← Eesti

2-06-15731/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2006, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-15731 Tsiviilasi xxx hagi xxx ja xxx vastu kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende Hageja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); hageja lepinguline esindaja advokaat Nele Tammemäe (Advokaadibüroo Küllike Namm; asukoht Pronksi 3, Tallinn 10124); kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); kostjate lepinguline esindaja advokaat Margus Lentsius (Advokaadibüroo Aivar Pilv; asukoht Vabaduse väljak 10, Tallinn 10146). esindajad RESOLUTSIOON
  2. Võtta vastu xxx avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada menetlus xxx hagis xxx ja xxx vastu kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõudes.
  3. Välja mõista xxx menetluskuluna õigusabikulud summas 10 384 (kümme tuhat kolmsada kaheksakümmend neli) krooni xxx ja xxx kasuks.
  4. Tagastada xxx (arveldusarve nr 1101240027 Hansapangas) riigilõiv summas 8 000 (kaheksa tuhat) krooni riigituludest.
  5. Saata kohtumäärus riigilõivu tagastamise Raamatupidamiskeskusele (Kalevi 1, Tartu 51010). Edasikaebamise kord osas täitmiseks Kohtute Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on xxx hagi xxx ja xxx vastu kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõudes. Hageja on 07.12.2006 esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks seoses sellega, et pooled on 08.11.2006 sõlminud notariaalse kinnistu mõttelise osa müügilepingu, ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt hageja müüs temale kuuluva mõttelise osa kinnistust kostjatele. Seega on kaasomand lõpetatud ning puudub edasine vaidlus kinnistu kaasomandi lõpetamise ja jagamise üle. Hageja palub menetluse tsiviilasjas lõpetada. Hageja kinnitab, et on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Seoses hagist loobumisega palub hageja esindaja tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o. 8 000 krooni. Hageja leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda, kuna sisuliselt on tegemist poolte vahel kompromissi saavutamisega. Kohtule on 14.12.2006 laekunud kostjate seisukoht hagist loobumise osas. Kostjad teatavad, et nad on nõus tsiviilasja menetluse lõpetamisega tulenevalt hageja poolt hagiavaldusest loobumisega. Samas ei nõustu kostjad sellega, et poolte menetluskulud jääksid poolte enda kanda. Kostjad rõhutavad, et notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimisega ei sõlminud pooled kompromissi, vaid hageja loobus oma õiguste pahatahtlikust realiseerimisest, kuna soovitud resultaat jäi kostjate kindlameelsuse tõttu saavutamata. Kostjate hinnangul oleks kostjate kohtukulude jätmine kostjate enda kanda äärmiselt ebaõiglane. Kostjad soovivad menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kostjad on kandnud õigusabikulu 10.08.2006 arve nr 625 alusel summas 10 384 krooni, mille täies ulatuses väljamõistmist kostjad taotlevad. Ülejäänud menetluskulude väljamõistmise taotlusest kostjad loobuvad ja jätavad need enda kanda. Taotletavate menetluskulude osas leiavad kostjad, et nimetatud summas menetluskulude väljamõistmine on, eeskätt hageja menetluslikku käitumist arvesse võttes, täielikult põhjendatud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse xxx hagis xxx ja xxx vastu kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõudes. Hageja on käesoleva tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu kokku 16 000 krooni. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 8 000 krooni riigituludest. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostjad on esitanud kohtule taotluse hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjad kandnud käesolevas tsiviilasjas kulusid õigusabi eest kokku summas 10 384 krooni. Oma väite tõenduseks on kostjad esitanud kohtule Advokaadibüroo Aivar Pilv 10.08.2006 arve nr
  6. Kohus leiab, et kostjate menetluskulud on põhjendatud ja TsMS § 168 lg 4 alusel tuleb need hagejalt kostjate kasuks välja mõista. Hagimaterjalidest nähtub, et hageja esitas enne kohtusse pöördumist kostjatele omapoolse ettepaneku kaasomandi jagamiseks. Kostjad hagejapoolse ettepanekuga ei nõustunud ja esitasid hagejale omapoolse ettepaneku. Hageja vastava ettepanekuga ei nõustunud ja esitas koheselt hagi kohtusse. Kohus leiab, et sisuliselt puudus hagejal soov kostjatega kohtuväliselt kokku leppida, kuna kohe pärast kostjatepoolset ettepanekut pöördus hageja hagiga kohtusse, ilma, et oleks proovinud saavutada kostjatega kõiki rahuldav lahendus. Kohtusse pöördumisega põhjustas hageja aga kostjatele lisakulutusi. Samuti leiab kohus, et põhjendatud ei ole hageja väide nagu oleks pooled notariaalse lepingu sõlmimisega sõlminud kompromissi. Kui pooltel oleks olnud tahe sõlmida kompromiss, oleksid nad vormistanud selle eraldi dokumendina ja esitanud kohtule kinnitamiseks. Antud juhul aga hageja loobus nõudest, kuna poole lahendasid vaidluse kohtuväliselt. Asjaolu, et hageja nõustus kohtuvälise lahendusega, võib käsitleda aga sellena, et hageja võis menetluse käigus jõuda järeldusele, et tema poolt esitatud hagi võib jääda kohtus rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on põhjustanud kostjate tarbetut kohtuskäimist ja seetõttu tuleb kostjate õigusabikulud välja mõista hagejalt. Merike Varusk Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.