← Eesti

2-06-24249/2

2-06-24249 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Otsuse tegemise aeg 20.november 2006.a. Tsiviilasja number 2-06-24249 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu abielulahutuse ja elatisraha nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx); tema volitatud esindaja jurist Tiiu Siig (OÜ Advokaadibüroo Urge, Nunne 7, Tallinn 10133); Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx). esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Õunpuu 20.november

  1. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibisid hageja xxx, tema esindaja jurist Tiiu Siig ja kostja xxx RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada.
  3. Lahutada xxx ja xxx abielu, mis on registreeritud Perekonnaseisuametis, kanne nr. xxx. 11.06.1994.a. Harjumaa
  4. Anda xxx tagasi abielueelne perekonnanimi „xxx“.
  5. Jätta tütar xxx ema juurde.
  6. Välja mõista xxx elatis 2500 (kaks tuhat viissada) krooni igakuiselt alaealise tütre xxxi (sünd. xxx.) ülalpidamiseks alates xxx.a. kuni tema täisealiseks saamiseni xxx.a. xxx kasuks. 2 2-06-24249 Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud elatise nõudes täies ulatuses kostja xxx kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis on registreeritud 11.06.1994.a. Harjumaa Perekonnaseisuametis. Pooltel on tütar xxx, sündinud xxx.a. Poolte abielulised suhted lõppesid 2006.a. mais ja abikaasad asusid elama eraldi. Abielu purunemise põhjuseks on kostja poolt alkoholi kuritarvitamine. Hageja ei soovi kostjaga abielulisi suhteid jätkata. Tütart soovib ise kasvatada. Soovib tagasi saada abielueelset perekonnanime. Varalisi vaidlusi ei ole. Pärast abielusuhete lõppemist on kostja lapse ülalpidamiseks andnud ühel korral 1000 krooni, mis on poole aasta jooksul ilmselgelt ebapiisav lapse vajaduste rahuldamiseks. Palub kostjalt välja mõista igakuine elatusraha tütre ülalpidamiseks. Kulutused lapsele moodustavad kuus keskmiselt 4050 krooni, millest toidule kulub 1500 krooni, riietusele ja jalanõudele 850 krooni, kultuurilistele vajadustele 500 krooni, sportlikule tegevusele 200 krooni, hügieenivahenditele 100 krooni, telefon 200 krooni, transpordile 100 krooni, kooliüritustele 300 krooni ja taskuraha 300 krooni. Hageja palub elatise välja mõista alates 01.novembrist 2006.a. 2500 krooni kuus. Kostja vastuväited Kostja hagile vastu ei vaidle. Kohtu põhjendused ja järeldus Perekonnaseaduse § 29 lg.1 kohaselt abielu lahutatakse kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte abielulised suhted lõppesid kui abikaasad asusid eraldi elama mais 2006.a. Abikaasad leppida ei soovi, mistõttu abielulisi suhteid taastada ei ole võimalik. Seega on abielu jätkamine võimatu. Vastavalt kujunenud olukorrale ja poolte soovile tuleb tütar jätta ema juurde. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitatud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema rahalisest seisundist ja lapse vajadustest. 3 2-06-24249 Hageja väitel on 12-aastase lapse vajadused kuus 4050 krooni. Kostja hageja nõutud elatise suurusele vastu ei vaidle. Pooled on jõudnud kokkuleppele, et elatis tuleb välja mõista alates 1.novembrist 2006.a. Hagi elatise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab põhjendatuks määrata elatise suuruseks 2500.- krooni kuus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ja § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Abielulahutuse osas jäävad kulud poolte endi kanda. Kuivõrd hagi elatise nõudes kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud (s.o. tasumata riigilõiv) jätta täies ulatuses kostja kanda. Sirje Õunpuu Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.