) §-ga 12, kuna P. V. teenistusaeg on teatise väljaandmise seisuga kokku 27 aastat ja 20 päeva: sellest teenistusaeg sõjaväes 2 aastat 13 päeva; teenistusaeg siseasjade organite rea-ja juhtivkoosseisu ametikohtadel 4 aastat 6 kuud 7 päeva; teenistusaeg Politseiametis politseiametnike ametikohtadel 20 aastat 6 kuud, sh teenistusaeg politseiametnikuna alates 01.03.1991.a kuni 01.09.1994.a sooduskorras 7 aastat. P. V. esitas 19.01.2006.a väljateenitud aastate pensioniavalduse. 1 Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Põlva osakonna 30.01.2006.a teatise nr 6. TA 27-9/2480 kohaselt ei ole P. V. väljateenitud aastate pensioniavaldust kooskõlas
§-ga 111 ja Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 41 võimalik läbi vaadata Sotsiaalministri 31.12.2001.a määrusega nr 167 vastu võetud riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi § 10 lõikes 1 kehtestatud tähtaja jooksul. 2.P. V. esitas 06.02.2006.a halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Põlva osakonna 30.01.2006 toimingu- teatis nr
§-ga 12. Kaebaja laiendab meelevaldselt politseiametniku pensioni määramiseks sätestatud soodustusi endale väljateenitud aastate pensioni taotlemisel. Kaebajal ei ole õigust saada väljateenitud aastate pensioni täna kehtiva õiguse kohaselt ning samuti puudus tal õigus saada väljateenitud aastate pensioni ka avalduse esitamise hetkel. Kaebaja väide, et ta asus avaldust esitades realiseerima oma õigust pensionile, on paljasõnaline, seda ei ole põhjendatud ja see ei olegi põhjendatav. Kaebuse esitaja märkas vajakajäämist Määruses nr 309 ning esitas oma avalduse sooviga saada pensioni, millele tal puudub seaduslik õigus. Nimetatud asjaolust tulenevalt ei saa rääkida õiguslikust ootusest pensionile, vaid pigem eesmärgist õigustada jätkuvalt oma isiklikku soovi saada lisasissetulekut pensioni näol, mille saamiseks ei ole käesoleval ajal tingimused (eeldused) täidetud. Kaebaja möönab, et ka vigane õigusakt on õigusakt. Vaieldav Määrus nr 309 ei olnud iseenesest „vigane“. Määruses puudus selge viide PolTS § 21² kohaldatavatele sätetele, mistõttu võib möönda, et määruse punkti 2 sõnastus on ebatäpne. Samas on määruse punkti 2 sõnastus piisav, et aru saada selle mõttest - see annab õiguse väljateenitud aastate pensioni taotlemiseks politseiametnikele, kellel on PolTS §-s 21² sätestatud politseiteenistuse staaþ. Määrus täpsustab seadust, andes täitevvõimule aluse väljateenitud aastate pensioni arvestamise aluseks oleva staaþi arvutamiseks põhimõttel, et üks aasta teenistust või õppimist võrdub ühe aasta väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaþiga (
§-d 5¹, 5², 12). Tähelepanu tuleb osutada
§-le 5¹, mille kohaselt väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaþi arvestatakse tööperioodide summana. Käesoleval juhul kaebaja taotleb, et osa tema pensioniõiguslikust staaþist arvestataks tööperioodi korrutisena, mis on selgelt vastuolus
-iga. Määruses, samuti nagu seadustes, ei ole volitatud täitevvõimu politseiametnike 4 politseiteenistuse staaþi suurendama, vaid on nimetatud politseiametnike ring, kellel on PolTS-ga sätestatud politseiteenistuse staaþ. Lugedes määruse punkti 2 sõna-sõnalt, selgub, et vastuolu puudub. Politseiametniku staaþi käsitlevad PolTS § 21² lõiked 1 (teenistuse aeg politseiametnikuna), 2 (õppimise ja tegevteenistuse aeg ning teenistuse aeg uurijana ja uurimisala juhtivtöötajana), 3 (teenistuse aeg kohtunikuna, prokurörijärelevalve või eeluurimisorgani uurimisala töötajana), 3¹ (teenistusaeg prokurörina). Neid tegevusi tulebki määruse punkti 2 alusel arvestada ja selles osas puudub vaidlus. Vaieldav lõige 4 ei sätesta aga teenistuse aega või sellega võrdsustatud aega, mis arvatakse politseiametniku pensioni määramisel politseiteenistuse staaþi hulka, vaid teatud perioodi arvutamist sooduskorras politseiametniku pensioni määramisel. Kaebuse esitaja väidab, et pole tuvastatud, et esialgne määrus oli “vigane”. Kui “vigase” eelnõu koostaja ise selgitab, et määruse tagasiulatuv muutmine on vajalik, siis puudub alus seda vaidlustada. Samuti on vaieldamatu, et Vabariigi Valitsus muutis määrust nr 309 tagasiulatuvalt, mis kinnitab tõsiasja, et ka Vabariigi Valitsus oli teadlik vastava määruse puudulikkusest. Vastustaja on seisukohal, et Määruses nr 309 sisaldunud viide PolTS §-le 21² võimaldas kahesugust tõlgendamist ning antud juhul on kaebuse esitaja seda tõlgendanud põhjendamatult enda kasuks. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulud jätta kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 7.Tegemist on tähtaegse ja lubatava kaebusega, kuid puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lõigetest 1, 5 ja 8 tulenevalt on tähtaegsed nii toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks kui haldusakti tühistamiseks esitatud taotlused. HKMS § 6 lõike 3 punkti 1 kohaselt võib halduskohtus kaebusega taotleda toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Samas sätestab HKMS § 7 lõike 1 teine lause, et kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Ka HKMS § 26 lõike 1 punktist 3 tuleneb, et kaebuse sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tunnistada toiming õigusvastaseks, kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib halduskohtus kaebusega taotleda haldusakti tühistamist. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koosmõjust tuleneb, et kaebuse sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt, kui haldusaktiga on rikutud kaebuse esitaja õigusi või piiratud tema vabadusi. Esimese astme halduskohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, mistõttu puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Vastustaja poolt vaidlustatud otsuse andmise tõttu puudub kaebuse esitajal põhjendatud huvi kohtult vaidlustatud toimingu suhtes taotletava konstateeringu saamiseks. Kohus on seisukohal, et nii vaidlustatud toiming kui haldusakt on õiguspärased ja toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise taotlus ja haldusakti tühistamise taotlus ei ole põhjendatud. 5 8.Politseiametnikele pensionide määramise tingimusi ja korda reguleerivad politseiteenistuse seadus ja väljateenitud aastate pensionide seadus.
kohaselt on politseiametnikul õigus väljateenitud aastate pensionile juhul, kui ta on töötanud sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. Seega on seadusandja õiguslikult sidunud väljateenitud aastate pensioni saamise õiguse vähemalt 25 aastase töötamisega väljateenitud aastate pensioni saamiseks õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel.
delegeerib väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade kinnitamise kohustuse ja selle pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise korra Vabariigi Valitsusele. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise korra delegeerimisest Vabariigi Valitsusele ei tulene, et valitsusele oleks delegeeritud pensioni saamise eelduseks oleva kohustusliku 25 aastase töötamise perioodi lühendamise õigust. Käesoleva vaidluse lahendamise aspektist on seega oluline, et isiku õigus väljateenitud aastate pensionile tuleneb vahetult seadusest, mitte Vabariigi Valitsuse määrusest ning, et seaduse kohaselt on vajalik 25 aastane töötamine pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel.
sätestatud delegatsiooninormist tulenevalt on Vabariigi Valitsus kinnitanud 16.07.1992.a määrusega nr 207 “Politseiametnikele, uurijatele ja uurimisala juhtivtöötajatele, kriminaaltäitetöötajatele ning päästeteenistuse ja tuletõrjetöötajatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile ja kaitsejõudude tegevteenistuses olevatele isikutele selle pensioni määramiseks vajaliku staaþi arvestamise juhendi”. Juhendi punkti 1 alapunkt 1 (10.06.1994-01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohaselt oli väljateenitud aastate pensionile õigus kõigil politseiametnikel vastavalt neile kinnitatud ametinimetuste loetelule. Sama juhendi punktis 2 loetleti tegevused, mis arvati staaþi hulka täiendavalt. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrusega nr 309 viidi sellesse määrusesse sisse rida muudatusi. Muuhulgas sõnastati ümber määruse lisaks oleva juhendi punkt 1 ning märgiti selles, et õigus pensionile väljateenitud aastate pensionide seaduse § 12 alusel on politseiteenistuse seaduse § 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse § 212 sätestatud politseiteenistuse staaþ. Politseiteenistuse seaduse § 212 neljas lõikes on loetletud tegevused, mis annavad õiguse saada politseiametniku pensioni ja nimetatud muuhulgas, et teenistusaeg politseinikuna alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 arvatakse politseiametniku pensioni õigust andva staaþi hulka kolmekordselt (PolTS § 212 lõigete 1 ja 4 koosmõju). Juhendi varasem redaktsioon ühegi tegevusliigi või ajavahemiku sooduskorras staaþi hulka arvamist ette ei näinud. Vabariigi Valitsuse koduleheküljel ära toodud kommenteeritud istungi päevakorras on märgitud, et Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 309 on antud seoses väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmisega ning eesmärgiga ühtlustada meeste ja naiste staaþinõuded. Samuti on seal märgitud, et muudatused puudutavad väga väikest isikute ringi põhiliselt tekstiilitööstuses ja tsiviillennunduses. Selgitusest ei nähtu Vabariigi Valitsuse tahet viia politseiametnike väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaþi arvutamine varasemast hoopis erinevale alusele ja laiendada sel moel sellele pensionile õigust omavate isikute ringi ning Vabariigi Valitsusele seadusega taoliseks õiguse laiendamiseks antud täiendavat pädevust. 6
kohaselt on väljateenitud aastate pension ette nähtud isikutele, kes teevad täis tööajaga sellist tööd, millega kaasneb kutsealal või ametikohal edasist töötamist takistav töövõime kaotus või vähenemine. Seega oleks staaþi sooduskorras arvestamine vastuolus väljateenitud aastate pensionide olemusega, sest niisugusel juhul hakkaksid pensioni saama ka isikud, kes pole ettenähtud arvu aastaid töötanud. Et PolTS § 21 2 täies ulatuses nimetamine oli ekslik, kinnitab ka asjaolu, et selle sätte teise lõike kolmandas ja neljandas punktis märgitud tegevused on juba loetletud juhendi teises punktis, mida Määrusega nr 309 ei muudetud ja mis vastupidisel käsitluses oleksid juhendis üles loetud kaks korda. Neil asjaoludel on esimese astme halduskohus seisukohal, et politseiteenistuse seadusest ja väljateenitud aastate pensionide seadusest ei tulene, et väljateenitud aastate pensioni puhul saaks seadusega nõutavast 25 aastasest staaþist mingit osa arvestada staaþi hulka kolmekordselt, kuna vastav õigus on sätestatud ainult politseiteenistuse seaduses sätestatud politseiametniku pensioni puhul, mitte aga väljateenitud aastate pensionide seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensioni puhul. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud toiming ja Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrus nr 39 on vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiibiga. Põhiseaduse § 10 kohaselt ei välista põhiseaduse põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi käsitlevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused muid õigusi, vabadusi ja kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärsuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Tegemist on põhiõiguste arengule ja avatusele viitava sättega. Õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõte aga on üks põhiseaduse põhiprintsiipidest ja õiguskindluse põhimõte omakorda üks selle põhimõtte kahest elemendist, mis kaitseb üksikisiku ja riigi vahelist usaldussuhet ja keelab üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuva mõju. Samas ei tähenda see põhimõte, et igasugune tagasiulatuv ebasoodus mõju on keelatud ning seaduseandjal ja täitevvõimul on õigus anda ka selliseid õigustloovaid akte, millega ta muudab või tühistab oma varasemad õigustloovad aktid. Esimese astme halduskohus on seisukohal, et Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 309 § 2 viide PolTS § 212 ei ole asjakohane ja ei tulene Vabariigi Valitsusele
§-s 2 antud delegatsiooninormist, mistõttu ei saa ühelgi isikul tekkida õiguspärasele alusele rajanevat ootust, et selle sätte järgi hakatakse talle pensioni määrama. Taolist pädevuse delegeerimist Vabariigi Valitsusele ei tulene ka PolTS § 212 lõikest 1, mis sätestab, et politseiteenistuse staaþi hulka, mis annab õiguse käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud politseiametniku pensionile, arvatakse teenistuse aeg politseiametniku ametikohal. Seega reguleerib selle paragrahvi 4. lõikes sätestatud erikord ainult politseiametniku pensioniga seonduvat ja PolTS-i sätted ei saa pädevuse delegatsiooninormiks olla Vabariigi Valitsusele
-i reguleerimisalas. Ilma delegatsiooninormita antud õigusnorm evib tühisuse tunnuseid, mistõttu puuduvad mõistlikud põhjused, miks ei tohtinud Vabariigi Valitsus eksituse avastamisel viga parandada ning kehtestada sellise sisuga õigusnormi, mis vastab seadusandja poolt antud delegatsiooninormile ja Vabariigi Valitsuse kui määrusandja tegelikule tahtele. Ka isegi juhul, kui pidada kaebaja ootust põhjendatuks, olid Vabariigi Valitsusel olemas põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvad mõjuvad kaalutlused, miks ta pidi Määruse nr 39 tagasiulatuvalt rakendama. Vastasel juhul oleks politseiametnikud, kes jõudsid esitada avalduse pension saamiseks enne selle määruse andmist olnud oluliselt paremas olukorras kui need, kes seda veel teinud ei olnud. Samuti tekiks ilmne ebavõrdsus kõigi nende politseiametnikega, kellele on väljateenitud aastate pension ilma staaþi sooduskorras arvestamiseta juba määratud või tulevikus määratakse. 7 Osundatud kaalutlustest lähtudes ei oma õiguslikku tähendust ka asjaolu, et kaebuse esitaja oli vastava avalduse esitamisega juba tõepoolest asunud realiseerima oma väidetavat õigust väljateenitud aastate pensionile. Kuna aga tegemist ei olnud Vabariigi Valitsuse eksitava tegevuse tõttu õiguse realisatsiooniga, milleks esines ka õiguslik alus, siis ei saa taoline õiguse realiseerimisele asumine mõjutada reaalseid õigussuhteid. Sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr 167 kehtestatud “Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi” § 10 kohaselt tuleb pensioniavaldus läbi vaadata kümne tööpäeva jooksul pärast avalduse ja kõigi pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamist. Riiklike pensionikindlustuse seaduse § 1 lõike 2 ja väljateenitud aastate pensionide seaduse § 111 kohaselt kuuluvad nende seaduste alusel läbi viidavates menetlustes rakendamisele haldusmenetluse seaduse sätted. HMS § 41 sätestab õigusliku aluse haldusmenetluse läbiviimise tähtaja pikendamiseks ja legaliseerib ettenähtud menetlustähtajast kinnipidamise võimatuse korral ka viibimise õiguspärasuse aluse, kuid kohustab menetlusosalist sellest, viivituse põhjustest ja asja lahendamise tõenäolisest ajast teavitama. Eelnevalt juba viidatud Vabariigi Valitsuse koduleheküljel avaldatud istungite päevakordade kohaselt oli Määrusega nr 309 tekkinud olukorra parandamist käsitlev eelnõu sotsiaalministri poolt esitatuna vastavas päevakorras 19.01.2006.a. Seega oli sotsiaalministri valitsemisalas olevatel asutustel, sealhulgas ka vastustajal teada, et määrusesse tekkinud eksitus kavatsetakse parandada ja kaebaja avaldust pole lõppkokkuvõttes võimalik lahendada talle soodsal viisil. Kuna vastustaja on kaebajale teavitanud nii tema avalduse lahendamisel tekkinud viivituse põhjused kui ka selle lahendamise oletatava aja (tl 6), on vastustaja toiming kooskõlas kehtiva õigusega ning puudub ka vastava toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks sisuline alus. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on keeldumine määrata kaebajale väljateenitud aastate pension põhjendatud ja kooskõlas õigusprintsiipidega, mille eiramisele osundab kaebaja. Puudub alus vastustaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. Kaebus jääb HKMS § 26 lõike 1 punktis 6 sätestatud volitusnormi kohaselt rahuldamata ja kohtukulud poolte endi kanda. Roby Koik Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.