Sama tõendi kohaselt on hooneid teenindava maa suuruseks ca 3,03 ha. 27.10.2004 esitas E.P xx Vallavalitsusele avalduse elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks suurusega ca 50 ha. E.P avaldust siiani läbi vaadatud ei ole. Xx.xx.xxxxx andis xx Vallavalitsus korralduse nr.xx „Tähtaja andmine ehitiste kordategemiseks“, millega anti E.P-le talle kuuluvate ehitiste kordategemiseks ja varemete lammutamiseks aega 1 aasta ja 6 kuud. Kaebuse esitaja leiab, et xx Vallavalitsuse xx.xx.xxxxx korralduse nr.xx andmiseks puudus nii õiguslik kui ka faktiline alus. Korralduse andmise tegelikuks eesmärgiks oli xx Vallavalitsuse soov jätta kaebaja ilma talle kuuluva elamu juurde 50 ha maa ostueesõigusega erastamise võimalusest. Korralduse andmisel tugines vallavalitsus põhjendamatult maareformi seaduse (edaspidi
) § 6 lg-le 31, sest
st ei tulene, et maa ostueesõigusega erastamisel elamu juurde kohaldatakse elamu mõiste sisustamisel
Korraldust ei ole põhistatud
Kaebaja esitas 27.10.2004 xx Vallavalitsusele avalduse temale kuuluva elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks ligikaudse suurusega 50 ha. Kaebajale ei ole tehtud pärast avalduse esitamist elamu juurde ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanekut, mis peaks olema esimene etapp erastamise eeltoimingute tegemisel vallavalitsuse poolt.
lg 2, millele tuginedes kaebaja soovis oma elamu juurde maad ostueesõigusega erastada, seob maa ostueesõigusega erastamise Eesti kodanikule elamu omandiõiguse olemasoluga. Asjaolu, et elamu juurde kuulub muu ehitisena ka näiteks kelder ja kaev, ei tee elamust muud ehitist
lg 31 tähenduses ega anna alust elamu suhtes
Kaebaja leiab, et temale kuuluv elamu asukohaga xx küla xxx vald, vastas elamu mõistele nii
S) § 2 lg 2 tähenduses, samuti hoone mõistele
See, et kaebaja elamu vastab elamu tunnustele nii
S § 2 lg 2 tähenduses ja
lg 3 tähenduses, on tõendatud kaebajale kuuluva elamu 05.01.2002 mõõdistamise dokumentatsiooniga (kaebuse lisa 4), 06.08.2006 fotodega (kaebuse lisa 5), E.P ja A.P vahel sõlmitud xx.xx.xxxxx ehitiste kinkelepinguga (kaebuse lisa 6), Haljala Vallavalitsuse xx.xx.xxxxx tõendiga nr.xx (kaebuse lisa 7) ja väljavõttega ehitisregistrist (kaebuse lisa 12). Asjaolu, et kaebaja elamu vajab mõnes osas remonti ja sellel paiknevad muud ehitised ja rajatised vajavad korrastamist, ei tähenda, et elamu ei vasta elamu mõistele
lg 32 tähenduses ning see ei saa olla takistuseks kaebajale kuuluva elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks
Kaebaja omandas elamu eesmärgiga see korrastada ja asuda sinna elama ning hakata tegelema põllumajandusliku tootmisega. E.P on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana, kelle tegevusalaks on põllumajandussaaduste tootmine. Vaidlustatava korralduse p-ga 4.1 kohustati kaebajat viima oma elamu vastavusse EhS §-s 3 ehitisele esitatavate nõuetega ja Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr.38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“. Kaebaja on seisukohal, et sellise kohustuse panemine talle on õigusvastane järgmistel põhjustel: 15.05.2002 vastu võetud ja 01.01.2003 jõustunud EhS rakendussätete § 72 lg-st 1 tuleneb, et enne EhS jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama EhS §-s 3 sätestatud ohutusnõuetele (v.a ehitise ohutusele sätestatud nõuded). Kaebaja elamu oli ehitatud enne EhS-e jõustumist ning vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et selle andmine oleks põhjustatud asjaolust, et kaebajale 2
lg 2 ei seosta elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise õigust elamu krundi ja selle ümbruse heakorra seisundiga. Korralduse andmise alused on vastustaja poolt otsitud ning korralduse eesmärgiks on jätta kaebaja ilma tema elamu juurde 50 ha maa ostueesõigusega erastamise võimalusest, võimaldamaks sama maatükk anda OÜ-le Õitseng kasutusvaldusse.
lg 2 (16.07.2000 jõustunud redaktsioonis) sätestas, et väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teiste ostueesõigust omavate isikute õigusi. Vastustaja Haljala Vallavalitsus ei pea E.P kaebust põhjendatuks. Oma seisukohta põhjendab vastustaja alljärgnevaga: E.P omandas xx vallas xx külas asuvad ehitised koosseisus ühekorruseline elamu, šahtkaev ja kelder xx.xx.xxxx sõlmitud kinkelepingu alusel A.P-lt. Xx.xx.xxxx esitas E.P xx Vallavalitsusele avalduse 50 ha maa erastamiseks ehitiste juurde.
lg 31 teise lause kohaselt ei käsitleta ehitistena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimatinimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks. 18.07.2006 tutvus xxx Vallavalitsuse 07.07.2006 korraldusega nr.216 moodustatud
Komisjon tegi kindlaks, et E.P-le kuuluvad ehitised on lagunenud, kasutusest väljalangenud ja maastikupilti tunduvalt kahjustavad, mistõttu neid ei saa käsitleda ehitistena tulenevalt
Komisjon tegi vallavalitsusele ettepaneku anda E.P-le ehitiste kordategemiseks ja varemete lammutamiseks aega 1 aasta ja 6 kuud. Paikvaatluse tulemusena selgus järgnev: elamu veranda on lagunenud, elamu aknad amortiseerunud, osad klaasid on lõhutud, osad purunenud aknad on laudadega kinni löödud, elamu korstna ots on lagunenud, elamu ja veranda katuste vaheline neelu koht on lagunenud, mille tulemusena voolab vesi elamu katuselt elamu seinapalkidele, elamu välisuksed on lagunenud. Elamut ei kasutata sihtotstarbeliselt, s.o elamiseks. OÜ-lt Õitseng (elamu omanik enne selle võõrandamist A.Ple) saadud suulise informatsiooni alusel pole elamut kasutatud elamiseks juba alates 1993/1994 aastast. Elamut ei kasutanud elamiseks ka A.P ning selles ei ole elanud praegune elamu omanik E.P. Hinnanguliselt akendest vaadatuna on elamu siseruumid niisuguses seisukorras, et seda ei ole võimalik elamiseks kasutada (ruumid prahti täis, seinad mustad jne). Pärast 18.07.2006 toimunud paikvaatlust on selgunud täiendavalt, et elamus olnud pliit on lammutatud ja kividki sealt ära viidud. Xx.xx.xxxx andis xx Vallavalitsus välja korralduse nr.xx, millega anti
lg 31 alusel E.P-le aega 1 aasta ja 6 kuud ehitiste kordategemiseks alates korralduse teatavakstegemisest. Maa taotlejat teavitati vajadusest viia ühekorruseline elamu vastavusse EhS § 3 nõuetega ja Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr.38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“. Kuna kaebaja elamu on ehitatud enne EhS jõustumist, peab ta vastama ehitisele kehtestatud ohutusnõuetele. Ei saa nõustuda sellise väitega, et korralduses ei ole toodud puudusi, mis on seotud otseselt ehitise ohutusega. Korralduses on välja toodud, et elamu korstna ots on lagunenud. See on otseselt seotud elamu tuleohutusega. Samuti on elamu ja veranda katuse vaheline neelu koht lagunenud, mille tulemusena vesi voolab elamu katuselt elamu seintele ning selle tagajärjel sein mädaneb (amortiseerub) ja elamu püsimiskindlus väheneb. Seina pehkimise tulemusena 3
lg 31 kohaldamine korralduse nr.229 andmisel põhjendatud, kuivõrd elamu mõistet
-e tähenduses sisustab
lg 32, mitte § 6 lg 31.
lg 31 teise lause kohaselt ei käsitleta ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. EhS § 2 lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hoone katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Sellest järeldub, et elamut kui hoonet tuleb käsitleda
Sellise järelduse võime teha ka VIII Riigikogu VIII istungi 18.11.1998 stenogrammist.
-e muutmise seaduse teisel lugemisel ütles Vabariigi Valitsuse esindaja (eelnõu oli esitanud Riigikogule menetlemiseks Vabariigi Valitsus) justiitsminister Paul Varul järgmist: esimene muudatus puudutab § 6 uut lõiget 31. Selles on sätestatud reegel, et ajutised hooned, lagunenud ja mittekasutatavad hooned ja rajatised ei anna maa erastamisel ostueesõigust… Praegu ei saa nende lagunenud hoonete omanikke jätta ilma maata ja nende puhul kehtib seni ostueesõigus. Lagunenud hooneid on hakatud kasutama ostueesõiguse saamiseks. See ei ole kooskõlas reformi mõttega ostueesõiguse sätestamisel. Sama eelnõu teise lugemise jätkamisel 10.12.1998 ütles justiitsminister Paul Varul: Vahepeal ei ole tehtud selle eelnõu kohta uusi sisulisi muudatusettepanekuid. Jutt on ikkagi nendestsamadest muudatustest, mis selle eelnõu eelmisel lugemisel olid arutusel. See tähendab seda, et on püütud kõrvaldada võimalus, et ka kasutusest väljas olevate lagunenud hoonete omanikud saaksid kasutada ostueesõigust. Ostueesõiguse mõte on ikkagi selles, et kui omanik kasutab oma hoonet, siis on tal ka võimalus saada sinna juurde maad. Elamuga ühte kompleksi kuuluvad ja samal krundil asuvad kelder, kaev, lagunenud kõrvalhoone varemed ja ka kasutusest välja langenud puurkaev. Xx Vallavalitsus on seisukohal, et koos elamu kordategemisega peab korda tegema või lammutama teised elamu juurde kuuluvad ehitised. Need ei jää ju erastatava maa piiridest välja. Tamponeerimata puurkaev on aga ohuks kogu selle piirkonna põhjaveele, sest avatud manteltoru kaudu on võimalik ohtlike ainete sattumine põhjavette. Kõrvalhoone varemed kahjustavad maastikupilti. Riigikohus on oma 15.12.2004 kohtuotsuses haldusasjas nr.3-3-1- 4
lg-le 31, sest
-st ei tulene, et maa ostueesõigusega erastamisel elamu juurde kohaldatakse elamu mõiste sisustamisel eelnimetatud õigusnormi. Kaebaja leiab, et talle kuuluv elamu vastab elamu tunnustele
S § 2 lg 2 tähenduses, samuti hoone tunnustele
lg 3 tähenduses, mis on tõendatud järgmiste tõenditega: xx.xx.xxxx koostatud kaebaja elamu mõõdistamise dokumentatsiooniga, fotodega, E.P ja A.P vahel xx.xx xxxx sõlmitud ehitiste kinkelepinguga (notari ametitoimingute raamatu reg.nr.xx), xx Vallavalitsuse xxx.xx.xxxxx tõendiga nr.xx ja väljavõttega ehitusregistrist (t.lk.18-32,44). Kooskõlas
lg-ga 1 saavad ostueesõigusega erastada maad isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna vastavalt
-ele.
lg-s 3 on sätestatud, et hoone või rajatis
-e tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis EhS-e tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras välja antud ehitusluba. EhS § 2 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Kooskõlas
lg-ga 32 on elamu
-e tähenduses hoone, mille üldpinnast vähemalt 20 % on ette nähtud alaliseks elamiseks ja ülejäänud osa põllumajanduslikuks tootmiseks või muuks elamuga seotud sihtotstarbeks ning katuse, siseruumi ja välispiiretega lõpetamata hoone, mille vastavus elamu tunnustele määratakse ehitusprojekti alusel. Elamu kohta sätestatut kohaldatakse ka lõpetamata elamu suhtes, mis vastab EhS-e tähenduses hoonele sätestatud tunnustele. Seega tulenevalt
S § 2 lg-st 2 elamu
-e tähenduses on maapinnaga püsivalt ehk aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud, katuse, siseruumi ja välispiiretega hoone kui terviklik asi, mille üldpinnast vähemalt 20 % on ette nähtud alaliseks elamiseks ja ülejäänud osas põllumajanduslikuks tootmiseks või muuks elamuga seotud sihtotstarbeks ning katuse, siseruumi ja välispiiretega lõpetamata hoone, mille vastavus elamu tunnustele määratakse ehitusprojekti alusel. Iga ehitis EhS-e tähenduses ei ole ehitiseks
-e tähenduses.
lg 31 sätestab, mis ei ole ehitis
-e tähenduses ja selle kohaselt ehitisena
-e tähenduses ei käsitleta lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Alles pärast kohaliku omavalitsuse otsustust, et nimetatud ehitised tuleb omanikul korrastada ja vastava tähtaja määramine, st
S-e tähenduses) vastavusse viimise eelduste loomine, võimaldab määrata ehitisele teenindamiseks vajaliku maa. Lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise puhul ei oma tähtsust, mis ehitisega on tegemist, sest ehitisele saab selle sätte alusel määrata üksnes ehitise teenindamiseks vajaliku maa, milleks on ehitise alune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamise õigus tekib ehitise omanikul alles pärast ehitise kordategemist kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtajaks. 19.07.2006 tuvastas Haljala Vallavalitsuse
-e § 6 lg 31 rakendamise komisjon, et E.P- 5
Xx.xx.xxxx andis xx Vallavalitsus korralduse nr.xx „Tähtaja andmise ehitiste kordategemiseks“, mille p 3 kohaselt anti E.P-le
lg 31 alusel talle kuuluvate ehitiste kordategemiseks aega 1 aasta ja 6 kuud arvates korralduse teatavakstegemisest (t.lk.12,13). Vastavalt
lg-le 31 lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtpäevaks, kusjuures tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Kui kohalik omavalitsus määrab lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitise omanikule kordategemiseks tähtaja, määratakse ehitise teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr.144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ (edaspidi ETM kord) punkt 3 sätestab täiendavalt, et lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavale ehitisele määratakse teenindamiseks vajalik maa üksnes juhul, kui kohalik omavalitsus määrab vastavalt
Kohalikul omavalitsusel kui maa erastamise eeltoimingute tegijal (
lg 1 mõttes) on võimalus kaalutlusõiguse alusel valida, kas nõuda ehitise omanikult määratud tähtajaks ehitise korrastamist või selle kõrvaldamist. Kaalutlusõiguse kohaldamisel peab kohalik omavalitsus selgitama välja tegeliku olukorra, eelkõige ehitise tegeliku seisukorra, ehitise omaniku huvi ja tema võimalused ehitise kordategemiseks. Kohalik omavalitsus saab määrata tähtaja ainult selliste lagunenud ja kasutusest väljalangenud, ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste kordategemiseks, mille kordategemine on
-e mõttes reaalselt võimalik. Eeltoodust tuleneb, et tähtaja määramisega ehitise kordategemiseks antakse ehitise omanikule võimalus täita maa ostueesõigusega erastamiseks seaduses sätestatud tingimused ning pärast ehitise määratud tähtajaks kordategemist, on ehitise omanikul õigus ostueesõigusega erastada ehitise teenindamiseks vajalik maa. Kui ehitise omanik ehitist tähtajaks korda ei tee, siis ei ole tal ka ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamise õigust. Järelikult Haljala Vallavalitsus, määrates E.P-le tähtaja talle kuuluvate ehitiste kordategemiseks, lõi sellega kaebajale eelduse saada pärast ehitiste kordategemist maa omanikuks
-es sätestatud korras. Kohtumenetluse käigus esitas E.P kohtule 04.07.2006 tema ja Reiska PA OÜ vahel sõlmitud tööettevõtulepingu nr.12 (t.lk.80,81), mille punkti 3.1 kohaselt tööettevõtja kohustub teostama xx külas xx vallas elamu ehitustöid ja hankima ning tarnima ehituseks kõik vajalikud materjalid ja seadmed. Hinnapakkumise kohaselt teostatakse järgmisi töid: lammutustööd ja utiliseerimine, katusepleki paigaldus, akende vahetus, korstnapitsi ehitus, välisukse paigaldamine, veranda soojustamine, elektrikilp ja kaabeldus, kaevu puhastamine ja veetorustik koos pumbaga, jne. Seega on alust eeldada, et pärast ehitustööde lõpetamist vastab E.P-le kuuluv ehitis elamu tunnustele
lg 32 mõistes ning tal tekib õigus elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Kohus leiab, et kaebuse esitaja eelpoolviidatud tõendid (t.lk.18-32,44) ei anna alust xx Vallavalitsuse xx.xx.xxxxx korralduse nr.xx tühistamiseks ega vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks kaebaja poolt 27.10.2004 esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse läbivaatamiseks ühe kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Väljavõte ehitisregistrist (t.lk.44), millest nähtuvalt xx xx vallas xx külas asuv elamu reg.koodiga nr.xx kuulub E.P-le, tõendab seda, et ehitisregistri andmestiku järgi on elamu omanikuks kaebaja. EhS § 55 lg 1 kohaselt on riikliku ehitisregistri põhiülesandeks arvestuse pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Ehitisregistri objektiks on ehitatav ja kasutatav ehitis. Vastavalt EhS § 56 lõikele 2 on ehitisregistri andmetel üksnes informatiivne ja statistiline tähendus. Seega, ehitisregistri andmestikuga ei saa tõendada omandiõigust ja see andmestik ei saa kajastada mingilgi määral ka elamu seisukorda. Elamu seisukorra, s.o. 6
lg 31 tunnustele ning otsustas anda kaebajale ehitiste kordategemiseks tähtaja, pärast mida on võimalik kaebajal ehitiste teenindamiseks vajalikku maad ostueesõigusega erastada. Samal põhjusel ei saanud xx Vallavalitsus ka teha kaebajale ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanekut. Kooskõlas
lg-ga 31 tekib ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamise õigus ehitise omanikul alles pärast ehitise kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtpäevaks kordategemist. See tähendab, et alles pärast E.P poolt ehitise kordategemist xx Vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks saab alustada maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingutega. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.