Kohtumääruses märgiti, et kaebaja ei ilmunud kohtuistungile 20.10.2005 haigestumise põhjendusega ja 28.02.2006 teadmata põhjusel, mille kohta ei osanud selgitust anda ka tema istungile ilmunud lepinguline esindaja advokaat K. R; kohus tunnistas HKMS § 15 lg 4 alusel kaebaja kohtusse ilmumise kohustuslikuks ning kaebaja sai vastava kohtukutse koos selgitusega HKMS § 23 lõikes 1 sätestatud ilmumata jätmise tagajärgedest kätte 3-04-289 21.03.2006, kuid 21.09.2006 kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtusse ilmumata jäämise põhjustest. Asja läbi vaatamata jätmist ei välista asjaolu, et kaebaja esindaja advokaat V. T esitas kirjaliku taotluse asja arutamise edasi lükkamiseks enda haigestumise tõttu. R. N esindaja advokaat K. R esitas halduskohtule taotluse menetluse taastamiseks. Taotluses leiti, et kaebuse läbi vaatamata jätmine toimus õigusliku aluseta. Kaebajal oli 21.09.2006 määratud istungile ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kaebaja lepinguline esindaja advokaat V. T haigestus ootamatult, millest sai kohut teavitatud ja viidatud põhjusel istungi edasi lükkamist taotletud. 01.11.2006 määrusega jättis halduskohus menetluse taastamise taotluse rahuldamata.
lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.
Kaebaja kohtusse ilmumine oli vajalik asja lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Menetluse taastamise taotluses ei esitatud asjaolusid, mis takistasid R. N kohtuistungile ilmumast. Lepingulise esindaja haigestumine selliseks mõjuvaks põhjuseks ei ole, kuivõrd kaebajat kohustati isiklikult kohtusse ilmuma. R. N esitas määruskaebused kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse taastamata jätmise määruste peale. Halduskohus jättis need rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Määruskaebustes palutakse tühistada halduskohtu 21.09.2006 ja 01.11.2006 määrused ja taastada menetlus. Määruskaebuste esitaja põhjendused. Kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus ei sisalda viiteid ega selgitusi menetluse taastamise taotluse esitamise võimalusele. Sellega rikuti kaebaja õigust olla ära kuulatud ja piirati tema menetlusõigusi. Kaebuse läbi vaatamata jätmine on sisuliselt vale selleks õigusliku aluse puudumise tõttu. HKMS redaktsioonis, mis kehtib alates 01.09.2006, ei näe enam ette kaebaja kohtusse ilmumise kohustamist. Seetõttu ei oleks saanud kohus jätta kaebust läbi vaatamata põhjendusega, et kaebaja eiras istungile ilmumise kohustust.
lg 2 näeb küll sellise võimaluse ette, kuid kaebajat ei ole nimetatud sätte alusel kohtusse ilmuma kohustatud, mistõttu kohtu viide analoogiale nimetatud sättega ei ole asjakohane. HKMS § 23 lg 3 p 2 ja
lg 2 näevad kohtule ette võimaluse kaaluda kaebuse (hagi) läbi vaatamata jätmist, mitte ei kohusta seda tegema. Sellist kaalumist kaebuse läbi vaatamata jätmise määrusest ei nähtu. Kaebajal oli kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus HKMS § 23 lg 4 ja
lg 3 tähenduses ning kaebaja ega tema esindajad pole kohtumenetlust põhjendamatult venitanud. Kohtuistungi päeval 21.09.2006 viibis kaebaja lepinguline esindaja adv K.R korralisel puhkusel, määrates kliendi nõusolekul enda asemele adv V. T, kes aga haigestus ootamatult. V. T teatas kohtule oma haigestumisest ja taotles istungi edasilükkamist. V. T haigestumise kohta on kohtule tõend esitatud. Kaebaja lepingulise esindaja haigestumine ja õigeaegne taotlus istungi edasilükkamiseks on piisav, et mitte jätta kaebust läbi vaatamata. Kui kaebaja olekski istungile ilmunud, oleks ta taotlenud asja arutamise edasi lükkamist esindaja haigestumise tõttu.
lg 1 järgi on istungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks eelkõige liikluskatkestus ning poole enda või tema lähedase ootamatu haigestumine. Seadus ei sätesta mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu ning kohtul on konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas menetlusosalisel oli kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus või mitte. Vastavalt HKMS § 14 lõikele 5 on menetlusosalisel õigus halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Seda õigust ei saa piirata asjaolu tõttu, et menetlusosaline on ise vandeadvokaat. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kaebaja esindaja adv V. T haigestus kohtuistungile eelneval päeval, teavitas sellest kohut ning taotles asja arutamise edasi lükkamist. Esindaja haigestumine, millest esindaja või kaebaja on kohtule teatanud ja kohtusse ilmumise takistust põhistanud, ka juhul, kui kaebajal on asjast isikliku osavõtu kohustus ning istungile ilmumise takistusest on teatanud ja asja arutamise edasi lükkamist on taotlenud vaid lepinguline esindaja, on ringkonnakohtu hinnangul käsitletav kaebaja kohtusse ilmumata jäämise mõjuva põhjusena, mis HKMS § 23 lg 3 p 2 (samuti
Esimese astme kohus ei ole V. T esindusõigust kahtluse alla seadnud, V.T haiguse põhistamiseks on kohtule esitatud töövõimetusleht ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 20.09.2006 tõend nr 25. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus jättis ebaõigesti R. N kaebuse läbi vaatamata. Määruskaebused tuleb rahuldada, esimese astme kohtu 21.09.2006 ja 01.11.2006 määrused tühistada ja asi saata Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.