KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks 15. august 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05- 1

) § 222 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel.

1. Hageja esitas arvamuse kostja vastuse kohta. Kostja on vastanud kohtule, et ta tasus KS sõlmitud laenulepingu alusel makseid äriühingutele AS ja OÜ kuna talle teatati laenulepingust tuleneva nõude võõrandamisest ja nimetatud äriühingute õigustest laenumaksetele. Sellest tulenevalt asus kostja seisukohale, et ta on tasunud laenu õigele kreeditorile. Hageja on seisukohal, et kostja teadis või pidi teadma vähemalt alates algusest, et laenulepingute võõrandamiste näol oli tegu tühiste tehingutega, ning et KS on jätkuvalt tema suhtes õige kreeditor. Hageja saatis kõikidele teadaolevatele laenusaajatele .a tähitud kirjad, milles selgitas tekkinud olukorda ja kohustust tasuda endiselt makseid KS (pankrotis). Hageja rõhutab, et kostjale kuuluval kinnistul aadressiga on jätkuvalt olnud seatud hüpoteek KS kasuks, seda ei ole kunagi muudetud. Asjaolu, et laen on jätkuvalt tagatud laenuandja ees, oleks hageja arvates pidanud olema küllaldane, et jätkata endisel viisil laenumaksete tasumist. Hageja arvates on oluliseks asjaolu, et laenumaksete kogujate pidev vaheldumine on iseenesest ebaharilik ja oleks pidanud lisaks saadetud selgitusele ja tagatise olemasolule KS (pankrotis) seisukohtade õigsust. Laenulepingutest tulenevate nõudeõiguste võõrandamine oli üheks episoodiks kriminaalasjas, mille eest KS juhtkond eesotsas Andres Bergmanniga on süü omaks võtnud. KS laenusaajate suurem enamus on siiski tasunud oma laenud, hoolimata nende väidetavast võõrandamisest, hagejale. Hageja on kõikide laenusaajate osas võtnud arvesse võlgniku juhtkonna poolt tekitatud segadust, mis tõepoolest võis olla inimesi eksitav. Hulgaliselt on sõlmitud kohtulikke ja kohtuväliseid kokkuleppeid, kus nõude summasid on vähendatud. Käesoleval juhul on pankrotihaldur märkinud haginõudeks väiksema summa kui oleks tegelikult võinud küsida, jättes täiesti kõrvale ka viivised. Ka dokumentide komplekteerituse osas ei ole siiani olnud probleeme ning laenusaajad ei ole põhimõtteliselt oma võlasuhet eitanud, samast eeldusest lähtus hageja ka käesoleval juhul. KS juhtkond ei andnud pankrotihaldurile üle laenudega seonduvat dokumentatsiooni ning kogu vajalik teave on tulnud hankida politsei või muud abi kasutades. Kostja vastuväited
2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väiteil pole hagis märgitud ega hagiavaldusele lisatud ühtki dokumentaalset tõendit, mis kinnitaks hageja ja kostja vahel võlasuhte olemasolu. 2 Selliseks tõendiks ei saa olla AS-i ja OÜ vahel . sõlmitud müügileping. Kostja selle lepingu osaliseks ei ole ning lepingu sõlmimisest teda ei teavitatud. Hageja ei ole kohtule esitanud ka tema nõude aluseks olevat krediidilepingut nr .
3. AS-i ja HK vahel . sõlmitud krediidilepingu nr kohaselt andis hageja kostjale krediiti (laenu) 450.000 krooni tähtajaga viis aastat, kusjuures laenu ja intressi tagasimaksmine pidi toimuma igakuuliselt vastavalt lepingule lisatud graafikule ajavahemikul
4. Lepingu p 15.
5. kohaselt on kreeditoril, s o AS-il õigus võõrandada enda lepingust tulenev nõue kolmandatele isikutele. Võõrandamisest oli hageja kohustatud kirjalikult informeerima kostjat. AS võõrandas .a sõlmitud lepinguga krediidilepingust tuleneva nõude kostja vastu AS-ile, kes järgnevalt loovutas nõudeõiguse AS-ile . Nõudeõiguse loovutamisest AS-ile kostjale ei teatatud. Seetõttu jätkas ta laenu ja intressi tagasimaksmist vastavalt maksegraafikule hagejale kuni . Saanud teada, et hagejaga sõlmitud krediidilepingust tulenev nõue on järgnevalt loovutatud AS-ile , tasus kostja lepingust tulenevaid makseid vastavalt graafikule alates . AS-i arvelduskontole nr .
6. . saatis AS kostjale teate, et edaspidi tuleb KS poolt kostjaga sõlmitud krediidilepingust tulenevaid makseid tasuda OÜ arvelduskontole nr. (hiljem ) Pangas. Kirjaga . kinnitas AS , et KS ja HK vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevad nõuded on tõepoolest

§ 216lg 1 kohaselt loovutatud AS-ile ning et võlgnik, so.

HK, on kohustatud

§ 218kohaselt täitma uuele kreeditorile, kelleks on AS .

Kuna AS oli teatanud kostjale, et makseid tuleb teha krediidilepingut haldavale OÜ-le maksis kostja järgnevaid graafikujärgseid makseid OÜ arvelduskontole Pangas.

1. Hagiavalduse kohaselt oli kostja võlgnevus hagejaga sõlmitud krediidilepingu järgi seisuga 160.799,57 krooni, millise rahasumma saamist hageja kostjalt nõuab. Seega tunnustab hageja, et kuni . kostja poolt tehtud maksed KS ning AS-ile on toimunud hagejaga sõlmitud krediidilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ning et . seisuga oli kostja võlgnevus krediidilepingu järgi nimelt 160.799,57 krooni.
2. Seega on vaidlusesemeks, kas kostja on pärast . võlgu olnud 160.799, 57 krooni tasunud. Hageja väide, et nimetatud rahasummat ei ole kostja hagejale tasunud, on iseenesest õige. Küll on aga kostja hagejaga sõlmitud krediidilepingu järgi igakuiseid makseid ajavahemikul maksnud AS poolt näidatud OÜ arvelduskontole Pangas kokku 186.033 krooni 55 senti, mis ületab hageja poolt . seisuga nimetatud võlasumma.
3. Täites krediidilepingust tulenevat kohustust AS-ile , on kostja täitnud kohustuse õigele isikule. Hageja ja kostja vaheline võlasuhe tekkis ja sellest tulenevad nõuded loovutati enne Seetõttu kuuluvad kohaldamisele tsiviilkoodeksi sätted.

§ 216

lg 1 sätestab üldpõhimõtte, et nõude loovutamine kreeditori poolt teisele isikule on lubatud. Kreeditori õigust lepingust tulenevat nõuet loovutada sätestab ühemõtteliselt ka krediidilepingu punkt 15.2.

§ 218

sätestab, et kui võlgnikule ei teatatud asetleidnud nõude loovutamisest, siis temapoolset kohustuse täitmist esialgsele kreeditorile loetakse täitmiseks vastavale kreeditorile. 3 Nendest sätetest tuleneb, et seni, kuni võlgnikule ei ole teatatud nõude loovutamisest, on võlgnikul õigus täita kohustust esialgsele kreeditorile. Saanud teada nõude loovutamisest, on võlgnik kohustatud täitma kohustuse isikule, kellele nõue on loovutatud. Selliselt kostja ka talitas, tasudes krediidilepingust tulenevaid makseid kuni nõude loovutamisest teadasaamiseni esialgsele kreeditorile – KS. Saanud teada nõude loovutamisest AS-ile , maksis kostja maksegraafiku järgseid makseid alates AS-ile tema poolt näidatud pangakontodele. 11. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kuni . on kostja krediidilepingust tulenevaid kohustusi täitnud õigele isikule. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta kostja poolt alates . tehtud makseid ei ole lugenud krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hagiavaldusele lisatud . müügilepingu kohaselt loovutas AS mitmest krediidilepingust tulenevad õigused, sealhulgas ka hageja ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevad nõudeõigused OÜ-le . Nõude loovutamisest OÜ-le AS kostjat ei teavitanud. Seetõttu tulenevalt

§-st 218 oli kostja õigustatud krediidilepingu järgseid makseid tasuma AS-ile ning seda loetakse täitmiseks vastavale kreeditorile. Ka pärast . müügilepingu sõlmimist jätkas AS krediidilepingust tulenevate maksete vastuvõtmist kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni kostja poolt. . väljastas AS kostjale kinnituskirja, mille kohaselt loeb KS ja kostja vahel 30.06.1997.a sõlmitud krediidilepingu nr nõuetekohaselt täidetuks. . kinnituskirja kohaselt kinnitasid AS (pankrotis), KS ja OÜ , et nende vahel . sõlmitud müügileping on tühine ja kehtetu algusest peale. Seega nõude loovutamist OÜ-le ei toimunud. 12. KS (pankrotis) ja AS (pankrotis) vahel . sõlmitud kokkulepe tsiviilasjas nr mille kohaselt AS tunnistab . nõuete loovutamise lepingu tühisusest tulenevat nõuet, ei muuda kostja suhtes tagasiulatuvalt kehtetuks toimunud nõude loovutamist AS-ile . Kostja ei olnud . kokkuleppe pooleks ega tsiviilasjas nr. menetlusosaliseks. Kokkulepe on sõlmitud pärast seda, kui kostja oli juba oma kohustused nõude omandanud isikule täitnud, kusjuures

§ 218järgi oli kohustus täidetud õigele isikule.

Et nõude loovutamine toimub sõltumata võlgniku tahtest ja nõusolekust, kaitseb seadus ja õigusdoktriin võlgniku huve ka sellega, et kui võlgnikule on nõude loovutamisest teatatud, kuid tegelikult ei ole loovutamist toimunud või loovutamine ei ole kehtiv, loetakse ikkagi, et võlgniku suhtes on loovutamine toimunud. Sõnaselgelt sätestab selle õigusdoktriini põhimõtte VÕS § 170. 13.

§ 233sätestab, et nõuetekohaselt teostatud täitmine lõpetab kohustuse.

Sama sätestab ka VÕS § 186 p

1. Kuna HK on seisuga . täies ulatuses tasunud hagejaga sõlmitud krediidilepingule lisatud maksegraafikust tulenevad maksed, mis hõlmavad nii laenu põhisummat kui intressi, ning tasumine on toimunud õigele isikule, on kostja kohustus hageja ees lõppenud kohase täitmisega. Nendel asjaoludel on hageja väide, et tulenevalt . sõlmitud kokkuleppest on laenulepingust tulenev nõudeõigus endiselt hagejal, eksitav. Kuna laenu saaja oli laenulepingust tuleneva kohustuse kohaselt õigele isikule täitnud, ei ole hagejal kostja vastu enam laenulepingust tulenevat nõuet. 4
2. Krediidileping nr tõendab hageja ja kostja vahelise võlasuhte sisu. Krediidilepingust tulenevate hageja nõuete loovutamist ja sellest kostjale teatamist tõendavad lisaks hageja õigeksvõtule KS (pankrotis) ja AS-i (pankrotis) kokkulepe ning AS-i .a. ja .a. kostjale saadetud teated. Krediidilepingust tulenevate kohustuste täielikku täitmist tõendab kostja arvelduskonto väljavõte Pangas ja AS-i .a. kinnitus.
3. Esitatud asjaoludel leiab kostja, et hagi on täielikult põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
4. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja teadis või pidi teadma vähemalt alates algusest, et laenulepingute võõrandamise näol oli tegu tühiste tehingutega ning et KSon jätkuvalt tema suhtes õige kreeditor. Hageja seisukoht põhineb .a kostjale saadetud kirja hageja menetlushuvist tuleneval ekslikul tõlgendamisel. Nimetatud kirjas teatab hageja, et KS on esitanud Tallinna Linnakohtule hagi AS-iga .a sõlmitud nõuete müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Hageja teatas kostjale, et juhul, kui KS hagi .a. lepingu kehtetuks tunnistamiseks rahuldatakse, taastub kostja kohustus tasuda krediidilepingust tulenevaid makseid vastavalt olemasolevale maksegraafikule. Seega on hageja nimetatud kirjas selgitanud kostjale, et kostja kohustus tasuda krediidilepingust tulenevaid makseid hagejale taastub juhul, kui hageja nõue .a lepingu kehtetuks tunnistamiseks kohtu poolt rahuldatakse. Kokkulepe tsiviilasjas nr , millega tunnustati nõude loovutamise lepingu tühisus, kinnitati alles Tallinna Linnakohtu
5. a. määrusega, s o ajal, millal kostja oli oma kohustuse krediidilepingu järgi juba täitnud. Alles selle kokkuleppe kinnitamisega kohtu poolt läks krediidilepingust tulenevate maksete osas nõudeõigus tagasi hagejale.
6. KS ja AS-i vahel . sõlmitud nõuete ostu-müügileping on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 kohaselt kahepoolne tehing, mille ühepoolne lõpetamine on võimalik üksnes seaduses sätestatud alustel. Lepingu ühe poole väide, et leping on tühine, iseenesest võlasuhet ei lõpeta, kui lepingu teine pool tehingu tühisust ei tunnista. Võlasuhte lõpetamiseks on vajalik mõlema lepingupoole tahteavaldus. Vaidluse korral otsustab tehingu tühisuse üle kohus. Sellest tulenevalt lepingu ühe poole teade, et ta vaidlustab lepingut kohtus, ei ole kohustatud isikule piisavaks aluseks selleks, et ta vabaneks oma kohustustest lepingu teise poole ees.
7. Kuna hagejalt kirja saamise ajal olid krediidilepingust tulenevad nõuded juba loovutatud AS-ile , kellele oli kostja krediidilepingust tulenevaid makseid tasunud, pöördus kostja selgituste saamiseks AS-i poole. Eelnevalt oli AS . kirjaga teatanud kostjale, millisele pangakontole peab kostja krediidilepingust tulenevaid makseid tasuma, kinnitades sellega, et tema on õigustatud täitmist vastu võtma. Kostja, saanud kirja hagejalt, pöördus AS-i poole, milles ta teatas hageja kirjas esitatud väidetest. AS-i volitatud esindaja KP teatas . kirjaga kostjale, et ta peab krediidilepingust tulenevaid kohustusi

§ 218kohaselt täitma uuele kreeditorile, s o AS-ile .

Seega oli kostja ilmutanud vajalikku hoolsust selgitamaks, kellele ta on kohustatud krediidilepingust tulenevaid kohustusi täitma. Veendunud selles, et isik, kellele krediidilepingust tulenevad nõuded olid loovutatud, ei tunnista loovutamistehingu tühisust ning nõuab kohustuse täitmist temale, ei pidanud kostja hageja ühepoolse väite alusel lähtuma loovutamistehingu tühisusest enne seda, kui lepingupoolte vaheline kohtuvaidlus on lahendatud. Seetõttu jääb kostja hagi vastuses esitatud seisukohale, et ta on krediidilepingust tulenevad kohustused täies ulatuses täitnud õigele isikule. 5

1. Asjaolu, et kinnistu on jätkuvalt koormatud hüpoteegiga KS kasuks, ei oma õiguslikku tähendust nõuete loovutamise lepingu hindamisel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 kohaselt hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu, mis tähendab, et hüpoteek ei ole aktsessoorne. Seetõttu ei mõjuta nõude loovutamine iseenesest hüpoteeki. Hüpoteegipidaja asendamine sõltub nõuete loovutamise tehingute osaliste omavahelistest kokkulepetest. Kostja ei olnud nende kokkulepete osaline ega võinud teada, mis asjaoludel on hüpoteegipidajaks endiselt hageja. Sellest asjaolust ei saanud kostja teha järeldust nõuete loovutamise tühisuse kohta.
2. Kostja nõustub hagejaga selles, et laenumaksete kogujate pidev vaheldumine on iseenesest ebaharilik. Põhjendamatu on aga hageja püüd teha selle eest vastutavaks kostja. Hageja ise tunnistab, et selle segaduse on tekitanud KS juhtkond, s o hageja ise. Hageja võtab ka selle õigeks, et hageja (selgituses on ekslikult kirjas “võlgnik”) juhtkonna poolt tekitatud segadus võis tõepoolest olla inimesi eksitav. Sellele vaatamata nõuab hageja kostjalt laenu tagastamist, kuigi kostja on nimelt hageja põhjustatud segadusest tingituna kogu laenu tagasi maksnud isikule, keda ta heauskselt täies kooskõlas nõude loovutamist sätestavate materiaalõiguse normidega pidas õigeks isikuks. Seejuures on oluline, et kostja jätkas krediidilepingu järgsete maksete tegemist AS-ile alles pärast seda, kui ta oli saanud AS-ilt asjakohase selgituse.
3. Hageja väide, et KS laenusaajate suurem enamus on siiski tasunud laenud, hoolimata nende võõrandamisest, hagejale, ei oma kostja osas mingit õiguslikku tähendust. Millest lähtusid teised krediidisaajad, kui nad väidetavalt tagastasid laenu hagejale, ei ole kostjale teada ning see asjaolu ei saa kuidagi mõjutada kostja väidetavaid kohustusi hageja ees. Kohtu põhjendused
4. TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Hageja esindaja esitas taotluse asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja esindaja soostus asja kirjaliku menetlusega. 23.Asjas puudub vaidlus selles, et AS-i ja kostja vahel on sõlmitud krediidileping nr (edaspidi krediidileping), mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu summas 450.000 krooni tähtajaga viis aastat, kusjuures laenu ja intressi tagasimaksmine pidi toimuma igakuuliselt vastavalt lepingule lisatud graafikule ajavahemikul . (t lk 39-48). Asjas puudub vaidlus selles, et kostja poolt tehtud maksed KS ning AS-ile on toimunud krediidilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ning et . seisuga oli kostja võlgnevus krediidilepingu järgi 160.799,57 krooni.
5. .a otsusega kuulutati välja KS pankrot (t lk 7-17).
6. Vaidlus on selles, kas kostja on pärast . võla 160.799, 57 krooni tasunud. Põhistatud on kostja seisukoht, et krediidilepingu p 15.
7. kohaselt on kreeditoril, s o KS õigus võõrandada enda lepingust tulenev nõue kolmandatele isikutele. Vastava võõrandamise toimumisest on kreeditor kohustatud kirjalikult informeerima deebitori. KS ja AS-i vahel .a sõlmitud ostu-müügilepinguga on tuvastatud, et hageja loovutas krediidilepingust tuleneva nõude kostja vastu AS-ile, kes järgnevalt loovutas nõudeõiguse AS-ile (t lk 18-21). AS-i ja OÜ vahel sõlmitud müügilepinguga on tuvastatud, et AS loovutas krediidilepingust tuleneva nõude kostja vastu OÜ-le (t lk 22-24). 6 . AS-i teatega kostjale on tõendatud, et KS poolt kostjaga sõlmitud krediidilepingust tulenevaid makseid pidi kostja tasuma OÜ arvelduskontole nr. (nüüd ) Pangas (t lk 49). Kostja pöördus selgituse saamiseks AS-i poole. AS-i . kirjaga kostjale on leidnud kinnitust, et KS ja HK vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevad nõuded on

§ 216

lg 1 kohaselt loovutatud AS-ile ning et võlgnik, s o HK, on kohustatud

§ 218kohaselt täitma uuele kreeditorile, kelleks on AS (t lk 50).

Seega oli kostja ilmutanud vajalikku hoolsust selgitamaks, kellele ta on kohustatud krediidilepingust tulenevaid kohustusi täitma. Kuna AS oli teatanud, et makseid tuleb teha krediidilepingut AS-i ülesandel haldavale OÜ-le , tasus kostja järgnevaid graafikujärgseid makseid OÜ arvelduskontole Pangas, mida kinnitab kostja esitatud pangakonto väljavõte (t lk 51-65). AS-i .a. kinnitusega kostjale on tõendatud, et krediidileping on nõuetekohaselt täidetud (t lk 66). 26. Argumenteeritud on kostja positsioon, et ebaõige on hageja seisukoht, et kostja teadis või pidi teadma tulenevalt hageja kirjast, et laenulepingute võõrandamise näol oli tegu tühiste tehingutega ning et KS on jätkuvalt tema suhtes õige kreeditor (t lk 73-74). Nimetatud kirjas teatab hageja, et KSon esitanud Tallinna Linnakohtule hagi AS-iga .a sõlmitud nõuete müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Hageja teatas kostjale, et juhul, kui KS hagi .a. lepingu kehtetuks tunnistamiseks rahuldatakse, taastub kostja kohustus tasuda krediidilepingust tulenevaid makseid vastavalt olemasolevale maksegraafikule. Seega on hageja nimetatud kirjas selgitanud kostjale, et kostja kohustus tasuda krediidilepingust tulenevaid makseid hagejale taastub juhul, kui hageja nõue .a lepingu kehtetuks tunnistamiseks kohtu poolt rahuldatakse. AS-i (pankrotis), KS (pankrotis) ja OÜ .a kinnituskirjaga on tõendatud, et AS-i (pankrotis) ja OÜ vahel sõlmitud müügileping, mille alusel loovutas AS laenulepingutest tulenevad nõuded OÜ-le , on tühine ja kehtetu algusest peale (t lk 25). Tallinna Linnakohtu .a. määrusega kinnitati KS (pankrotis) ja AS-i (pankrotis) vahel sõlmitud .a kokkulepe tsiviilasjas nr , mille kohaselt AS (pankrotis) tunnistab KS (pankrotis) antud tsiviilasjas tehingu tühisusest tulenevalt esitatud nõuet KS (pankrotis) omandiõiguse tunnistamiseks KS (pankrotis) sõlmitud laenulepingutest tulenevatele nõuetele (t lk 26, 76-77). Õige on kostja positsioon, et selle kokkuleppe kinnitamisega kohtu poolt läks krediidilepingust tulenevate maksete osas nõudeõigus tagasi hagejale. Põhistatud on kostja seisukoht, et KS (pankrotis) ja AS (pankrotis) vahel . sõlmitud kokkulepe tsiviilasjas nr , mille kohaselt AS . nõuete loovutamise lepingu tühisusest tulenevat nõuet, ei muuda kostja suhtes tagasiulatuvalt kehtetuks toimunud nõude loovutamist AS-ile kuna kostja ei olnud . kokkuleppe pooleks ega tsiviilasjas nr menetlusosaliseks. Kokkulepe on sõlmitud pärast seda, kui kostja oli juba oma kohustused nõude omandanud isikule täitnud, kusjuures

§ 218järgi oli kohustus täidetud õigele isikule.

Kuna nõude loovutamine toimub sõltumata võlgniku tahtest ja nõusolekust, kaitseb seadus ja õigusdoktriin võlgniku huve ka sellega, et kui võlgnikule on nõude loovutamisest teatatud, kuid tegelikult ei ole loovutamist toimunud või loovutamine ei ole kehtiv, loetakse ikkagi, et võlgniku suhtes on loovutamine toimunud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille järgi KS ja AS-i vahel . sõlmitud nõuete ostumüügileping on TsÜS § 67 lg 2 kohaselt kahepoolne tehing, mille ühepoolne lõpetamine on võimalik üksnes seaduses sätestatud alustel. Lepingu ühe poole väide, et leping on tühine, iseenesest võlasuhet ei lõpeta, kui lepingu teine pool tehingu tühisust ei tunnista. Võlasuhte lõpetamiseks on vajalik mõlema lepingupoole tahteavaldus. Vaidluse korral otsustab tehingu tühisuse üle kohus. 7 Sellest tulenevalt lepingu ühe poole s o hageja teade, et ta vaidlustab lepingut kohtus, ei ole kohustatud isikule piisavaks aluseks selleks, et ta vabaneks oma kohustustest lepingu teise poole ees. 27. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kuna pooltevaheline krediidileping sõlmiti , siis kuuluvad kohaldamisele tsiviilkoodeksi sätted. Asjakohased on kostja viited

§ 216

lg 1, mille järgi nõude loovutamine kreeditori poolt teisele isikule on lubatud, kui see ei ole vastuolus seaduse või lepinguga või kui nõue ei ole seotud kreeditori isiksusega.

§ 218

kohaselt kui võlgnikule ei teatatud asetleidnud nõude loovutamisest, siis temapoolset kohustuse täitmist esialgsele kreeditorile loetakse täitmiseks vastavale kreeditorile.

§ 233sätestab, et nõuetekohaselt teostatud täitmine lõpetab kohustise.

KS (pankrotis) ja AS-i (pankrotis) vahel sõlmiti kokkulepe pärast seda, kui kostja oli juba oma kohustused nõude omandanud isikule täitnud, kusjuures

§ 218järgi oli kohustus täidetud õigele isikule.

1. Asjakohane on kostja osundamine asjaolule, et kinnistu Viimsi tee 9 on koormatud hüpoteegiga KS kasuks, ei oma õiguslikku tähendust nõuete loovutamise lepingu hindamisel (t lk 75). AÕS § 325 lg 4 kohaselt hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu, mis tähendab, et hüpoteek ei ole aktsessoorne. Seetõttu ei mõjuta nõude loovutamine iseenesest hüpoteeki. Hüpoteegipidaja asendamine sõltub nõuete loovutamise tehingute osaliste omavahelistest kokkulepetest. Kostja ei olnud nende kokkulepete osaline ega võinud teada, mis asjaoludel on hüpoteegipidajaks endiselt hageja. Sellest asjaolust ei saanud kostja teha järeldust nõuete loovutamise tühisuse kohta.
2. Kostja soostub hagejaga selles, et laenumaksete kogujate pidev vaheldumine on iseenesest ebaharilik, kuid põhjendamatu on hageja püüd teha selle eest vastutavaks kostja. Hageja ise tunnistab, et selle segaduse on tekitanud KS juhtkond, s o hageja ise. Hageja võtab ka selle õigeks, et hageja juhtkonna poolt tekitatud segadus võis tõepoolest olla inimesi eksitav. Kostja on hageja põhjustatud segadusest tingituna kogu laenu tagasi maksnud isikule, keda ta heauskselt täies kooskõlas nõude loovutamist sätestavate materiaalõiguse normidega pidas õigeks isikuks. Kostja jätkas krediidilepingu järgsete maksete tegemist AS-ile alles pärast seda, kui ta oli saanud AS-ilt asjakohase selgituse (t lk 49). Hageja väide, et KS laenusaajate suurem enamus on siiski tasunud laenud, hoolimata nende võõrandamisest, hagejale, ei oma kostja osas mingit õiguslikku tähendust. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud tõenditega on leidnud kinnitust, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda.
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse 8 menetluskulude jaotamisele ja nende tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. kindlaksmääramisele seni kehtinud Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, siis menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 64 lg 2 (kuni redaktsioonis) kohaselt kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 10 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse pankrotihaldur pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise hagides. Seega tuleb RLS lisa 2 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) järgi hagejalt välja mõista riigilõiv 10.000 krooni riigituludesse. TsMS § 61 lg 1 p 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kostja on kandnud õigusabikulu 12.685 krooni (t lk 91-95). Arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 160.799,57 x 5% = 8.039,98 krooni. TsMS § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohaselt on asja läbivaatamiskulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. TsMS § 54 lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Hagejalt tuleb välja mõista postikulu 21,50 + 21,50 + 18,80 + 20,10 + 20,10 = 102 krooni riigituludesse (t lk 31, 69-70, 100, 102 ). Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb hagejal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub. Viivi Villemson kohtunik 9