lg 5 annab kaasomanikele õiguse nõuda kohtult kaasomandis oleva asja kasutuskorra reguleerimist, kui kasutuskorras ei ole saavutatud kokkulepet või võetud vastu enamuse otsust
Käesoleval juhul puudub kaasomanike vahel kokkulepe ja kaasomanike enamuse otsus kasutuskorras. Puudutatud isik viitab juba väljakujunenud kasutuskorrale ning eelmise kaasomanikuga 12.04.2004 sõlmitud kasutuskorrale (t lk 40), küll aga ei ole nimetatud kokkulepe siduv avaldajale, kui kaasomaniku õigusjärglasele, kuna see ei ole kantud märkusena kinnistusraamatusse (
Kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades muu hulgas kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega
järgi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-121-05).
lg 3 kohaselt kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest (
5 Menetlusosalised on nõus, et ruum nr 15, 14, 2K ja maa-ala parempoolne tagumine nurk (avaldusele juurde lisatud plaanil märgistatud rohelisega, t lk 8) jäävad avaldaja ainukasutusse. Puudutatud isiku ainukasutusse jäävad ruum nr 4, 6, 5, 4A, 4B, 7, 1, 2, 3, 12, 13, 3K, 4K, 5K, 6K, 7K ning pool kinnistust, mis asub elamu vasakul pool. Kuna kasvuhoonet enam reaalselt ei eksisteeri, siis kohus leiab, et selle kuuluvuse määramise vajadus puudub. Ühiskasutusse jäävad ruum nr 1K, 8, 9, piire, väravad ja osa kinnistust, mis asub garaaži ja elamu vahel ning pööning. Kaasomanik, kelle kasutusse jääva kinnistu maa piiriga piirnevad piire/väravad, kannab nende rajatiste eest hoolt ja kulusid ainuisikuliselt. Ühiskasutuses jääva kinnistul asuvate rajatiste eest kantakse kulusid vastavalt kaasomandi suurusele. Kulutuste rakendamisega peavad mõlemad pooled nõus olema ja see fikseeritakse eelnevalt kirjalikult. Mõlemad kaasomanikud paigaldavad enda veetorule veemõõdiku. Kaasomanik peab taluma veetoru läbiviimist tema kasutuses olevatest ruumidest. Kuna mõlemal kaasomanikul on oma elektri peakilp koos arvestiga, siis selle reguleerimiseks vajadus puudub. Käesoleval juhul tuleb kohtul lahendada ruumide nr 10 ja 11 ning hoone nr 2 ja 3 kasutuskord. Puudutatud isikule kuulub suurem enamus kinnistust, kuid see ei tähendaks et see tooks vältimatult kaasa puudutatud isiku poolse kasutuskorra määramise. Asjas tuleb välja selgitada ka vähemuse huvid, mis võivad erandjuhtudel olla eelistatud enamuse huvidele. Kaasomandi mõtteliste osade suurus ei ole kasutuskorra määramisel ainumääravaks asjaoluks ning erinevad asjaolud võivad õigustada sellest kõrvalekaldumist, kuid üht kaasomanikku ei või hea usu põhimõtte vastaselt teise arvel siiski rikastada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-12105). Käesoleval juhul on kohus paikvaatluse käigus ja ruumide eksplikatsiooniga tuvastanud et ruumis nr 10 (esik) asub ahi, mis kütab teisel korrusel olevaid ruume. Samuti on nimetatud ruumist juurdepääs puudutatud isiku ainukasutusse jäävatesse ruumidesse nr 12 ja 13. Ruumi nr 10 avaldaja ainukasutusse jätmine ei ole sellest tulenevalt võimalik. Kasutuskord määratakse vastavalt ruumide olemasolevale eksplikatsioonile. Osad ümberehitustööd (tööd, mis puudutavad kandvaid konstruktsioone või tehnosüsteemide muutmist) võivad vajada eraldi ehitusluba/kirjalikku nõusolekut vastavatelt asutustelt (tuleneb ehitusseadusest). Ümberehitustööde teostamine (näiteks ukseavade kinniehitamine) on võimalik poolte kokkuleppel, kuid kasutuskorra määramise avalduse raames ei saa kohus määrata võimaliku kastuskorra kehtestamiseks vajalike ehitustööde teostamist. Määratav kasutuskord peab võimaldama puudutatud isikul juurdepääsu ruumidele nr 12 ja 13 ning ruumide kütmist ruumis nr 10 asuva ahjuga. Seni, kuni ümberehitustöid pole teostatud, mis võimaldaks puudutatud isikul juurdepääsu ruumidesse 12 ja 13 ja nende kütmist, ei ole alust kasutuskorda avalduses tooduna määrata ning kohus lähtub kasutuskorra määramisel elamu ruumide eksplikatsiooni plaanist (t lk 8-11). Vastasel juhul puuduks puudutatud isikul võimalus reaalselt ruume nr 12 ja 13 kasutada. See aga ei ole kasutuskorra määramise eesmärk ning läheb vastuollu
Kohus ei ole seotud kasutuskorra kindlaksmääramisel avalduses taotletud kasutusviisidega. Vastavalt ruumi nr 10 paigutusest ja selle kasutamisest leiab kohus, et võimalus on jätta osa ruumist nr 10 avaldaja ainukasutusse ning teine osa kaasomanike ühiskasutusse. See võimaldab mõlemal kaasomanikul tema ainukasutusse jäävaid ruume kasutada. Sellest tulenevalt määrab kohus kaasomanike ühiskasutusse osa koridorist, kus asub ahi, ning ainukasutusse osa koridorist mis asub ruumi nr 11 ees. Ruum nr 11 tuleb jätta avaldaja ainukasutusse, kuna puudub vajadus jätta see ühiskasutusse. Puudutatud isikul on olemas esimesel korrusel tualettruum ning ainetud on puudutatud isiku seisukohad, miks ei ole 6 võimalik tal esimesel korrusel asuvat tualettruumi kasutada. Kohus leiab, et avaldaja huvi jätta ruum nr 11 tema ainukasutusse on praegusel juhul eelistatud puudutatud isiku huvile. Kohus arvestab ka asjaolu, et avaldaja avaldab soovi enda ruumidesse elama asuda. Kuna elamus on kaks tualettruumi, siis on mõistlik, et üks tualettruum jääb ühe kaasomaniku ainukasutusse ja teine teise kaasomaniku ainukasutusse. Puudub vaidlus kinnistu maa-ala kasutamise osas. Puudutatud isik nõustus piirde ja väravate hoolduse ja kulutuste tegemise korraga, veetorude ja veemõõdikute paigaldamisega. Vastavalt väljakujunenud hoonete kasutamisele ning hoonete nr 2 (kuur) ja nr 3 (garaaž) sihtotstarbele leiab kohus, et hoone nr 2 (kuur) tuleb jätta avaldaja ainukasutusse ning hoone nr 3 (garaaž) puudutatud isiku ainukasutusse. Garaaži ei ole võimalik vastavalt selle sihtotstarbele kasutada, kui osa sellest jääb ühe kaasomaniku ainukasutusse ja teine teise ainukasutusse. Kuna puudutatud isik ei soovi kuuri kasutada, jääb kuur avaldaja ainukasutusse. Nimetatud hoonete osas tuleb kaasomanikel hoolt kanda eraldi ning kanda ka hooldusega kaasnevaid kulutusi eraldi. Kohus märgib, et asjaolude olulisel muutumisel võib kohus asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust või kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks (TsMS § 618).
lg 1 p 4 kohaselt kinnistusraamatusse võib kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). Kaasomanike kasutuskorra kohta tehakse märkus kinnistu registriosa kolmandasse jakku. Kasutuskorra täpsustamiseks võivad kaasomanikud märke kandmise avaldusele juurde lisada kinnistu ja ehitiste plaanid ning märgistada ära kasutuskorra piirid vastavalt kohtulahendile (lähtudes kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34, § 35). Märke kandmise avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (KRS § 27 lg 6). Menetluskulude jagamisel lähtub kohus TsMS § 172 lg 1, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna lahend tehakse mõlema kaasomaniku huvides, kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 617 lg 1). Meeli Kaur kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.