3-06-1081/11

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. juuli 2006, Jõhvi 3-06-1081 X (isikukood X), X (isikukood X), X(isikukood X), X (isikukood X) ja X (isikukood X) kaebused Virumaa Pensioniameti (registrikood 700019754) Rakvere osakonna pensionikomisjoni otsuste õigusvastaseks tunnistamiseks, tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks
2. juuli 2006 X, X, ja Virumaa Pensioniameti esindaja Lili Lillepea RESOLUTSIOON
3. Jätta kõik kaebused täies ulatuses rahuldamata.
4. Jätta poolte kohtukulud nende enda kanda.
5. Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 09.01.2006 esitas X avalduse väljateenitud aastate pensioni määramiseks (toimiku nr. 3-06-1081 lehed 51-52) 10.01.2006 esitasid samasugused avaldused X, X, X ja X (sama toimiku lehed 36-37, 1 41-42, 46-47 ja 56-57). Virumaa Pensioniameti Rakvere osakonna pensionikomisjonis 27.02.2006 ja 28.02.2006 vastu võetud otsustega nr. 409, 410, 412, 413 ja 426 (toimiku nr. 3-06-1081 lehed 89, toimiku nr. 3-06-1082 lehed 7-8), toimiku nr. 3-06-1083 lehed 11-12, toimiku nr. 3-06-1092 lehed 8-9 ja toimiku nr. 3-06-1109 lehed 14-15) jäeti avaldused rahuldamata. Kõigis otsustes märgiti pensioni mittemääramise põhjuseks asjaolu, et viide politseiteenistuse seaduse § 212 tervikuna oli Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusesse nr. 309 oli sattunud ekslikult, see viga on 07.02.2006 määrusega nr. 39 parandatud ja avaldajal puudub väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajalik 25 aastane politseiteenistuse staaž. 31.05.2006 esitas X Virumaa Pensioniameti peale Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (toimiku nr. 3-06-1081 lehed 2-6) ning palus, et kohus jätaks Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr.39 kohaldamata, tunnistaks tema suhtes tehtud pensionikomisjoni otsuse õigusvastaseks, tühistataks selle ja teeks ettekirjutuse pensioni määramiseks Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr. 309 p.1.1 alusel. 01.06.2006 esitasid sama nõudega kaebused X (toimiku nr. 3-06-1082 lehed 2-5) ja X (toimiku nr. 3-06-1083 lehed 2-9). 02.06.2006 esitasid kaebuse ka X (toimiku nr. 306-1092 lehed 2-5) ja X (toimiku nr. 3-06-1109 lehed 2-11). Kõik kaebajad leidsid, et nende kohta Rakvere pensionikomisjonis tehtud otsused on vastuolus põhiseaduse § 10 ja rikuvad nende õigustatud huvi väljateenitud aastate pensioni määramiseks vastavalt avalduse esitamise ja otsuse tegemise ajal kehtinud seadusele. Nad väitsid, et isiku õiguste kitsendamine ei saa toimuda tagasiulatuvalt ning nimetatud põhiseaduse sättest tuleneva õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et vastuvõetud ja rakendatav õigusakt jääb kehtima. Põhiseaduse § 3, § 13 ja § 14, Riigi Teataja seaduse § 5 lg. 5, sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr. 167 kinnitatud juhendi § 12 ja haldusmenetluse seaduse § 56 lg. 2 viidates leidsid kaebajad, et pensionikomisjonil oli kohustus lähtuda kehtivast õigusest, tal puudus kaalutlusõigus ja õigus pikendada nende avalduse lahendamise tähtaega. 13.06.2006 esitasid kaebajad taotluse kaebuste ühises menetluses arutamiseks ning 15.06.2006 määrusega liitis kohtunik kaebused (toimiku nr. 3-06-1081 lehed 18 ja 19). Virumaa Pensioniamet palus oma kirjalikus vastuses (toimiku 3-06-1083 lehed 31-35) kaebusi mitte rahuldada, vabandas kaebajatele tekitatud ebameeldivuste ees, selgitas otsustuste tegemise edasilükkamise ja Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr. 39 andmise põhjusi ja märkis väljateenitud aastate pensionide seaduse § 12 viidates, et ühelgi kaebajal pole 25-aastast staaži politseis. Veel märgiti, et antud juhul pole mõistlik tugineda õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetele, sest see põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist, ekslik määruse tekst kehtis lühikest aega, viga ilmnes kohe, väljateenitud aastate pensionide määramisel pole staaži kunagi sooduskorras arvestatud ja õigust tuleb kohaldada ühesuguste tingimuste esinemisel ühetaoliselt. Väljateenitud aastate pensionide seaduse § 2 viidates väideti, et Vabariigi Valitsuse määruse nr. 309 § 2 viide ei ole asjakohane, on antud ilma delegatsiooninormita ega vasta määruseandja tegelikule tahtele. Kohtuistungil jäid X ja X oma kaebuste väidete ja taotluste juurde. X väitis, et politseinik peab seadust täitma ega tohi eksida ja sama peaks kehtima ka Vabariigi Valitsuse kohta. Virumaa Pensioniameti esindaja Lili Lillepea jäi samuti kirjalike väidete ja taotluse juurde ja ning väitis, et kui kaebajatele ka oleks jõutud pension määrata, tulnuks saadud raha pärast tagasi nõuda. X, X ja X 2 kohtuistungile ei ilmunud, selle toimumise aeg ja koht olid neile ettenähtud korra kohaselt teatavaks tehtud ning neid oli teavitatud ka sellest, et asi võidakse läbi vaadata ilma nende kohalolekuta (toimiku 3-06-1081 lehed 20, 22, 24 ja 28-30). KOHTU PÕHJENDUSED Politseiametnikele pensionide määramise tingimused ja kord on reguleeritud nii politseiteenistuse seaduses kui ka väljateenitud aastate pensionide seaduses. 01.07.1992 jõustunud väljateenitud aastate pensionide seaduse § 12 kohaselt on politseiametnikul õigus pensionile juhul, kui ta on töötanud sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. Sama seaduse § 2 paneb väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade kinnitamise kohustuse Eesti Vabariigi Valitsusele. Sellest tulenevalt on Vabariigi Valitsus kinnitanud oma 16.07.1992 määrusega nr. 207 “Politseiametnikele, uurijatele ja uurimisala juhtivtöötajatele, kriminaaltäitetöötajatele ning päästeteenistuse ja tuletõrjetöötajatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile ja kaitsejõudude tegevteenistuses olevatele isikutele selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise juhendi”. Juhendi punkt 1 alapunkt 1 varasema redaktsiooni kohaselt oli väljateenitud aastate pensionile õigus kõigil politseiametnikel vastavalt neile kinnitatud ametinimetuste loetelule. Sama juhendi punktis 2 loetleti tegevused, mis arvati staaži hulka täiendavalt. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr. 309 viidi sellesse määrusesse sisse mõned muudatused. Muuhulgas sõnastati ümber määruse lisaks oleva juhendi punkt 1 ning märgiti selles, et õigus pensionile väljateenitud aastate pensionide seaduse § 12 alusel on politseiteenistuse seaduse § 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse § 212 sätestatud politseiteenistuse staaž. Politseiteenistuse seaduse § 212 koosneb neljast lõikest, neis on loetletud tegevused, mis annavad õiguse saada politseiametniku pensioni ja nimetatud muuhulgas, et teenistusaeg politseinikuna alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 arvatakse staaži hulka kolmekordselt. Juhendi varem kehtinud redaktsioon ühegi tegevusliigi või ajavahemiku sooduskorras staaži hulka arvamist ette ei näinud. Vabariigi Valitsuse koduleheküljel ära toodud kommenteeritud istungi päevakorras on märgitud, et 15.12.2005 määrus nr. 309 on antud väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise tõttu ning eesmärgiga ühtlustada meeste ja naiste staažinõuded. Veel on märgitud, et muudatused puudutavad väikest isikute ringi põhiliselt tekstiilitööstuses ja tsiviillennunduses. Seega ei nähtu selgitusest Vabariigi Valitsuse tahet viia politseiametnike väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamine varasemaga võrreldes teistsugusele alusele ja laiendada niisugusel moel oluliselt sellele pensionile õigust omavate isikute ringi. Määruse andmise aluseks olnud seadusemuudatused ise olid vaid redaktsioonilist laadi ega muutnud samuti väljateenitud aastate pensionide määramise senist korda. Väljateenitud aastate pensionide seaduse § 1 kohaselt on see pension ette nähtud isikutele, kes teevad täis tööajaga sellist tööd, millega kaasneb kutsealal või ametikohal edasist töötamist takistav töövõime kaotus või vähenemine. Seega oleks staaži sooduskorras arvestamine vastuolus väljateenitud aastate pensionide olemusega, sest niisugusel juhul hakkaksid pensioni saama ka isikud, kes pole ettenähtud arvu aastaid tegelikult välja teeninud. Et politseiteenistuse seaduse § 21 2 täies ulatuses ära nimetamine oli eksitav viga, kinnitab selgelt veel ka see, et selle sätte teise lõike kolmandas ja neljandas punktis märgitud tegevused on juba loetletud juhendi teises punktis, mida 3 määrusega nr. 309 ei muudetud ja mis vastupidisel käsitlusel oleks juhendis kajastatud kaks korda. Kirjalikes kaebustes on kõik kaebajad leidnud, et Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrus nr. 39 on vastuolus põhiseaduse § 10, sest selle tagasiulatuva rakendamisega on rikutud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiipi. Nimetatud sätte kohaselt ei välista põhiseaduse põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi käsitlevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused muid õigusi, vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärsuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Tegemist on põhiõiguste arengule ja avatusele viitava sättega. Kaebajate poolt nimetatud õiguskindluse põhimõte aga on üks põhiseaduse põhiprintsiipidest ja õiguskindluse põhimõte omakorda üks selle põhimõtte kahest elemendist, mis kaitseb üksikisiku ja riigi vahelist usaldussuhet ja keelab üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuva mõju. Samas ei tähenda see põhimõte, et igasugune tagasiulatuv ebasoodus mõju on keelatud ning seaduseandjal on õigus anda ka selliseid õigusakte, millega ta muudab või tühistab oma varasemad õigusaktid. Eespool juba nimetatud põhjustel oli Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr. 309 § 2 viide politseiteenistuse seaduse § 212 ekslik ja vastuolus väljateenitud aastate pensioni olemusega ega saanud kelleski tekitada õiguspärasele alusele rajanevat ootust, et selle järgi hakatakse ikka tõepoolest pensione määrama. Seetõttu ei ole olemas ka ühtegi mõistlikku põhjust, miks poleks vea avastamisel saanud seda parandada ning kehtestada sellise sisuga õigusnormi, mis vastab seaduse mõttele ja Vabariigi Valitsuse tegelikule tahtele. Ka juhul kui siiski lugeda kaebajate ootused põhjendatuks, olid Vabariigi Valitsusel põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvad mõjuvad kaalutlused, miks tuli määrus nr. 39 tagasiulatuvalt rakendada. Vastasel juhul olnuks politseiametnikud, kes jõudsid esitada avalduse pension saamiseks enne selle määruse andmist, oluliselt paremas olukorras kui need, kes seda veel teinud polnud. Samuti tekiks ilmne ebavõrdsus kõigi nende politseiametnikega, kellele on väljateenitud aastate pensioni staaži sooduskorras arvestamiseta juba määratud või tulevikus määratakse. Sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr. 167 kehtestatud “Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi” § 10 kohaselt tuleb pensioniavaldus läbi vaadata kümne tööpäeva jooksul pärast avalduse ja kõigi pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamist. Juhendis pole selle tähtaja pikendamise võimalust ette nähtud, kuid riiklike pensionikindlustuse seaduse § 1 lg. 2 ja väljateenitud aastate pensionide seaduse § 11’ kohaselt kuuluvad nende seaduste alusel läbi viidavates menetlustes rakendamisele haldusmenetluse seaduse sätted. Nimetatud seaduse § 41 lubab ettenähtud menetlustähtajast kinnipidamise võimatuse korral ka viivitust, kuid kohustab menetlusosalist sellest, viivituse põhjustest ja asja lahendamise tõenäolisest ajast informeerima. Eelnevalt juba viidatud Vabariigi Valitsuse koduleheküljel avaldatud istungite päevakordade kohaselt oli määrusega nr. 309 tekkinud olukorra parandamist käsitlev eelnõu sotsiaalministri poolt esitatuna päevakorras 19.01.
6. Seega pidi veel enne kui möödus avalduse lahendamiseks kehtestatud kümne päevane tähtaeg olema selle ministri valitsemisala asutustes, sealhulgas ka Virumaa Pensioniametis teada, et määrusesse on sattunud viga, mida kavatsetakse parandada ja kaebajate avaldusi pole võimalik lahendada neile soodsal viisil. Kõigile kaebuse esitajatele on Virumaa Pensioniameti Rakvere osakond juba avalduse vastuvõtmisel teatatud, et otsus väljastatakse ettenähtust hiljem (toimiku nr. 3-06-1081 lehed 39, 44, 49, 54 ja 59). X on 4 eraldi teatatud veel ka tekkinud viivituse põhjused (toimiku nr. 3-06-1081 leht 7). Asjaolu, et see toimus alles siis, kui oli juba möödunud sotsiaalministri poolt kehtestatud 10 tööpäeva pikkune tähtaeg ning, et teistele kaebajatele pole viivitust põhjendatud, on küll rikkumine, kuid pole siiski piisav alus, et vaidlustatud otsuseid tühistada ja teha pensionikomisjonile ettekirjutused pensionide määramiseks. Iga kaebaja on vaidlustanud üksnes tema suhtes tehtud eitava otsuse, mitte aga pensioniameti tegevuse ning kohtuistungil kinnitas kaks kohtusse ilmunud kaebajat, et peale pensioni saamist takistava otsuse tühistamise neil muud huvi pole (toimiku nr. 3-06-1081 leht 65). Ka teiste osas ei nähtu kaebustest ja asja materjalidesse esitatust muud huvi. Seega on nende ainsaks eesmärgiks väljateenitud aastate pensioni määramine, pensioniamet viivituse ja selle põhjuste esitamata jätmise õigusvastaseks tunnistamine seda aga saavutada ei aita. Eeltoodud järelduste alustel on keeldumine määrata X, X, X, X ja X väljateenitud aastate pension põhjendatud ning Virumaa Pensioniameti vastavad otsused õiguspärased. Vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks puudub, kõik kaebused jäävad halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata ja kohtukulud sama seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 alusel poolte endi kanda. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 5