HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-15353 (endine nr 2/19-22269/05) Otsuse kuupäev 12.detsember 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi OP hagi

§ 335palub hageja kostjalt välja mõista 36 000 krooni (12 kuud x 3 000 krooni).

1. Vastavalt üürilepingu p 3.3 palub hageja kostjalt välja mõista ajavahemiku – eest viivised summas 22 680 krooni (7 kuud e 216 päeva x 3 000 x 0,5 %). Hageja palub lisaks eelnevale kostjalt välja mõista kahjuna hageja poolt ajavahemikul – tasutud kommunaalteenuste eest 971,90 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja arvamus
2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et tal ei olnud võimalik pärast hageja poolt korteri luku vahetamist vaidlusalust korterit kasutada. Kostja on täitemenetluse käigus hagejale juba tasunud viivist 24 750 krooni. Kostja viibis haiglas kuni ning hiljem kuni , mistõttu ei olnud tal võimalik ka oma üürilepingust tulenevat rahalist kohustust hageja ees täita, millest tulenevalt palub jätta täiendavad viivised välja mõistmata. Kohtu põhjendused
3. Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse tunnistajate RV´i, TA, V P , J P , B K ütlused ning asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 7.

§ 335

sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagastamiseks. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega on tuvastatud, et poolte vaheline üürileping korteri kasutamiseks lõppes Vaatamata üürilepingu lõppemisele kostja korterit ei vabastanud, vaid kasutas seda edasi. Üürilepingus olid pooled kokku leppinud üüri suuruseks 3 000 krooni.

1. Asja arutamisel on selgunud, et kostja AA elas faktiliselt korteris kuni keskpaigani, mil hageja vahetas ära korteri välisukse luku. arestis kohtutäitur RV kohtuotsuse täitmiseks kostja vara. Tunnistaja TA ütluse kohaselt andis ta ühe komplekti korteri ukse võtmeid üle hagejale. Tunnistajate VP ja JP väidete kohaselt oli PP korteri välisukse võti, kuid korteri siseukse võti oli TA ning viimane andis võtmed üle . 2 9.. Kohus leiab, et olenemata sellest, millal kostja hagejale korteri sisemise ukse võtme üle andis, ei saanud kostja korterit kasutada ega kasutanud seda ka reaalselt alates , sest hageja oli vahetanud ära korteri välimise ukse võtme. arestis kohtutäitur RV kostjale kuuluva vallasvara, milline asus aadressil ning andis vara sissenõudja, so hageja vastutavale hoiule. Seega asub kohus seisukohale, et alates oli korter hageja valduses. Kostja korterit reaalselt ei kasutanud, tal puudus korterisse sissepääs, korteris asuv kostjale kuuluv vallasvara oli antud hageja vastutavale hoiule. Hageja väide, et tal puudusid korteri siseukse võtmed ning seetõttu puudus ka valdus korteri üle, on põhjendamatu. Hagejal puudusid võtmed ka ajal, mil ta vahetas ära korteri väisukse luku, et takistada kostjal korterisse sissepääs. Seega korteri sisemise ukse võtmete puudumine ei tõenda antud juhul hageja valduse puudumist korterile.
2. Kuna tunnistajate ütlused on vastuolulised, ei ole võimalik korteri sisemise ukse võtmete üleandmise täpset aega kindlaks teha. Kuid juhul kui TA korteri siseukse võtmeid ei tagastanud, oli hagejal võimalus vahetada ära ka korteri sisemise ukse lukk. Eelnevast lähtudes loeb kohus hageja nõude

§ 335

alusel põhjendatuks ajavahemiku kuni eest summas 24 000 krooni (8 kuud x 3 000 krooni). 11.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja nõuab kostjalt Tallinna Linnakohtu otsusega väljamõistetud üürilt täiendavalt viiviseid ajavahemiku kuni eest. Kostja, paludes täiendavalt viiviseid mitte välja mõista, sisuliselt taotleb viiviste vähendamist. 12. Hageja põhinõue suuruses 13 500 krooni ning sellelt arvestatud viivised 24 750 krooni on hagejale täitemenetluse käigus hüvitatud. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt nõutav viivis on ebamõistlikult suur, ületades põhinõude 3,5 korda. Kohus võtab arvesse, et kostja viibis pikka aega haiglas, mil tal ei olnud võimalik oma kohustusi hageja ees täita ning ka asjaolu, et pärast kohtuotsuse täitmist kostja majanduslik olukord on raske. Kostja ülalpidamisel on gümnaasiumis õppiv tütar. Kuna kostja on põhinõudelt juba tasunud viiviseid summas 24 750 krooni, siis täiendav viivisenõue ei kuulu rahuldamisele. 13.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. AS-i poolt on OP esitatud arved (t.lk. 16-20) korteris kulutatud elektrienergia eest. Hageja on arvetel näidatud summad tasunud, mida tõendab märge „perioodi jooksul laekunud“. Kuni kehtinud üürilepingu järgi tuli üürnikul üürile lisaks tasuda ka elektrienergia kasutamise eest vastavalt tegelikule kulule.

1. Seega juhul kui kostja oleks üürilepingu lõppedes vabastanud korteri, ei oleks tema poolt elektrienergia kasutamist toimunud ning hagejal oleks puudunud kohustus tasuda elektrienergia kasutamise eest. Seega loeb kohus hageja kahjunõude, mis väljendub elektrienergia eest kulutuste kandmises, põhjendatuks summas 971,90 krooni. Eelnevast lähtudes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 24 971,90 (24 000 + 971,90) krooni. 3
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetaksekohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäi. Kostjalt AA kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 1 750 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik 4