). Kostja on vara hageja arvel omandanud ning hageja hinnangul puudub kostjal selleks igasugune (seadusest või tehingust tulenev) alus. Hageja ei nõua tulude hüvitamist (
Vastavalt Lepingu punktile 5.3 oli kostjal õigus avaldada pangale protesti kaardiga tehtud operatsioonide arvestamise õigsuse kohta ja nõuda õige arvejäägi taastamist kuni ühe kalendrikuu jooksul alates operatsiooni kajastumisest arvelduskontol. Samuti oli kostjal õigus nõuda pangast informatsiooni tema kontoga seotud pangakaardiga sooritatud operatsioonide kohta. Kostja tehinguid ei vaidlustanud. Kuni .a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 kohaselt loetakse vaikimist tahteavalduseks, kui see on ette nähtud seaduses või poolte kokkuleppega. Kuna kostja ei vaidlustanud tehinguid lepingus kokku lepitud perioodi jooksul, on lepingule tuginedes eeldatav, et kostja luges õigeks kaarditehingute arvestamise ning kiitis kaarditehingud heaks, millega langes ära alus kaarditehingute edaspidiseks vaidlustamiseks. Pangakontoris tehingute autoriseerimiseks on nõutav kaardi valdaja isiku tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel, seega on välistatud, et .a. tehtud tehingud hageja 1 pangakontoris ei ole kostja poolsed. kostja poolt sooritatud tehingute tõendamiseks esitas hageja kassa väljamineku orderi, millest nähtub, et on kostja poolt panga kontorist välja võetud sularaha summas 20,00 krooni ja 19 990,00 krooni. Konto liikumise aruandel kajastuv summa 20 009,98 krooni on seletatav sellega, et sularaha väljavõtmisel arvestas pank väljavõetavalt summalt teenustasu 0,2%. Eelnevast tulenevalt arvestas pank 19 990,00 kroonilt teenustasu summas 39,98 krooni. Teenustasu kajastub ka konto liikumise aruandel, selle erisusega, et sooritatud tehingule summas 19 990,00 krooni on liidetud teenustasuna 19,98 krooni, mistõttu konto liikumise aruandel nähtubki tehing summas 20 009,98 krooni. Ülejäänud teenustasuna arvestatud summa on registreeritud iseseisva tehinguna summas 20,00 krooni. Sularaha väljavõtmine pangakontorist käis tulenevalt konto liikumise aruandel kajastuvast Inpass süsteemile viitavast numbrist 777 järgnevalt. Inpassil olid tehingute tegemise ajal erinevates pangakontorites kaardimakse automaadid. Sularaha väljavõtmiseks tuli koos pangakaardiga esitada tellerile ka isikuttõendav dokument, misjärel teller tõmbas pangakaardi kaardimakse terminalist läbi ja maksis soovitud summa kliendile sularahas välja. Tulenevalt asjaolust, et läbi Inpassi tehtud tehingute kohta käiv informatsioon saadeti pangasüsteemi alles mõned päevad hiljem, siis oligi võimalik, et sooritatud tehingud registreeriti alles .Tehingute tegemise ajal kontrolliti isikuttõendava dokumendi alusel isikusamasust, kuid dokumendist koopiat ei tehtud. Pärast telleri poolt pangakaardiga teostatud toimingut prinditi välja tehingu tegemist tõendav kviitung, mille allkirjastasid nii tehingu teostanud teller kui väljamakset taotlenud klient (kostja). Allkirjastatud kviitungeid säilitati 7 aastat vastavalt raamatupidamisseaduses sätestatud algdokumentide säilitamise nõuetele, mistõttu ei ole hagejal võimalik esitada allkirjastatud kviitungeid. Kassa väljamineku orderi näol on tegemist sooritatud tehingute elektrooniliselt salvestatud kviitungite väljatrükiga, millest nähtub, et sularaha väljamaksete saajaks on märgitud RE. Kostja, võttes pangakontorist sularahana välja 19 990,00 krooni, oli kohustatud vastavalt hinnakirjale tasuma väljavõetavalt summalt teenustasu 0,2 % ehk 39,98 krooni. Kuna teller tegi kaardimakse summas 20 009,98 krooni ehk 20,00 krooni võrra vähem, võttis ta õigustatult kontolt lisaks 20,00 krooni teenustasu. Hageja soovib siinkohal täpsustada kohtule esitatud selgituses märgitud ebatäpsust. Nimelt ei ole konto liikumise aruandest nähtuv sooritatud ja registreeritud tehing summas 20,00 krooni mitte sularaha väljamakse kostjale, vaid panga poolt vastavalt hinnakirjale arvutatud teenustasu. Hageja on seisukohal, et nõuet tõendavaks tõendiks tuleb eelkõige lugeda konto liikumise aruannet, millelt nähtub selgelt, et kostja on välja võtnud summad, mis ületavad konto vabade vahendite jäägi. Vastavalt konto liikumise aruande eelviimases lahtris kajastuvale on kostja kuni arveldusperioodil teinud kontole sissemakseid summas 21 500, 00 krooni, samas kui väljamakseid on sooritatud summas 41 599,98 krooni. Konto liikumise aruande viimases lahtris on märgitud konto lõppjääk, mille kohaselt on kostja jätnud pangale tasumata sooritatud tehingute eest 19 999,98 krooni. Viimati nimetatud summa on ka hageja poolt nõutud summa. Hageja leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt kostja pangakonto väljavõttest ei selgu, kes on .a. võtnud kostja pangakontolt raha. Kostja on seisukohal, et .a. (pangas registreeritud .a.) tehingud on põhjustatud arvutirikkest ning on fiktiivsed. Viidatud tehinguga on kostja pangakontolt võetud rohkem raha kui seda tegelikult olemasolevad vabad rahalised vahendid oleksid võimaldanud. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hageja väited on paljasõnalised ja täielikult tõendamata ega anna alust hagi rahuldamiseks. Samuti on kostja seisukohal, et hageja nõue on aegunud tuginedes lepingu p 2.1., 2.2., 8.1. ja 8.2. Pooltevaheline leping, mille kehtivusajaks on määratud 2 aastat, kehtis punkt 2.1. kohaselt alates 11. augustist 1997.a. kuni augustini 1999.a. Lähtuvalt lepingu punktist 8.1. ja 8.2. oli panga poolt kaardi kasutaja vastu nõude esitamise tähtaeg vastavalt 1 kuu ja 2 kuud, seega aegusid panga nõuded vastavalt septembris ja oktoobris 1999.a. kuid hageja esitas kostja vastu hagi alles .a., on hageja nõue lepingu punktide 8.1. ja 8.2. alusel aegunud. Kostja on seisukohal, et kui poolte vahel eksisteerib lepinguline suhe ei saa nõuet esitada tuginedes lepinguväliste võlasuhete õigusele. Juhul kui nõuet sellel alusel esitada ei saa (s.t. kui lepingu on nt tühine) võib esitada hagi tulenevalt lepinguväliste võlasuhete õigusele. Käesoleval juhul ei ole hageja kordagi viidanud, et poolte vahel sõlmitud pangakaardi kasutamise leping oleks tühine, mistõttu ei saa nõuet esitada alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja väidab, et kostja ei ole lepingujärgseid kohustusi rikkunud, kostja ei ole kaotanud oma pangakaarti ega andnud kolmandatele isikutele pangakaardi salajast vms. Vastutus lepingulise kohustuse rikkumise eest on sätestatud
-is, mille § 222 Ig-s 1, mis kehtestab, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega 2 M)JJ tekitatud kahjud.
määratleb, et isik kes ei täitnud kohustist või täitis selle mitte nõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü (tahtluse või ettevaatamatuse) olemasolul, välja arvatud seaduse või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud. Kostja ei ole rikkunud lepingu punkti 5.3., mis sätestab, et konto omanikul on õigus avaldada pangale protest kaardiga tehtud operatsioonide arvestamise õigsuse kohta ja nõuda õige arvejäägi taastamist kuni 1 kalendrikuu jooksul alates operatsiooni kajastumisest konto väljavõttel. Kuna kostja pangakontole jäi vaid 30 kr ei pidanud kostja vajalikuks oma rahaliste vahendite pidevat kontrollimist, seega ei saa vaikimist antud olukorras mitte mingil juhul lugeda tahteavalduseks tehingu vaikimisi heaks kiitmiseks, sest kostjale ei olnud teada ja ta ei võinud ka mõistlikult eeldada, et deebetkontolt üldse oleks olnud võimalik rahaliste vahendite kasutamine suuremas ulatuses kui kontol ettenähtud vahendid. Juhul kui kaardi valdaja või konto omanik ei kasuta lepingus ettenähtud protesti avaldamise õigust, ei tähenda see viimase poolt oma lepinguliste kohustuste rikkumist. Kostja leiab, et tema tegevus ei ole põhjustanud lepingulist kahju. Tõendamata on nii kahju tekitamine kui ka kahju olemasolu ning põhjuslik seos nende vahel. Hageja pole tõendanud ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et kostja on rikkunud oma lepingust tulenevaid kohustusi, on alusetu ka hageja poolt esitatud kahju nõue. Kostja ei ole käitunud süüliselt ja seadust rikkudes. Isegi kui hagejal esineks kahju, siis kostja selle eest ei vastuta, sest puudub põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Tulenevalt eeltoodust leiab kostja, et hagi tuleb lepinguõiguse alusel rahuldamata jätta. Kostja ei ole teostanud .a. hageja pangakontoris tehinguid ega ole seetõttu hageja arvel alusetult rikastunud. Hageja poolt on esitamata alusdokumendid, mis kinnitaksid, et . on kostja hageja pangakontoris teostanud tehinguid. Asjas esitatud kassa väljamineku order ei vasta nimetatud dokumendile esitatavatele nõuetele. Sellelt ei nähtu ei kostja allkirja ega tema isiku identifitseerimist pangakontoris, mis kinnitaks, et kostja oleks hagejat volitanud vaidlusaluste sularaha väljamaksete tegemiseks ehk käsundi andmine hagejale. Hageja poolt esitatud kassa väljamineku orderist ei selgu käsundiandja, mistõttu ei saa selle tõendiga tõendada, kes on .a. võtnud kostja pangakontolt raha. Seetõttu puudub hageja poolt esitatud orderil käesolevas vaidluses igasugune sisuline ja tõenduslik väärtus. Ühispank on kostja arveldusarvel kajastanud mittetõeseid summasid, mida tegelikult kostjale väljastatud ei ole. Kostja leiab, et antud vaidluses on hageja kohustuseks tõendada, et kostja on oma tegevusega suurendanud oma vara hageja vara arvel, kostja on tegutsenud õigusvastaselt ning eksisteerib põhjuslik seos kostja poolt vara omandamise ja . pangast välja võetud summade vahel. Käesoleval juhul pole hageja suutnud tõendada mitte ühtegi hagi rahuldamiseks vajalikku eeldust. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on seisukohal, et hagi aluseks olevad asjaolud on täielikult tõendamata, hageja pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema paljasõnalisi ja alusetuid väited kostja alusetu rikastumise kohta hageja arvel. Tõendamata on nii kahju suurus, kostja vara suurenemine hageja vara arvel kui ka kostja seos nimetatud summade väljavõtmisega hageja pangakontorist. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab , millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus lahendas asja kohtuistungil, seega on otsus rajatud tõenditele, mida istungil uuriti. Asja kohtuliku arutamise käigus on ilmnenud, et teostas hageja suuremahulisi infotehnoloogilisi töid, mistõttu töötas samaaegselt kaks erinevat autoriseerimiskeskust, kes ei vahetanud omavahel andmeid reaalajas. Kahe erineva süsteemi kasutamise tõttu oli võimalik võtta automaatidest välja rohkem raha, kui kontoomanikul kontol oli. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud, et poolte vahel pangakaardi kasutamise leping nr (t lk 7). .a. sõlmitud pangakaardi näol on tegemist deebetkaardiga, millega võib teha tehinguid kontol olevate rahaliste vahendite ulatuses ja selle asjaolu üle pooled ei vaidle. 3 Asjas tõendina esitatud konto liikumise aruandest (t lk 9-10) nähtub, et kostja kontole on teostatud sissemakseid summas 21500 kr ja kontolt on teostatud väljamakseid summas 41599,98 kr so 19 999,98 kr võrra rohkem, kui kontol rahalisi vahendeid oli. Pooled ei vaidle kostja kontolt sularahaautomaadi kaudu .a. sooritatud sularaha väljamakse tehingute üle summas '10 000 kr ja summas 10 000 kr, so kokku 20 000 kr. Pooled vaidlevad kostja kontolt .a. pangakontori kaudu toimunud sularaha väljamaksete üle summas 20 009,98 kr ja 20 kr. Hageja on hagis esiletoodud faktiväite tõendamiseks esitanud kohtule kostja konto liikumise aruande (t lk 9-10). Kostja taotlusel on hageja esitanud kassa väljamineku orderid (t lk 56 ja 57) raha väljamaksmise kohta. Kohus, uurinud ja hinnanud nimetatud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et osundatud kassaväljamineku orderid ei kinnita usaldusväärselt konto liikumise aruandel toodud andmete õigsust. Nii nähtub esitatud .a. kassa väljamineku orderilt (t lk 57), et raha väljamaks on teostatud summas 19990 kr (saaja RE) teenustasu 00 kr, konto liikumise aruande kohaselt on .a. väljamaks teostatud summas 20009,98 kr. .a. kassaväljaminekuorderi kohaselt on teostatud väljamaks 20 kr, teenustasu 0.00 kr, sama summa on näidatud ka konto liikumise aruandel. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et konto algjäägiks ja lõppjäägiks märgitud summad viidatud tõenditel suurusjärgult väga oluliselt erinevad, näiteks konto liikumise aruande kohaselt konto lõppjääk on -19 999.98 kr, kassa väljamineku orderi kohaselt aga 135581,50 EEK (t lk 57) ja kassa väljamineku orderi, mille kohaselt on teostatud väljamaks summas 20 kr, on jääk märgitud hoopiski summas 300177,12 EEK (t lk 56). Kostja väide, et pangakontoris tehingute autoriseerimiseks on nõutav kaardi valdaja isiku tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel, ei ole tõendamist leidnud, sest asjas esitatud kassa väljamineku orderitelt (t lk 56 ja 57) ei nähtu saaja isikut tõendava dokumendi number ega saaja allkiri. Küll aga nähtub sellelt panga telleri pitsatijäljend ja allkiri. Seega ei saa vaieldamatult järeldada, et käesoleva tehingu tegemisel on viidatud nõuet järgitud. Tähelepanuta ei saa jätta seda, et asjas esitatud konto liikumise aruanne on ebatäpne ega erista selgelt iseseisva tehingu summat ega teenustasu, teenustasu suurust ei nähtu ka kassa väljamineku orderilt (sellel näidatud teenustasu on 0.00 EEK). Eelnevast järeldub, et asjas kogutud tõendid ei tõenda piisava usaldusväärsusega asjaolu, et nimelt kostja on sooritatud tehingu, mille alusel on tema kontolt .a. hageja pangakontori kaudu toimunud väidetavad sularaha väljamaksed vastavalt summas 20 009,98 kr ja 20 kr. Seega ei saa ka usaldusväärselt tõendatuks lugeda hageja väidet, et nimelt kostja on rikkunud lepingut ja teostanud tehinguid summas 19 999,98 kr, mis ületavad tema rahaliste vahendite summa. Asjaolu, et kostja ei ole lepingu p 4.4 järgi avaldanud protesti kaardiga tehtud operatsioonide arvestamise õiguse kohta ega ole nõudnud õige kontojäägi taastamist, on kostja õigus, mitte kohustus. Ja kuna kostja ei ole väidetavalt kõnealust kontot kasutanud, ei saa see asjaolu olla käsitletav lepingu rikkumisena. Asjaolu, et kostja oleks rikkunud lepingu p 7, mis sätestab, et kaardi valdaja on kohustatud hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt temale kuulunud , asja menetlemise käigus tõendamist leidnud ei ole. Arvestades asjas tuvastamist leidnud asjaolusid ja pooltevahelist võlasuhet suhet, asub kohus seisukohale, et pooltevaheline suhe käsitletav lepingulise võlasuhtena, mitte lepinguvälise võlasuhtena, nagu hageja ekslikult on leidnud. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses tuleb kohaldada kooskõlas .a. kehtiva võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 9 ja 11 kohaselt kohaldada tsiviilkoodeksi ja tsiviilseadustiku üldosa (kehtis .a.) seaduse sätteid.
lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud, lg 2 järgi kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud, § 227 sätestab, et isik, kes ei täitnud kohustist või täitis selle mittenõuetekohaselt, kannab varalist vastutust ainult süü olemasolul, väljaarvatud seadusega või lepinguga ettenähtud juhud. Süü puudumist tõendab isik, kes on kohustist rikkunud. 4 Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et usaldusväärset tõendamist ei ole leidnud kostja õigusvastane tegevus ega tema süü selles, et hagejale kahju summas 19 999,98 kr, mistõttu puudub õiguslik alus hagi rahuldamiseks. Kohus leiab, et hageja poolt vaidlusaluse summa käsitlemine võimaliku pangapoolse krediidina ei ole kooskõlas pooltevahelise lepinguga ja seega ainetu. Tuginedes .a. kehtivale võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 113 (kehtis kuni .a.) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (kehtib alates .a.) § 146 lg 1 asub kohus seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja nõue ei ole aegunud. Kostja tuginemine üksnes lepingu sätetele, ei anna alust aegumise kohaldamiseks. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS §-de 46 p 1, 60 lg 1, § 61 lg 1 p 1 jäävad kohtukulud hageja enda kanda. Kostja kohtukulude hüvitamist ei nõudnud. Ene Tsefels Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.