtus kostja) vastuväidetes sellele, et kolmanda isiku poolt olid maksmata nendevahelises lepingus kokkulepitud lisatasud kvaliteedi eest, mille katteks hageja tasaarvestas osa kolmanda isiku poolt talle makstud ettemaksu (tl 71, 72). Seega tugineb hageja õiguslik positsioon vahekohtumenetluses tarnitud kivisöe kvaliteedile. Vahekohus tegi vaheotsuses kolmandale isikule ettepaneku esitada nõutavad sertifikaadid, kuid kolmas isik seda ei teinud. Vahekohus asus seisukohale, et täiendavate tõendite esitamine vahekohtu menetluses on vajalik hageja poolt taotletud sertifikaatide näol.
  4. Hagejal on piisav õigustatud huvi vaidlusaluste sertifikaatide vastu. Hageja ja kolmanda isiku vahel käivas vahekohtumenetluses on vaidlus muuhulgas ka hageja tarnitud kivisöe kvaliteedi üle, kuna hageja on, tuginedes poolte kokkuleppele, osaliselt arvestanud kolmanda isiku poolt tasutu lisatasudeks kvaliteedi eest. Taotletavad sertifikaadid on koostatud kivisöe kohta, mille hageja tarnis kolmandale isikule.
  5. Antud vaidlusesse ei puutu kostja vastuväited, mis puudutavad hageja tarnitud kivisöe osakaalu üldises lastis, samuti erinevate hindamismetoodikate ja erineval ajal võetud proovide võrreldavusse ning kivisöe kvaliteedi võimaliku muutumisse. Tegemist on vahekohtu menetluses tõendite hindamisse puutuvate aspektidega.
  6. Arvestades, et vahekohtumenetluses omab tähtsust kolmandale isikule tarnitud kivisöe kvaliteet, pidas vahekohus vajalikuks võimaldada pooltel oma menetluses söe kvaliteeti puudutavad tõendid ja vaidlusalused tõendid on koostatud muuhulgas või kogu ulatuses hageja poolt tarnitud kivisöe kvaliteedi kohta, on hagejal piisav huvi antud sertifikaatide vastu, mida võib pidada õigustatuks huviks. 25.

§ 1015

loetelus antud kolmest eeldusest on kohaldatav vaid esimene st „ kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides”. Kahe ülejäänud eelduse kohaldumine poolte poolt esitatud asjaoludel ei ole võimalik, sest poolte vahel ei ole lepingulisi suhteid sertifikaatide osas ja pooled ei ole sellele tuginenud. Seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks neid analüüsida. 26. Kostja tugines vastuväidetes sellele, et tema koostas sertifikaadid kolmanda isikuga sõlmitud lepingu alusel ja seega ei saa need olla koostatud hageja huvides. Antud vastuväide ei ole veenev. See, et kivisöe kvaliteeti kontrollis kostja kolmanda isiku korraldusel ei välista, et dokumendid võiks teenida hageja huve. Kostja viidatud saksa õiguspraktika on asunud seisukohale, et dokument on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides, kui see võib teenida tõendina tutvumist taotlevat isikut (tl 135). Seejuures ei ole tähtis tõendi sisu vaid selle 4

(8)koostamise eesmärk.
  1. Vaidlusaluste sertifikaatidega fikseeriti kivisöe kvaliteet teatud ajahetkel ja selline fikseerimine omab tähtsust nii kolmanda isiku, kes oli sel ajal ilmselt kauba omanikuks, isikute (mh hageja) jaoks, kes olid söe kolmandale isikule müünud eelnevalt, kui ka võimalike tulevaste ostjate jaoks. Hageja nõutavate sertifikaatide näol on tegemist dokumentidega, mis koostati mh ka hageja huvides.
  2. Puuduvad mõistlikud vastuväited sellele, et

§ 1015

mõttega oleks vastuolus, et dokumendiga tutvumise õigus ei hõlmaks/välistaks õigust nõuda nende dokumentide koopiaid või ärakirju. Dokumendi või asjaga tutvumise eesmärk on võimaldada isikul saada informatsiooni dokumendis sisalduvate andmete või asja enda kohta. Õigustatud huvi olemasolu võib johtuda õigusliku vaidluse vajadustest. Kitsendav tõlgendamine oleks õiguste kaitsele halvava tähendusega ning muudaks sätte mõttetuks, kuna tutvumist nõudev pool oleks kaitsetu ja tema võimalused end protsessis kaitsta ka pärast dokumendiga tutvumist oleks nullilähedased, kui ta ei saaks nõuda endale koopiat või ärakirja asjakohasest dokumendist. 29. Kostja peab hagejale võimaldama dokumentidest ärakirjade saamise, mille kulud tuleb tulenevalt

§ 1017kanda hagejal.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

  1. S AS palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks; kui ringkonnakohus teeb uue otsuse, palus apellant vastustajalt välja mõista esimese astme kohtukulud summas 125 694,78 krooni ja apellatsioonimenetluse kulud. Kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi ja rikkus menetlusnorme.
  2. Kohus tuvastas ebaõigesti hagejal õigustatud huvi olemasolu sertifikaatidega tutvumiseks ning selle, et sertifikaadid on koostatud hageja huvides. Kohus jättis ebaõigesti tuvastamata sertifikaatide asjakohasuse hageja ja N A/S-i vahelises vahekohtuvaidluses ning sellest tulenevalt jättis ebaõigesti vastu võtmata kostja esitatud tõendid. Kohus kohaldas vääralt

§ 1015

, leides, et dokumentidega tutvumise nõue

§ 1015alusel hõlmab ka õigust nõuda vastava dokumendi ärakirja või koopiat.

  1. Õigustatud huvi tuvastamiseks on vajalik kindlaks teha, kas sertifikaadid võimaldavad määrata hageja poolt N A/S-ile müüdud kivisöe kvaliteeti. Hageja õigustatud huvi sertifikaatidega tutvumiseks ei saa tuleneda vahekohtu 02.05.2005 vaheotsusest. Vahekohus ei esitanud otsuses seisukohti ega põhjendusi sertifikaatide asjakohasuse kohta. Isegi, kui vahekohus oleks asjakohasust analüüsinud, ei oleks vahekohtu seisukohal tähendust käesolevas vaidluses, sest vahekohtu seisukohad ei oma õiguslikku tähendust kostja kui vahekohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes. Kohtu esiletoodud asjaolud ei anna hagejale õigust nõuda sertifikaatidega tutvumist.
  2. Sertifikaatide alusel ei saa hageja poolt N A/S-ile müüdud kivisöe kvaliteeti kindlaks teha. N A/S-ile müüdud kivisöe kvaliteedi tuvastamine vaidlusaluste sertifikaatide alusel oleks vastuolus hageja ja N A/S-i vahel 04.03.2002 sõlmitud lepinguga nr 02/2002, mis näeb ette lepingu alusel müüdud kivisöe kvaliteedianalüüsi tulemuste vaidlustamise korra. Rahvusvaheliselt tunnustatud standardid välistavad erinevatel aegadel võetud proovide analüüsitulemuste võrreldavuse. Kivisöe kvaliteet võis pikaajalise välistingimustes ladustamise ajal oluliselt muutuda. Sertifikaate ei ole võimalik seostada hageja tehtud konkreetsete tarnetega, kuna N A/S-i poolt edasimüüdud kivisöe last, millest võeti vaidlusaluste sertifikaatide aluseks olevad proovid, moodustus erinevast hageja poolt tehtud tarnest. N A/S-i poolt edasimüüdud kivisöe lasti hulgas, millest võeti sertifikaatide aluseks olevad proovid, võis 5

(8)olla kivisütt, mida N A/S ei ostnud hagejalt. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et nimetatud asjaolud ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust. Nimetatud asjaolud on olulised hageja õigustatud huvi tuvastamiseks.
  1. Kohus keeldus ebaõigesti tunnistaja V. O ülekuulamisest ning tagastas ebaõigesti kostja esitatud Vene Föderatsiooni Energeetika Ministeeriumi Põlevmaavarade Instituudi 15.09.2005 kirja nr 265/190 koos tõlkega, Tallinna Linnakohtu 09.12.2005 otsuse tsiviilasjas nr 11458/03 ja A S I C B.V.24.03.2006 kirja, neid hindamata. Tunnistaja ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega soovis kostja tõendada, et sertifikaatide alusel ei ole võimalik tuvastada hageja poolt N A/S-ile müüdud kivisöe kvaliteeti. Tõendite vastu võtmata jätmisega rikkus kohus TsMS § 238 lg-t
  3. Hageja valduses juba on 25.11.2002 M/V „X“ lastist võetud proovi kohta 27.11.2002 väljastatud sertifikaat EE 02/
  4. Kohus ei põhjendanud, milles seisneb hageja õigustatud huvi nõuda tutvumist dokumendiga, mis juba on vastustaja valduses.
  5. Sertifikaate ei koostatud hageja huvides. Kohus kohaldas ebaõigesti

§ 1015

. Kohus leidis ebaõigesti, et saksa õiguspraktika kohaselt on dokument koostatud tutvumist sooviva isiku huvides, kui see võib teenida tõendina tutvumist taotlevat isikut. Saksa õiguspraktika kohaselt on dokument koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides, kui dokumendi eesmärgiks on olla tõendiks dokumendiga tutvuda soovivale isikule või kindlustada, selgitada, edendada või muul viisil mõjutada tema õigussuhteid. 37. Sertifikaadid ei ole koostatud hageja huvides ega tema jaoks ning need ei ole koostatud hageja poolt tõendina kasutamise eesmärgil. Sertifikaadid on suunatud N A/S-i poolt oma klientidele müüdud kivisöe kvaliteedi tuvastamiseks. Hageja huvides koostatud kvaliteedisertifikaadid, so hageja poolt N A/S-ile müüdud kivisöe kohta selle Muuga sadamasse saabumisel koostatud kvaliteedisertifikaadid, on hagejale N A/S-i väitel esitatud. Kuna sertifikaate ei koostatud eesmärgiga luua hageja jaoks tõendeid või mõjutada hageja õigussuhteid, ei ole need koostatud hageja huvides

§ 1015tähenduses ja hagejal ei ole õigust nõuda nendega tutvumist.

38.

§ 1015

ei näe ette võimalust nõuda dokumentide ärakirjade väljastamist.

§ 1015

kohaselt võib dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik nõuda dokumendiga tutvumise lubamist ega anna õigust enamaks. 39. Hageja põhjendas oma huvi sertifikaatidega tutvumiseks sellega, et ta soovib esitada need tõenditena vahekohtu vaidluses. Kuna hageja ei saavuta sertifikaatidega tutvumise teel eesmärki, millega ta dokumentidega tutvumise nõuet põhjendas, puudub tal ka sel põhjusel õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks

§ 1015tähenduses.

Vastus apellatsioonkaebusele

  1. * OX ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
  2. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asjas on TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel võimalik teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, jättes hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
  3. Pooled vaidlevad selle üle, kas täidetud on

§ 1015

kohaldamise eeldused.

§ 1015annab teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omavale isikule 6

(8)õiguse nõuda valdajalt dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Maakohus märkis õigesti, et pooltevaheline vaidlus seisneb selles, kas hagejal on õigustatud huvi tutvumaks vaidlusaluste kivisöe kvaliteedisertifikaatidega, kas nimetatud dokumendid on koostatud hageja huvides ning kas dokumentidega tutvumise õigus hõlmab ka õigust saada dokumentidest ärakirju. 43. Ringkonnakohus leiab, et

§ 1015

kohaldamisel tuleb esimeses järjekorras teha kindlaks, kas esineb üks kolmest

§-s 1015 nimetatud alternatiivist (s.o tuvastada, et vaidlusalune dokument on kas koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides, et dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või et dokumendis on kajastatud nendevaheline õigussuhe) ning alles seejärel on põhjust analüüsida, kas dokumendiga tutvumist nõudval isikul on dokumendiga tutvumiseks ka õigustatud huvi. Mistahes abstraktselt määratletud õigustatud huvi olemasolu ei saaks olla iseenesest piisav ega seega ka asjakohane

§ 1015

alusel esitatud nõude rahuldamiseks, kui tegemist ei ole ühegagi kolmest selles paragrahvis nimetatud alternatiivist. Küll aga võib ka juhul, kui kindlaks on tehtud mõne

§-s 1015 loetletud alternatiivi esinemine, isikul siiski puududa piisav õigustatud huvi dokumendiga tutvumise vastu, missugusel juhul tuleks nõue jätta rahuldamata – nt kui isik ei vaja dokumenti tegelikult oma huvide teostamiseks. Seega asjaolust, et dokument on koostatud sellega tutvuda sooviva isiku huvides, ei pruugi veel iseenesest tuleneda selle isiku õigustatud huvi dokumendiga tutvumise vastu.

  1. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole tuginetud pooltevahelise õigussuhte olemasolule ega nendevahelise tehingu ettevalmistamisele, on hageja nõude rahuldamise esmaseks eelduseks, et dokument oleks koostatud hageja huvides. Kolleegium ei nõustu maakohtu käsitlusega, nagu olnuksid vaidlusalused kivisöe kvaliteedisertifikaadid koostatud muuhulgas ka hageja huvides. Ringkonnakohtu arvates tähendab dokumendi koostamine kindla isiku huvides seda, et dokument peab olema koostatud just nimelt selle isiku õigusi ja/või huve silmas pidades nii, et dokumendis kajastatud teave väljendaks või selgitaks kas selle isiku suhteid mõne teise isikuga või sõltuks dokumendis sisalduvast teabest muul viisil hageja huvide teostamine. Seega peab dokumendi koostamise eesmärgiks olema dokumendist huvitatud isiku õiguste ja/või huvide teostamise lihtsustamine. Lisaks dokumendiga tutvuda sooviva isiku õigusliku positsiooni toetamisele võib dokumendil olla küll ka muid eesmärke, kuid kolleegiumi arvates saab dokumenti pidada kindla isiku huvides koostatuks siiski vaid juhul, kui selle isiku huvide toetamise eesmärki peeti silmas juba dokumendi koostamise ajal. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks omistada dokumendile tagantjärele täiendavaid eesmärke. Seega on dokument koostatud kindla isiku huvides vaid sel juhul, kui dokumendi koostaja(d) pidas(id) dokumenti koostades muude võimalike eesmärkide seas silmas ka selle isiku huve.
  2. Käesolevas asjas ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuks, et vaidlusaluste kivisöe kvaliteedisertifikaatide koostamisel oleks muu hulgas silmas peetud ka hageja võimalikku huvi tulevikus nende sertifikaatide alusel põhjendada oma nõudeid isikute vastu, kellega ta on teinud vaidlusaluseid kivisöepartiisid puudutavaid tehinguid. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 ja

§ 1015

koosmõjust pidanuks hageja tõendama, et kivisöe kvaliteedisertifikaadid koostati vähemalt muuhulgas ka tema huve silmas pidades, s.o kostja oli sertifikaate koostades hageja huvidest teadlik ning arvestas neid. Asja materjalidest nähtub ja vaidlus puudub selles, et kostja S AS kontrollis Muuga sadamas Taani äriühingu N A/S-i tellimusel kivisöe kvaliteeti ja koostas kontrolli tulemuste kohta sertifikaadid N A/S-i jaoks nimetatud isiku ja kostja vahelise lepingu alusel. Kolleegium leiab, et hageja huvides koostatuks ei muuda kõnealuseid sertifikaate ainuüksi asjaolu, et sertifikaadid on koostatud kauba (kivisöe) kohta, millega varasemal ajal on olnud kokkupuuteid ka hagejal ning millega seoses hagejal on käimas kolmanda isikuga 7

(8)vahekohtuvaidlus. Hageja ei ole tuginenud mingitele muudele asjaoludele põhistamaks, et vaidlusalused kvaliteedisertifikaadid on koostatud hageja huvides. Kolleegiumi arvates sätestab

§ 1015

dokumentidega tutvumise õiguse eeskätt niisuguste isikute vahelistes suhetes, kelle vahel on olemas muu kui

50. peatükist tulenev võlasuhe, ning dokumendi nõudjaga õigussuhtes mitteolevalt isikult on dokumendiga tutvumist alust nõuda vaid juhul, kui dokument on koostatud sellega tutvuda sooviva isiku huvides.

§ 1015

eesmärk ei ole kolleegiumi arvates luua dokumendi sisust huvitatud isiku (hageja) jaoks täiendavat tõendite kogumise võimalust hagejaga õigussuhtes mitteoleva isiku kaudu juhuks, kui isik, kelle suhtes hageja soovib oma õigusi teostada (käesoleval juhul – vahekohtuvaidluse teiseks pooleks olev N A/S) keeldub vaidlusaluseid dokumente esitamast. 46. Kuna ringkonnakohus on seisukohal, et tõendatud ei ole vaidlusaluste kivisöe kvaliteedisertifikaatide koostamine hageja huvides, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust menetlusosaliste väited hagejal õigustatud huvi olemasolu kohta ning kolleegium ei pea vajalikuks neile väidetele hinnangut anda. Samuti ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida küsimust, kas

§ 1015

alusel nõude rahuldamisel oleks hagejal alust nõuda ka vaidlusalustest dokumentidest ärakirjade väljastamist.

  1. Apellant taotles vastustajalt esimese astme kohtukulude ning apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Apellant (kostja) kandis esimese astme kohtu menetluses kohtukulu summas 125 694,78 krooni ning apellatsioonimenetluses õigusabikulu 14 018,40 krooni (käibemaksuta) ja riigilõivu 1000 krooni. Tulenevalt kuni
  2. jaanuarini 2006.a kehtinud TsMS § 60 lõigetest 1, 8 ja 11 tuleb vastustajalt apellandi kasuks välja mõista riigilõiv summas 1000 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt mõistetakse hinnata hagi puhul poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud esindaja poolt osutatud õigusabi eest mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Justiitsministri
  3. augusti 1999.a määruse nr 42 kohaselt on hinnata hagi puhul teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50 000 krooni. Kolleegium leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud mõista vastustajalt apellandi kasuks välja esimese ja teise astme kohtumenetluses kantud õigusabikulu kokku summas 50 000 krooni. Seega kokku kuulub vastustajalt apellandi kasuks väljamõistmisele 51 000 krooni. M. Seppik A. Tänav K. Kullerkupp 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.