← Eesti

2-05-15930/9

2-05-1530 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav ja Malle Seppik Otsuse avalikult teatavaks-

  1. detsember 2006.a, Tallinn, Ringkonnakohtu kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-15930 Tsiviilasi KÜ * hagi A.Si vastu 72 935,77 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. mai 2006.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.Si apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  3. november 2006.a Menetlusosalised esindajad ja nende Apellant (kostja) A.S (IK xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja H. K Vastustaja (hageja) KÜ * (reg k xxxxxxxx), seaduslik esindaja A.T, lepingulised esindajad J. Š ja A. K RESOLUTSIOON
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. mai 2006.a otsus muutmata.
  6. A.Si apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotus Poolte apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Hageja nõue ja põhjendused
  7. Hageja palus kostjalt välja mõista 68 948,35 krooni põhivõlga ja 3447,32 krooni varalise kahju hüvitamiseks. Kostja on korteri * Tallinnas omanik. KÜ * õiguseellane elamuühistu * kanti mittetulundusühingute registrisse 24.03.
  8. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on kostja KÜ * liige. 24.03.1998 lõppes EÜ E ja kostja vaheline liikmelisusel põhinev õigussuhe. Hageja haldas elamut reaalselt alates
  9. aastast ja alates 01.07.1998.a ei ole EÜ E elamule * kommunaalteenuseid ega muid hooldusteenuseid osutanud. Kostja ei ole tasunud talle hageja poolt osutatud ja vahendatud teenuste eest 01.08.1998-09.07.2004 ja võlgneb hagejale 68 948,35 krooni.
  10. Võlgnevuse sissenõudmiseks kostjalt sõlmis hageja õigusabilepingu, mille alusel tasusl kostjalt võla sissenõudmise eest 6894,84 krooni. Hageja palus lugeda L OÜ-le tasutud summa talle kostja poolt kohustuste täitmata jätmisega tekitatud varaliseks kahjuks ja kahju 5 % ulatuses põhivõlast ehk 3447,42 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja vastuväited
  11. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal oli sõlmitud kommunaalteenuste osutamiseks leping EÜga E, kes talle reaalselt teenuseid osutas ja kellele ta osutatud teenuste eest maksis. Mida ja mille alusel hageja kostjalt nõuab, on arusaamatu. Elamuühistu * andis kostjale korteri * Tallinnas üle 16.04.
  12. Hageja ja EÜ E vahel oli kuni 2003.a. õiguslik vaidlus seoses hageja asutamisega ja sellest tuleneva kavatsusega EÜ-st E eralduda. Kohtuotsus, millega tunnustati hageja omandiõigust Tallinnas * asuvale elamule ja kohustati üle andma korterivaldajate osamaksud ja dokumentatsioon jõustus 14.03.
  13. Seega oli tema poolt kommunaalteenuste eest tasumine EÜle E kuni nimetatud kuupäevani õiguspärane. Maakohtu otsuse põhjendused
  14. Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis A. S välja 72 935,77 krooni KÜ * kasuks. Kohus mõistis A.S välja menetluskulu 4750 krooni KÜ * kasuks ning menetluskulu 65,20 krooni riigituludesse.
  15. 19.04.2006 määrusega määras kohus lahendada vaidluse TsMS § 404 lg 1 alusel poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
  16. Vaidlust ei ole, et elamus * Tallinnas on asutatud korteriühistu, mis kanti mittetulundusühistute registrisse 24.03.
  17. Kostja on korteri 27 omanik ja korteriühistu liige. Kostja ei ole maksnud hagejale talle osutatud ja vahendatud kommunaalteenuste eest, vaid on teinud seda EÜ-le E.
  18. Hageja esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et hageja ja AS Tallinna Soojus vahel sõlmiti 22.07.1998 soojusenergia ostu-müügileping, 01.07.1998 sõlmiti hageja ja AS K vahel olmeprügi veoteenuse osutamise leping, 01.07.1998 sõlmiti hageja ja Eesti Energia AS vahel elektrienergia varustamise leping ja selle alusel koostati elektrivarustuse kokkulepe ning 16.06.1998 sõlmiti hageja ja AS-i Tallinna Vesi vahel veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste leping. Eeltoodu tõendab, et hageja võttis alates 1998.a. juulist üle * Tallinnas elamu majandamise ning asus vahendama ja osutama majas korteriühistu liikmetele teenuseid.
  19. Kohtule ei esitatud tõendeid, et EÜ E oleks alates 01.08.1998 kostjale kommunaalteenuseid või muid hooldusteenuseid osutanud. Tähendust ei oma, et kostja tasus kommunaalmakseid EÜ-le E. See, et EÜ E ja KÜ (EÜ) * vaidlesid hageja asutamise ja EÜ-st eraldumise üle, ei puutu käesolevasse vaidlusse ega saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks.
  20. Hageja nõue mõista kostjalt välja kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eest 3447,42 krooni VÕS § 115 lg 1 alusel, kuulub rahuldamisele. Kliendileping OÜ L ja KÜ * vahel, kliendilepingu lisa nr 1 ning OÜ L arve hagejale tõendavad, et hageja kandis kostjalt võla sissenõudmisega varalist kahju summas 6894,84 krooni. 2

(5)Apellatsioonkaebuse põhjendused
  1. A.S palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
  2. Kohus rahuldas hagi KoS § 13 lg 1 ja KüS § 151 lg 1 alusel, mille kohaselt peab korteriomanik tasuma korteriühistule oma osa majandamiskuludest. Kostja on kommunaalteenuste eest tasunud, kuid EÜ-le E, kellega tal on vastav leping. Tegelik vaidlus on KÜ * ja EÜ E vahel.
  3. Hageja ja EÜ E vahel oli kuni 2003.a märtsini vaidlus seoses hageja asutamisega ja kavatsusega elamuühistust eralduda. 14.03.2003 jõustus kohtuotsus, kus tunnustati hageja omandiõigust * Tallinnas asuvale elamule ning kohustati EÜ-d E andma hagejale üle elamu, korterivaldajate osamaksud ja dokumentatsioon. Kuna EÜ E ja KÜ * vahelised vaidlused kestsid 2003.a märtsini, käitus kostja õiguspäraselt, tasudes seniajani kommunaalmakseid kehtinud lepingu alusel EÜ-le E. KÜ * registreeriti 24.03.1998 ja EÜ E pidi KOS § 19 lg 3 kohaselt andma kuu aja jooksul hagejale üle elamu, osamaksud ning üleantava varaga seotud varalised õigused ja kohustused. EÜ E oma kohustust ei täitnud. Kohus määras EÜ E varaliste õiguste ja kohustuste mahu seisuga 24.03.
  4. Õiguste ja kohustuse määramise tulemusel oli EÜ E ja KÜ * saldo negatiivne EÜ E kahjuks summas 20 494,35 krooni. On mõistmatu, mille alusel nõuab hageja kostjalt 68 948,35 krooni, kui kohtuotsusega määrati kindlaks õiguste ja kohustuste maht. Kostja ei saa vastutada selle eest, et EÜ E ei tunnustanud hageja omandiõigust ega andnud hagejale üle * elamut, osamakse ja dokumentatsiooni 1998.a.
  5. Hageja ei esitanud ühtegi raamatupidamise algdokumenti, mis kinnitaks kostja võlgnevust hageja ees. Kostja seisukohad ja tõendid omavad asjas tähtsust. Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud. Heauskne maksete tasumine EÜ E ja KÜ * vahelise vaidluse ajal lepingu alusel ja vastavalt esitatud arvetele EÜ-le E ei saa olla kostja kohustuste rikkumine. Vastus apellatsioonkaebusele
  6. KÜ * ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
  7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  8. Pooltel on vaidlus selles, kas vaidlusalusel ajavahemikul 01.08.1998.a kuni 09.07.2004.a oli hageja ja kostja vahel õigussuhe, millest tulenes kostja kohustus tasuda hagejale eluruumi kasutamisega seotud teenuste, nagu elektri- ja soojusenergiaga varustamine, veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamine ning olmeprügi vE, eest. Kostja ei ole vaidlustanud, et tal lasub kohustus tasuda temale osutatud nn kommunaalteenuste eest, kuid kostja arvates on ta nimetatud teenuste eest õigesti tasunud EÜ-le E.
  9. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et EÜ * liikmena oli kostjal kohustus tasuda eluruumi teenindamiseks vajalike teenuste eest hagejale. Asja materjalidest nähtuvalt kanti hageja EÜ-na * mittetulundusühingute registrisse 24.03.1998.a. Korteriühistu * on varasema elamuühistu baasil moodustatud
  10. aastal. Seega vaidlusalusel ajavahemikul tegutses hageja elamuühistuna. Kostja ei vaidlusta, et oli teadlik EÜ * moodustamisest
  11. aastal, võttes osa ühistu asutamisest ning osaledes algselt ka EÜ * juhatuse töös. Järelikult pidas kostja ennast esialgu ka EÜ * liikmeks. Elamuühistu ja tema liikme vahelise õigussuhte lõppemist ei saanud 3
(5)kolleegiumi arvates kaasa tuua liikme poolt kolmanda isikuga mistahes sisuga lepingu sõlmimine ega täitmine. Seega ei saanud kostja kohustusi hageja ees mõjutada asjaolu, et kostja tasus kommunaalteenuste eest EÜ-le E. Kostja ei ole tuginenud ka muudele asjaoludele, millest võiks järeldada tema liikmelisuse lõppemist EÜ-s *.
  1. Lisaks on kostja oma kohustusi hageja ees osaliselt tunnistanud, tasudes alates
  2. aastast osa eluruumi kasutamisega seotud teenuste eest EÜ-le *. See nähtub kohtule esitatud konto väljavõtetest (t lk 109 – 121), samuti selgitas kostja ringkonnakohtu istungil, et elektrienergia eest tasus ta hagejale tulenevalt hageja poolt AS-ga Eesti Energia 01.07.1998.a sõlmitud elektrienergiaga varustamise lepingust; samuti tasus kostja hagejale elamus torustiku vahetamise kulusid. Kolleegiumi arvates on kostja käitunud vastuoluliselt, eitades küll ühelt poolt kohustuste olemasolu hageja ees, kuid samal ajal neid kohustusi siiski täites. Ühe ja sama korteri valdajana ei saanud kostja olla samaaegselt kahe erineva elamuühistu liige ega omada kohustusi erinevate elamuühistute ees. Eeltooduga seoses nõustub kolleegium ka maakohtu seisukohaga, et käesolevasse vaidlusse ei puutu EÜ E ja hageja vaheline vaidlus hageja asutamise ja EÜ-st E eraldumise kohta. Samuti ei mõjuta hageja ja kostja vahelisi suhteid asjaolu, et Tallinna Linnakohtu 03.03.2003.a otsuse järgi oli EÜ E ja EÜ * saldo EÜ E kahjuks negatiivne summas 20 494,35 krooni. Nimetatud saldo on kindlaks tehtud seisuga 24.03.1998, kuid käesolevas asjas on hageja arvestanud kostja võlgnevust alates 01.08.1998.a. Seega ei puuduta 03.03.2003.a kohtuotsus nõudeid ega kohustusi, mis on tekkinud pärast 24.03.1998.a.
  3. Maakohus tuvastas, et alates 1998.a juulikuust võttis hageja üle * elamu majandamise ning asus vahendama ja osutama elamuühistu liikmetele elamu majandamisega seotud teenuseid. Samuti märkis maakohus, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, nagu oleks EÜ E alates 01.08.1998.a kostjale kommunaalteenuseid või muid hooldusteenuseid osutanud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Teenuste osutamist EÜ E poolt ei tõenda asjaolu, et kostja EÜ-le E makseid tegi ega ka asjaolu, et EÜ E kostjale hooldustasude teatisi esitas. Kostja ei ole tõendanud, nagu saanuks ta teenuseid tõepoolest EÜ E kaudu ning mitte hageja vahendusel. Kuna teenuste vahendamist hageja poolt ei ole millegagi ümber lükatud, ei ole usutav, et kostjale osutas eraldi teenuseid EÜ E samal ajal, kui ülejäänud elamu majandamisega tegeles EÜ *.
  4. Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud hageja poolt osutatud teenuste mahtu ega nende arvestuse õigsust. Seadusest ei tulene nõuet esitada kohustuse tekkimise tõendamiseks üksnes raamatupidamise seadusele vastavaid dokumente. Hageja poolt kohtule esitatud arvestustest nähtuvalt on hageja võlgnevuse arvestamisel võtnud arvesse kõiki kostja poolt hagejale tasutud summasid. Seega leidis maakohus põhjendatult, et hageja nõue summas 68 948,35 krooni kuulub rahuldamisele.
  5. Lisaks võlgnevusele hageja poolt vahendatud teenuste eest palus hageja kostjalt välja mõista 3447,42 krooni kulude katteks, mida hageja tegi seoses kostjalt võla sissenõudmisega. Kostja ei esitanud vastuväidet, nagu oleks niisuguses mahus menetluseelne õigusabikulu ebamõistlikult suur või põhjendamatu. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel on põhjendatud nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostja ei ole hageja nõude arvestust vaidlustanud, mõistis maakohus õigesti kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduses märgitud summa 72 935,77 krooni.
  6. Pooled palusid jätta menetluskulud vastaspoole kanda. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt kuni
  7. jaanuarini 2006.a kehtinud TsMS § 60 lõigetest 1 ja 8 jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja kohtule apellatsioonimenetluses kulude kandmist tõendavaid dokumente ei esitanud. 4
(5)M. Seppik A. Tänav K. Kullerkupp 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.