2-06-16746/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2006.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-06-16746 Tsiviilasi NT’i avaldus korteriomandi mõtteliste osade kindlaksmääramiseks Menetlustoiming hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende avaldaja NT esindajad avaldaja lepinguline esindaja NS RESOLUTSIOON Keelduda NT’i avalduse menetlusse võtmisest ning tagastada see koos lisadega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud NT esitas .a kohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks tema ja tema endise abikaasa AJ kes suri .a, mõttelised osad ühisvaras, milleks on asuv korteriomand. Avaldaja palus määrata tema mõttelise osa suuruseks ja AJ mõttelise osa suuruseks korteriomandist. Avaldaja on seisukohal, et kuna tema endine abikaasa AJ on surnud ning seega puudub kostja, tuleb tema nõue vaadata läbi hagita menetluses. Harju Maakohtu .a määrusega jäeti avaldus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks aega .a. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa avaldust vaadata läbi hagita menetluses. Kui avaldajal on vaidlus korteriomandi kuuluvuse üle, on tal võimalik esitada hagi isiku vastu, kes tema õigust vaidlustab. Hagiavaldus peab vastama TsMS
2. peatükis sätestatud menetlusdokumentide vormi ja § 363 sätestatud hagiavalduse sisu nõuetele. Lisaks tuli avaldajal tasuda riigilõivu lähtudes TsMS § 126 lg
3. Avaldaja esitas .a kohtule kirjaliku vastuse. Vastuse kohaselt on võimalik asja arutada hagita menetluses. Käesoleval hetkel ei ole isikut, kelle õigust avaldaja vaidlustab ning sellist isikut ei ole võimalik leida. Kohus oleks pidanud märkima riigilõivu suuruse, mida tuleb tasuda. Avaldaja ei vaidlusta korteriomandi omandiõigust, vaid soovib kaasomandi osade kindlaksmääramist. Maakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 2, kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Kohus leiab, et avaldaja ei ole kohtu osundatud puudusi kõrvaldanud. Kohus leiab, et avaldust ei saa läbi vaadata hagita menetluses. Hagita asjade loetelu on antud TsMS §
4. Käesolev avaldus ei vasta ühelegi neist. TsMS
5. peatükis on küll sätestatud hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades, kuid §-ist 613 nähtub, et nende all mõeldakse eelkõige kaasomandi valitsemisest ja kasutamisest tulenevaid vaidlusi, mitte vaidlusi, mis on seotud omandiõigusega. Samuti ei saa kohtu hinnangul tsiviilkohtumenetluses kindlaks määrata, et korteriomandi mõtteline osa kuulub isikule, kes on surnud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 7 lg 2 kohaselt algab inimese õigusvõime elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Kui avaldajal on vaidlus korteriomandi mõttelise osa kuuluvuse üle, on tal võimalik esitada hagi isiku vastu, kes tema õigust vaidlustab. Avaldaja ei ole märkinud, kes on selles asjas kostjaks. Seega tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Kohus tagastab hagiavalduse koos selle lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale vastavalt TsMS § 372 lg
6. Indrek Soots kohtunik 2