2-06-5335/1

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-5335 Otsuse kuupäev 22.november 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi UŠ hagi AS-i Asja läbivaatamise kuupäev vastu 320 000 krooni nõudes 09.november 2006 Istungil osalenud isikud hageja UŠ, hageja esindaja advokaat LBja kostja esindaja advokaat AL Resolutsioon Jätta UŠ hagi AS-i vastu 360 000 krooni nõudes rahuldamata seoses hagi aegumisega. Kohtukulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja haginõue. Hageja ja kostja vahel sõlmiti ja lepingud, millega hageja kohustus finantseerima heakorrastamise ehitustöid kokku 160 000 krooniga. Kostja kohustus saadud finantseeringu eest hageja kasutusse andma hiljemalt ja kaks kauplemiskohta turu uues kinnises kauplemispaviljonis, mille üür oleks hiljem tasaarveldatud tehtud investeeringuga turuhoone remonti. Hageja täitis oma lepinguga võetud kohustused ja tasus kostja kassasse kassa sissetuleku order nr aluse l 80 000 krooni ja kassa sissetuleku order nr alusel 80 000 krooni. Käesolevaks ajaks kostja oma kohustust, mis seisnes hagejale lepingute alusel uues turuhoones asuva kahe kauplemiskoha kasutusse andmist, täitnud ei ole. Lepingu punkt 4 kohaselt kohustus kostja oma kohustuse tähtaegse mittetäitmise korral tagastama saadud raha ning tasuma viivist 0,4 % võlguolevalt summalt päevas. Hageja on korduvalt kostja esindajaga pidanud läbirääkimisi kostja kohustuste võimaliku täitmise tähtaja üle, kuid kostja oma kohustust tänaseni täitnud ei ole. teatas hageja kostjale ja sõlmitud lepingutest taganemisest ning palus kostjal saadud raha koos viivistega tagastada 10 päeva jooksul alates nõude saamisest. Kostja raha tagastanud ei ole. Eelnevast lähtudes ning tuginedes VÕS § 76 ja § 101 lg 1 p 4 palub hageja kostjalt välja mõista 320 000 krooni, millest 160 000 krooni on põhivõlg ja 160 000 krooni viivised. Kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega hagi nõude aegumisest. Hageja leiab, et poolte poolt sõlmitud lepingud olid kestvuslepingud. Turu ehitamise/rekonstrueerimise finantseerimises osalemine ei olnud suunatud omandi tekkimisele vaid müügipaviljonide üürimisele, mida tõendab ka hageja üürnikuks olemine kuni . Valminud on toidukaupade müügipaviljon, kuid hageja tahe oli saada kaks müügikohta tööstuskaupade müügipaviljonis, mis tänaseks valminud ei ole. Kostja arvamus. Kostja hagi ei tunnista, leiab, et hagi nõuded on aegunud ning palub kohtul teha vaheotsus. Lepingud ja on suunatud ühekordsele täitmisele, neist ei tule pidevaid kohustusi, mistõttu vastavalt VÕSRakS § 11 kuulub antud nõude puhul kohaldamisele tsiviilkoodeksi vastavad sätted. Alates kehtiva TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega hageja nõue on aegunud juba alates . Hageja väide selle kohta, nagu oleks ta korduvalt kostja esindajaga pidanud läbirääkimisi kostja kohustuste võimaliku täitmise tähtaja üle, ei vasta tõele. Hageja ei ole kordagi kuni hagiavaldusele lisatud taganemisavalduse tegemiseni esitanud seoses väidetava raha tasumisega kostjale mingeid pretensioone. Ka kostja seaduslikud esindajad ise ei olnud hageja väidetavalt vastuvõetud summadest teadlikud. uus kinnine paviljon, milles kostja on väidetavalt kohustunud hagejale kauplemiskoha andma, on valminud juba kuid hageja ei avaldanud kostjale mingit soovi ega tahet paviljonis kauplemiskohta saada. Kohtu järeldused ja resolutsioon. Kohus võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et kostja vastuväited hagi aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuni kehtinud TsÜS § 113 kohaselt oli hagi üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat. Alates kehtiv TsÜS § 146 lg 1 sätestas tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates . TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohtule esitatud lepingud on oma sisult identsed, väljaarvatud lepingus märgitud poolte kohustuste täitmise tähtajad. Lähtuvalt lepingu sisust, on tegemist ühekordse täitmise kohustusega ning lepinguid ei saa pidada kestvuslepinguteks nagu arvab hageja. 2 Kestvuslepingu mõiste on toodud VÕS § 195 lg 3, mille kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Poolte vahel ja sõlmitud lepingute järgi oli UŠ kohustatud tasuma kokku 160 000 krooni sularahas kassasse ja kostja oli kohustatud hiljemalt või teise lepingu järgi andma hageja kasutusse kauplemiskoha ehitatavas uues kinnises turupaviljonis. Lepinguid ei saa pidada kestvuslepinguteks ainuüksi see tõttu, et nende täitmine oli suunatud hilisema võimaliku kestvuslepingu (üürilepingu) sõlmimisele. Kummagi lepingu poole kohustus seisnes ühekordse teo sooritamises. Nõue muutus kostjale sissenõutavaks ühe lepingu järgi ja teise lepingu järgi . Lähtuvalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 tuleb antud juhul nõude aegumistähtaja algust arvestada , mistõttu nõude aegumise kolmeaastast tähtaega arvestades, on hageja nõue aegunud alates . UŠ esitas hagi AS-i vastu . Eelnevast lähtudes leiab kohus, et UŠ hagis AS-i vastu tuleb kostja taotlusel kohaldada aegumist ning antud kohtuotsust tuleb käsitleda lõppotsusena. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 3