Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda . Esitatud asjaolud ja menetluse käik .a esitas hageja JF hagiavalduse kostja KF’i vastu abielulahutuse ja poolte ühise tütre MF’i elukoha määramiseks. Hagiavalduse kohaselt peale . olid poolte abielusuhted kuni . lõpus kostja lahkus perekonna juurest ning sellest ajast on lõppenud poolte abielulised suhted. Samuti ei ole kostja samast ajast ka majanduslikult perekonda toetanud ega lapse kasvatamises osalenud. Lahuselatud aja jooksul on kostja lapsega kohtunud mõned üksikud korrad ja sedagi alkoholijoobes. Hageja leiab, et perekond on purunenud ja seda taastada ei ole võimalik. Hageja palub poolte abielu lahutada ja jätta poolte ühine MF tema juurde elama. a kohtu eelistungil esitas hageja hagiavalduse täienduse lapse elatusraha määramiseks ja selle kostjalt väljamõistmiseks. Esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt ei ole kostja poolte ühise tütre MF’i saadik lapse ülalpidamist toetanud ega lapse kasvatamisest osa võtnud. Hageja on esitanud kohtule lapsele ülalpidamiskulude arvestused, mille järgi on ülapidamise ja koolitamise kulud igakuiselt 4480 krooni. Hageja palub mõista kostjalt välja tagasiulatuvalt elatis tütar MF`i ülalpidamiseks summas 2200 krooni kuus alates .a. Kohus on hagimaterjalid ja kohtukutse kohtu eelistungile kostjale kätte toimetanud allkirja vastu (tlk. 42). Kostja kirjalikke vastuväiteid tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kostja on istungi toimumise ajast ja kohast teadlik, kuid istungile ta ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumist takistavate seaduslike asjaolude olemasolust. Kostjat on hoiatatud mitteilmumise tagajärgedest. Hageja palus teha lapse elukoha määramise ja lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmise osas osaotsuse tagaseljaotsusena. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi lapse elukoha määramise ja elatise väljamõistmise osas tuleb lahendada osaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 450 lg 1 kohaselt, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.
kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotluse tagaseljaotsuse. Vastavalt
lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja eelistungile ei ilmunud. Kostja on istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Istungile ilmumist takistavate asjaolude esinemisest kostja kohut ei teavitanud. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Tulenevalt
Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Perekonnaseaduse (PKS) § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Poolte ühine tütar MF elab sünnist saadik hageja, JF’i juures. Hageja taotleb lapse elukohana 2 enda elukohta. Kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kohus leiab, et poolte ühise alaealise lapse MF’i elukohaks tuleb määrata lapse ema, JF’i elukoht. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PKS § 70 lg. 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Hageja esitas elatise nõude lapse ülapidamiseks hagiavalduse täiendusena .a. kohtu eelistungil, paludes elatusraha kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest, kuna kostja ei ole selle aja vältel lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 2200 krooni kuus MF`i ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates .a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni .a. Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb EV menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 alusel võib tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Menetlus abielu lahutamise osas jätkub. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.