Tsiviilasi nr 2-04-501 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus 2-04-501 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Mare Merimaa, Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 24.oktoober 2006, Tallinn Tsiviilasi M.Zi hagi EÜ * (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks EÜ * pankrotimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
- novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 2/24-4462/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.Zi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 4.oktoober 2006 Tsiviilasja number Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja M. Z, Kostja EÜ */ pankrotis/, lepinguline esindaja L. O RESOLUTSIOON 1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 14.novembri 2005 otsus ja teha uus otsus: Tunnustada M.Zi nõuet EÜ * / pankrotis/ pankrotimenetluses summas 14 000/ neliteist tuhat/ krooni kui muu tähtaegselt esitatud nõue PankrS § 153 lg1 p 2 järgi.
- Välja mõista EÜ-lt */ pankrotis/ kohtukulud M.Zi kasuks 160 krooni. 3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulutati Tallinna Linnakohtu 02.09.2003 otsusega välja elamuühistu (edaspidi EÜ) * pankrot. Hageja M.Z esitas 22.09.2003 kooskõlas PankrS § 23 lg-ga 1 haldurile nõudeavalduse. 29.09.2003 EÜ * (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli kohaselt oli hageja nõue summas 14 000 krooni registreeritud ja kaitsmisele lubatud. 13.04.2004 toimunud EÜ * (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid hageja nõudele vastu pankrotihaldurid E.S ja T. S ning nõue jäeti tunnustamata. Vastuvaidlemise põhjused koosoleku protokollist ei nähtu. PankrS § 106 alusel palub hageja tunnustada tema nõuet EÜ * pankrotimenetluses summas 14 000 krooni. Hageja nõue moodustub
- a. juuli- ja augustikuu eest saamata jäänud EÜ * likvideerija tasust. Vastavalt hagejaga 14.04.2003 sõlmitud lepingu p-le 3.1 oli EÜ * likvideerija tasu suurus 7 000 krooni kuus. Kostja vastuväited Kostja EÜ * (pankrotis) pankrotihaldurid hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. Tühisest lepingust tuleneva nõude tunnustamiseks ei ole alust. EÜ * juhatuse liikme A. H poolt hagejaga 14.04.2003 sõlmitud leping on TSÜS § 129 lg 1 kohaselt tühine, sest likvideerijale tasu määramise lepingu sõlmimiseks puudus elamuühistu üldkoosoleku ja/või volinike koosoleku volitus või hilisem heakskiit. EÜ * (pankrotis) põhikirja p 5 järgi on kostja organiteks liikmete üldkoosolek, volinike koosolek (volikogu) ja juhatus. Põhikirja p-st 6.1.3 tuleneb, et juhatuse liikmete tasustamise aluste ja korra kinnitamine on üldkoosoleku ja volikogu pädevuses. TsÜS § 41 lg-st 3 tulenevalt on juriidilise isiku likvideerija võrdsustatud juhatuse liikmega. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 p-de 5 ja 6 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise otsustamine ja selles tehingus mittetulundusühingu esindaja määramine, samuti muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Hagejaga 14.04.2003 sõlmitud lepingu p 3.1 kohaselt tuli likvideerija tasu maksta tagasisaadud võlasummadest. Hageja ei ole tõendanud, et EÜ-le * maksti võlgu tagasi, ega ole halduritele üle andnud dokumente, millest nähtuks, milliseid ülesandeid ta likvideerijana täitis. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Tallinna Linnakohus jättis 14.11.2005 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on õigustatud saama EÜ * (alates 02.09.2003 pankrotis) likvideerija tasu. Hageja tugineb likvideerija tasu nõudes 14.04.2003 lepingule likvideerijaga, mis sõlmiti lepingu kohaselt tema kui EÜ * likvideerija ja EÜ * juhatuse liikme A. H vahel, kes tegutses kooskõlas EÜ * volinike 30.10.2002 koosoleku otsusega nr
- Nimetatud lepingu p 3.1 kohaselt makstakse likvideerijale igakuist tasu oma ülesannete täitmise eest 7 000 krooni tagasisaadud võlasummadest. Asjas esitatud EÜ * volinike nõukogu 30.10.2002 koosoleku protokolli nr 2 p-st 1.2.1 nähtub, et lepingute sõlmimine likvideerijatega jäetakse EÜ * juhatuse kompetentsi ning töö- ja lisatasu jagamine likvideerijate vahel jäetakse likvideerimiskomisjoni esimehe (A. H) kompetentsi. EÜ * (pankrotis) põhikirja p 5 järgi on ühistu organiteks liikmete üldkoosolek ja/või volinike koosolek ja juhatus, p 6.1 kohaselt üldkoosoleku ülesandeid seaduses ja põhikirjas sätestatud mahus täidab ühistu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek (volikogu), p 6.1.3 kohaselt kuulub üldkoosoleku ja/või volinike koosoleku pädevusse juhatuse liikmete arvu, määramise, ennetähtaegse tagasikutsumise ja tasustamise aluste ja korra kinnitamine. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 2
(6)p-dest 5 ja 6, § 25 lg-st 1, § 28 lg-st 6 ja § 45 lg-st 1 järeldub, et mittetulundusühingu likvideerijal on seaduse alusel õigus nõuda üksnes oma ülesannete täitmisel tehtud kulutuste hüvitamist ning likvideerijale tasu maksmiseks ja selliseks tehinguks esindaja määramiseks peab olema mittetulundusühingu pädeva organi otsus. Tehingu sõlmimise otsustamine likvideerijaga, sealhulgas talle tasu maksmise küsimus on reeglina mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku pädevuses. Kostja põhikirjast tulenevalt oleks võinud sellise otsuse kinnitada ka volikogu üldkoosoleku ülesannetes. Hageja ei ole tõendanud, et kostja üldkoosolek (volikogu) on otsustanud hagejale likvideerija tasu maksmise nõudes märgitud suuruses ja määranud selleks tehinguks esindaja. Hageja on tuginenud nõude tõendamisel EÜ * põhikirjas nimetamata organi − volinike nõukogu − otsusele. Selle organi tegevusest ei saa tuletada ühingu esindusõigust ega volitust likvideerijaga tasulise lepingu sõlmimiseks. Seega puudus A. H EÜ * esindusõigus 14.04.2003 hagejaga tehingu tegemisel. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. 14.04.2003 leping hagejaga on sõlmitud kostja nimel selleks pädevust mitteomava isiku poolt ja kostja pädev organ ei ole seda ka hiljem heaks kiitnud. Järelikult on 14.04.2003 „Leping likvideerijaga“ tühine ja tühisest tehingust tulenevat nõuet ei ole alust kostja pankrotimenetluses tunnustada. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 14.11.2005 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kohtukulud palub apellant välja mõista vastustajalt. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on EÜ * volinike nõukogu koosoleku protokollid oma sisu poolest EÜ * volinike koosoleku protokollid, mida kinnitavad elamuühistu liikmete volinike valimise protokollid, koosolekul viibinud volinike nimekiri ja teised alusdokumendid. Sõna „nõukogu“ ebaõige kasutamine ei muuda tühiseks kostja pädeva organi otsust likvideerijatele tasu määramiseks volituse andmise kohta. Esimese astme kohus on jõudnud tõendite hindamisel ebaõigele järeldusele, et hageja ei ole TsMS § 91 lg 1 kohaselt tõendanud asjaolu, et kostja üldkoosolek (volikogu) on otsustanud hagejale likvideerija tasu maksmise nõudes märgitud suuruses ja määranud selleks tehinguks esindaja. Hageja esitas EÜ * volinike 30.10.2002 koosoleku protokolli nr 2, mille p 1.2.1 kohaselt EÜ * üldkoosoleku pädevuses volinike koosolek otsustab, et likvideerimiskomisjoni liikmete töötasustamine toimub tagasisaadud võlasummadest. Likvideerimiskomisjoni liikmete kuupalga fondiks jätta käesoleval ajal kehtiv juhatuse kuupalgafond. Likvideerimiskomisjoni liikmetele makstakse lisatasu järgijäänud vara väärtusest pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist. Vastavate lepingute sõlmimine likvideerijatega jätta EÜ * juhatuse kompetentsi. Töö- ja lisatasu jagamine likvideerijate vahel jätta komisjoni esimehe kompetentsi. Nimetatud otsus on ühehäälselt vastu võetud. EÜ * likvideerijad andsid EÜ * volinike 30.10.2002 koosolekul osalejate nimekirja ja volinike valimise protokollid kostja pankrotihalduritele enne 27.04.2005, mis nähtub Tallinna Linnakohtu 27.04.2005 määrusest A. H trahvist vabastamise kohta EÜ * pankrotimenetluses. Seega jätsid esimese astme kohus ja vastaspool volinike koosolekul osalejate nimekirja alusetult arvestamata. Hageja ei ole süüdi selles, et vastaspool on 3
(6)kohtu arvamusel mingi dokumendi valesti vormistanud. Eeltoodust tulenevalt leiab apellant, et tema likvideerija tasu nõue põhineb EÜ * volikogu otsusega antud volituse alusel sõlmitud seaduslikul ja kehtival lepingul, mis ei ole tühine. Pooled on lepingut pikema aja vältel täitnud ja likvideerijal on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. Apellant viitab palgaseaduse § 38 lg-tele 3 ja 4 ning leiab, et juriidilisel isikul on õigus likvideerijaga kokku leppida töölepingu seadusega sarnaseid sätteid. Asjakohased ei ole kaevatavas otsuses esitatud väited selle kohta, et määratud tasud ei olnud vastavuses kostja majanduslike võimalustega, samuti selle kohta, et enamuses majadest olid juba moodustatud iseseisvad ühistud. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium leiab, et esimese astme kohtu otsus kuulub tühistamisele tõendite ebaõige hindamise osas alljärgnevatel põhjendustel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on õigeaegselt ning pankrotiseaduses ettenähtud korras esitanud nõude tunnustamise avalduse EÜ * pankrotimenetluses, millele vaidlesid vastu võlgniku haldurid. Poolte vahel tekkis vaidlus selle üle, kas hageja on õigustatud saama likvideerija tasu ning kas selleks esineb vastav alus. Kohus asus seisukohale, et likvideerijale tasu ei saanud määrata EÜ * volinike nõukogu, kuivõrd sellist organit elamuühistu põhikirja kohaselt ei eksisteeri. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et antud vaidluses ei oma määravat tähendust see, milline on koosoleku protokolli pealkiri, vaid oluline on see, millise organi koosolekuga oli tegemist. Toimikus olevast EÜ * volinike nõukogu koosoleku protokollist 30.10.2002 ilmneb, et elamuühistu 34 volinikust oli esindatud
- Üheks päevakorra punktiks oli EÜ * tegevuse lõpetamine ja volinike üldkoosoleku pädevuse lõpetamine. Antud protokolli punktis 3, mis käsitleb EÜ * volinike üldkoosoleku pädevuse lõpetamist, on juhatuse liikme A.H poolt öeldu sõnastatud alljärgnevalt:„ Ma arvan, et see on viimane volinike koosolek.“ Protokolli punkt 1.
- kohaselt EÜ * üldkoosoleku pädevuses volinike koosolek otsustas, et likvideerimiskomisjoni liikmete töötasustamine toimub tagasisaadud võlasummadest. Likvideerimiskomisjoni liikmete kuupalgafondiks jäi juhatuse kuupalgafond ning lepingute sõlmine likvideerijatega jäeti EÜ * juhatuse kompetentsi / t.lk. 44/. Antud protokollist ilmneb, et selles osalejad pidasid antud koosolekut volinike koosolekuks. EÜ * põhikirja punkt 6.
- kohaselt ühistu liikmete üldkoosolek on ühistu kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosoleku ülesandeid seaduses ja põhikirjas sätestatud mahus täidab ühistu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek/ volikogu/. Üldkoosoleku ja/või volinike koosoleku pädevusse kuulus põhikirja p. 6.1.
- kohaselt juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete arvu, määramise, ennetähtaegse tagasikutsumise ja tasustamise aluste ja korra kinnitamine, revisjoni- ja juhatuse aruande kinnitamine ning juhatuse tegevusele hinnangu andmine. Kolleegium leiab, et tulenevalt EÜ * põhikirjast oli volinike üldkoosolek pädev otsustama likvideerijatasu määramise aluseid ning tegema ka lepingute sõlmimise juhatuse ülesandeks. Seega ei saa EÜ * volinike koosoleku otsust pidada tühiseks üksnes seetõttu, et protokollis oli see kajastatud volinike nõukogu otsusega. 4
(6)EÜ * põhikirja punkt 6.2.3 kohaselt oli volikogu pädev otsuseid vastu võtma, kui selles osales 2/3 volikogu liikmete üldhäältest. Toimikust ilmneb, et 30.10.2002 koosolekul oli esindatud 27 häält 34-st. Seega osales hääletamisel põhikirja kohaselt selleks vajalik kvoorum. Toimikust ei ilmne, et kostja oleks tõstatanud probleemi kvoorumi puudumisest esimese astme kohtus või väitnud volinike kokkukutsumise korra rikkumist. Seega kolleegium ei tuvastanud, et tegemist oleks 30.10.2002 volinike koosoleku otsuse tühisusega likvideerijatele tasu määramise korra osas. Asjaolu, kas likvideerijale saadi tasu maksta või mitte ning kas selleks oli raha, ei oma tähendust, kuivõrd hageja volitatud isik juhatuse liige A.H sõlmis lepingu hagejaga ning selle kohaselt oli kostjal õigus saada tasu 7000 krooni kuus/ t.lk.13/. Hageja väidete kohaselt ei ole ta saanud likvideerija tasu kahe kuu, so 2003.a. juuli- ja augustikuu eest, kokku 14 000 krooni ning antud nõude osas esitas ta nõudeavalduse haldurile EÜ * pankrotimenetluses. Ringkonnakohtus tekkis poolte vahel vaidlus selle üle, kas hagejale maksti likvideerija tasu enne juulikuud 2003.a. või mitte. Vastustaja vastuväidete kohaselt M.Z mingit likvideerija tasu ei ole makstud. Apellant omakorda väitis, et ta sai 2003.a. kahe kuu eest likvideerija tasu. Ringkonnakohus andis pooltele võimaluse antud asjaolu tõendada. Poolte poolt esitatud tõenditest/EÜ * tuludeklaratsioonidest, hageja tuludeklaratsioonist, Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse 5.04.2005 kirjast nr 9-2/7841-1/ ei ole võimalik teha usaldusväärset järeldust, kas hagejale maksti 2003. aastal likvideerija tasu või mitte. Kolleegium, tutvunud toimikus olevate tõenditega kogumis, leiab, et antud asjaolu ei oma antud vaidluse lahendamise aspektist ka määravat tähendust. Kolleegium leiab, et kuivõrd likvideerijaga 14.04.2003 sõlmitud lepingut ei ole tühistatud ega tuvastatud selle tühisust, siis tuleb lepingut täita ning likvideerijale tasu maksmiseks oli olemas selleks pädeva organi otsus. Arvestades eeltoodut kolleegium leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ning nõue kuulub tunnustamisele EÜ * / pankrotis/ pankrotimenetluses PankrS § 106 lg 1 kohaselt. Kohtukulude jaotamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne seadustiku jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja kehtiva TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellant taotles kohtukulude jätmist vastustaja kanda. Kohtukuluna on apellant kandnud kulutusi riigilõivu osas kokku 160 krooni, milline summa tuleb vastustajalt välja mõista. Vastustaja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. Margo Klaar Mare Merimaa Urmas Reinola 5
(6)6
(6)