Obsah (7)

§ 378§ 131§ 456§ 663§ 377§ 383§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 05.veebruar 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-36880 Tsiviilasi AS * hagi M.H, M.L, H.H, J.L. P ja A.E vas

§ 378

lg 1 p 3 alusel hagi tagamist, leides, et kostjate tegevus on suunatud ilmselgelt dokumentide fabritseerimisele ja segaduse tekitamisele. Samuti ei ole välistatud et J.L. P ja A.E jätkavad oma tegutsemist suhetes kolmandate isikutega, nimetades end AS * juhatuse liikmeks. Teatavasti kolmandatele isikutele on kanne äriregistris siduv, kui tal ei ole teistsuguseid andmeid. 29.11.2006 nõukogu koosoleku protokolli ära kasutades võivad mainitud isikud proovida tekitada hagejale õigusi ja kohustusi. Hageja viitab selles osas A.E 30.11.2006 kirjale Advokaadibüroole X, milles öeldakse kliendileping üles ja nõutakse välja dokumente. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused 3. Harju Maakohtu 06.12.2006 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 377 lg-te 1 ja 3 ning § 378 lg 1 p 3 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on kehtivate äriregistri andmete kohaselt hageja juhatuse liikmed R. M ja J.W.Z ning nõukogu liikmed Ü. K, J.P.V ja D.J.L. Kuivõrd kolmandate isikute jaoks kehtivad äriregistri andmed ja kohtul puuduvad andmed selle kohta, et juhatuse ja nõukogu liikmeteks oleks valitud kostjad, on õigusselguse huvides põhjendatud keelata kostjatel hageja poolt hagi tagamise taotluses märgitud toimingud. Määruskaebuse taotlus ja põhjendused 4. Kostjad palusid hagi tagamise määruse tühistada ja jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kohus ei oleks tohtinud hagi menetlusse võtta, sest hagiavalduses esitatud nõuetelt ei ole tasutud vastavalt seadusele riigilõivu ja hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja on esitanud kostjate vastu tuvastusnõude, kuid oma sisult vaidlustab hageja * AS üldkoosoleku ja nõukogu otsuseid. Hageja oleks pidanud vastavalt

§ 131lg-le 1 maksma riigilõivu kahelt nõudelt 2 x 37 750 krooni.

Kohus oleks pidanud enne hagi menetlusse võtmist ja hagi tagamist nõudma riigilõivu maksmist seadusega 3

4. sätestatud suuruses. Järelikult on hagi menetlusse võetud ebaõigesti ning hagi tagamine tuleb tühistada. Aktsiaseltsi organi otsuste vaidlustamise kord on ette nähtud äriseadustikus (ÄS). Tulenevalt ÄS § 302 lg-st 1 ja § 322 lg-st 4 tuleb aktsionäride üldkoosoleku otsuse ja nõukogu otsuse vaidlustamiseks esitada hagi aktsiaseltsi vastu. Seega ei saa aktsiaselts olla käesolevas asjas hagejaks. Hagi tagamine võib tekitada hagejale suure kahju. Kuna selle kahju tagamiseks ei ole võimalik nõuda tagatist, tuleb hagi tagamine tühistada. Hageja majandustulemused on tagasikutsutud juhatuse liikmete R. M ja J.W.Z juhtimise ajal 2005.aastal märgatavalt halvenenud, kahjum oli 40 miljonit krooni. Samuti on vähenenud oluliselt käibevara. Samas on hageja enamusaktsionärile alusetuid väljamakseid 9 miljoni krooni ulatuses. Juhatuse liikmed keelduvad eeltoodud asjaolude kohta teavet andmast. Eeltoodust järeldub, et eelnimetatud juhatuse liikmete ning mõnede nõukogu liikmete eesmärgiks ei ole mitte hageja huvidest lähtumine, vaid enamusaktsionäri * kasuks tehingute tegemine hageja arvel. Hagi tagamise määrus võimaldab tagasikutsutud juhatuse liikmetel oma kahjulikku tegevust hageja suhtes jätkata. Vaidlustatud kohtumäärus ei vasta

§ 456lg 2 p-s 8 sätestatule.

Kohus ei ole põhjendanud, miks on hagi tagamine vajalik. Miks annavad kehtivad äriregistri andmed kohtu arvates aluse hagi tagamiseks, määrusest ei nähtu. Äriregistri andmed nõukogu liikmete kohta ja kanded juhatuse liikmete kohta ei ole õigustloovad, vaid üksnes deklaratiivsed. Kohus põhjendas hagi tagamist õigusselguse printsiibiga, kuid kostjate arvates tekitab see hoopis täiendava õigusliku ja majandusliku ebaselguse, mis võib tekitada hagejale olulist kahju. Kostjad peavad vajalikuks märkida, et hageja aktsionär A. T ning M. L, M. H ja H. H on esitanud Harju Maakohtusse hagi, et tuvastada, kas M. L, M. H ja H. H on hageja nõukogu liikmed. Seega on alusetud hageja väited, nagu teostaks kostjad oma õigusi häbematult ja omavoliga ja nagu oleks kostjate tegevus suunatud dokumentide fabritseerimisele ja segaduse tekitamisele. Sisuliselt on kohus juba otsuse hagi tagamise määrusega teinud, lahendades vaidluse hageja kasuks, öeldes, et kostjad ei ole hageja juhtorganite liikmed. Hagi tagamise taotluses ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, mis oleks hagi tagamise aluseks. Hagi tagamise instituudi eesmärgiks ei ole kostjate ringi mittemuutmise tagamine. Kui kohus leiab, et hagi tagamine on siiski vajalik, siis tuleks õigussuhte esialgseks reguleerimiseks määrata hageja juhatusse asendusliige kuni pooltevahelises vaidluses tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Sellisel juhul on vaidluse ajal õigusselgus tagatud. Vastus erikaebusele 9. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused 11. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks ja vaidlustatud kohtumäärus tuleb jätta muutmata. 4 12.

§ 377

lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Üheks võimalikuks hagi tagamise abinõuks on kostjatel teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine (

§ 378lg 1 p 3).

Tagada võib ka tuvastushagi (

§ 377lg 3).

Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks (

§ 378lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et hageja taotletud ja kohtu valitud hagi tagamise abinõu ei koorma kostjaid liigselt ning hagi tagamisel ei ole kohus seadust rikkunud. Kohus on määruses põhjendanud, miks ta pidas hagi tagamist vajalikuks. Hagi tagamisega ei ole pooltevahelist vaidlust lahendatud, nagu kostjad leiavad. Hagejal on õigus saada kindlust selles, et kohtumenetluse ajal vaidlusalused asjaolud ei muutu.

1. Hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel ei lahenda kohus kaebuse väidete alusel küsimust hagi menetlusse võtmise õigsuse kohta, so hageja õiguse kohta hagiavalduses märgitud nõudeid esitada, samuti hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse küsimust. Kui kostjad leiavad, et hagi on võetud maakohtu poolt ebaõigesti menetlusse, võivad nad taotleda esimese astme kohtult hagi läbivaatamata jätmist.
2. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuses toodud väited hageja majandustulemuste ja juhatuse liikmete tegevuse kohta, kuivõrd hagi tagamise määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel pooltevahelist vaidlust sisuliselt ei lahendata. Kui kostjad leiavad, et hagi tagamine võib põhjustada neile olulist kahju, võivad nad taotleda kohtu poolt tagatise määramist neile tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks (

§ 383). Hagejale tekkiva võimaliku kahju kannab hageja ise.

Hagi tagamise abinõu asendamine (kostjate soovitud asendusliikme määramine juhatusse) toimub

§ 386lg-tes 1 ja 3 sätestatud korras.

Vastava taotlusega tuleb pöörduda maakohtu poole. Käesoleva määrusekaebuse alusel kohus seda otsustada ei saa. Ande Tänav kohtunik