KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-531 Haldusasi * OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri 02.06.2005 maksuotsuse nr 12-5/50 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 8.märtsi 2006 otsus haldusasjas nr 305-531 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus * OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 7. september 2006 Menetlusosalised Kaebaja: * OÜ, esindaja vandeadvokaat Priit Lätt Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Lembit Sullakatko RESOLUTSIOON Jätta * OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 8. märtsi 2006 otsus haldusasjas nr 3-05-531 muutmata. Kohtukulud jätta * OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest 25.09.2006. Kassatsioonkaebus peab Riigikohtusse jõudma tähtaja viimasel päeval. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-05-531 1. * OÜ importis Soomest Eestisse kaupu (pähklid ,,x" ja ,,x") ning tolliprotseduuri import vabaks ringluseks kohaldamiseks koostati ja esitati * OÜ eest ja A OÜ poolt kauba- ja tollideklaratsioonid 08.03.2004 nr I 90078, päritolu riik Euroopa Liit ning 01.04.2004 nr I 130183, päritolu riik Euroopa Liit. 04.04.2005 väljastas Tallinna Tolliinspektuur * OÜ-le kontrollakti nr 12-3/8, millega Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuur teavitas tollimaaklerit ja kaebuse esitajat vigadest tollideklaratsioonides deklareeritud andmetes ning sellest tulenevast tollideklaratsioonide muutmise vajadusest. Kontrollakti kohaselt kuulus täiendavalt tasumisele tollimaks 10 236 krooni ning käibemaks 1 842 krooni. 02.06.2005 tegi Tallinna Tolliinspektuur * OÜ-le maksuotsuse nr 12-5/50, millega määras eelnimetatud kauba importimise eest täiendavalt tasumisele kokku 12 078 krooni (tollimaks 10 236 ja käibemaks 1842 krooni). 2. OÜ * esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Tolliinspektuuri 02.06.2005 maksuotsuse nr 12-5/50 tühistamiseks. 3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. 4. Tallinna Halduskohtu 08.03.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses märgiti, et Ühenduse Tolliseadustiku (ÜTS) art 220 lg 2 p b kohaselt järelarvestuskannet ei tehta, kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Väär on kaebaja väide, et antud asjas esineb eelnimetatud normi kohaldamise eelduseks olev asjaolu - tolli viga. Vaidlusalusel juhul on esitatud arvedeklaratsioonid, mida ei väljasta eksportiva riigi tolliasutus, vaid eksportija ise. Samuti ei saa käsitleda tolli veana eelviidatud sätte tähenduses Eesti ja Soome tolli tegevusetust tollikontrolli läbiviimisel. Tolli poolt tollideklaratsiooni aktsepteerimine ei välista järelkontrolli ning selle käigus avastatud tõendite alusel deklareeritud andmete muutmist. Eesti Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise vabakaubanduslepingu Protokoll nr 3 (edaspidi: Protokoll 3) art 32 lg 1 kohaselt päritolutõendite tagantjärele kontrollimine toimub pisteliselt või siis, kui importiva riigi tollivõimudel tekib põhjendatud kahtlus taoliste dokumentide autentsuse, kõnealuste toodete päritolustaatuse või käesoleva protokolli teiste nõuete täitmise suhtes. Vastupidisele seisukohale asudes muutuks sisutuks tolli järelkontrolli puudutav regulatsioon - ÜTS art 78 lg 2, mille kohaselt toll võib pärast kauba vabastamist selleks, et teha kindlaks tollideklaratsioonides esitatud andmete õigsust, kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. Samuti kui toll teostaks täielikku sisulist kontrolli tollideklaratsiooni aktsepteerimisel, tähendaks see kauba tollis kinnipidamist kuni Protokoll 3 art 32 lg 2 kohaselt päritolustaatuse ja tõendite kontrollimise läbiviimist, mis võib kesta ligi aasta. Kuigi eelviidatud ÜTS sätte kohaldamine ei nõua peale tolli vea puudumise tuvastamist, selle kindlakstegemist, kas isik toimis heauskselt ja järgis nõutavat hoolsuskohustust ning täitis 2 3-05-531 dokumendid nõuetekohaselt, peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja väited heausksusest ja hoolsuskohustuse järgimisest on tõendamata. Andmeteks, mis tollideklaratsioonil oli sisuliselt valesti deklareeritud, oli arvedeklaratsioon ning kauba sooduspäritolu. Tolliseadustiku § 91 lg 5 sätestas, et deklareeritud andmete õigsuse ja täielikkuse ning kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest vastutavad deklarant ja kaudse esindamise korral isik, kelle eest tollideklaratsioonid esitati. Kuna Eesti tollile esitati kaubaarved, millel olev arvedeklaratsioon vastas Protokoll 3 lisas 4 toodud sõnastusele, ei saanud toll kaubadeklaratsiooni aktsepteerides tuvastada, et kaup ei vasta deklareeritud sooduspäritolule ning seda sai teha alles päritolutõendite pistelise kontrolli käigus, mis tuli läbi viia järgides Protokoll 3 art 32 lg 2 nõudeid. Eesti toll tegi järelpärimise eksportija riigi, so Soome tollile ning alles peale vastuste saamist oli tollil alus väita, et kaup ei oma sooduspäritolu. Protokolli 3 art 16 lg 1 p-s b märgitud arvedeklaratsioon vormistatakse:
- a)kinnitatud eksportööri poolt vastavalt art-le 22, või
- b)ükskõik millise eksportööri poolt ükskõik millise saadetise jaoks, mis koosneb ühest või enamast osast, mis sisaldavad pärinevaid tooteid koguväärtusega mitte üle 6000 ECU (Protokoll 3 art 21 lg 1). Sama artikli lg-st 3 tulenevalt eksportöör, kes vormistab arvedeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal eksportiva maa tollivõimude nõudel esitama kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad kõnesolevate toodete päritolustaatust ja käesoleva protokolli muude nõuete täitmist. Kohus ei nõustu kaebajaga, et arvestades * OÜ väikest töötajate arvu (vähem kui 10) ning 2004.aasta majandusaasta aruandes tehtud ülevaadet tuleb kaebajat pidada kogenematuks kaubandusoperaatoriks. Vastustaja on kohtule esitanud ettevõtte imporditehingute väljavõtte (tlk 106), millest nähtub, et aastatel 2003-2004 on kaebaja tegelenud importimisega määral, mis võimaldab eeldada vastavas valdkonnas kogemuste olemasolu ja seega ka kohustust tunda vastavat valdkonda reguleerivaid norme. Kaebaja ei tõendanud, et ta oleks teinud mõistlikke pingutusi kauba päritolu kindlakstegemiseks või sooduspäritolu kohta andmete kontrollimiseks. Vastavaid tõendeid kauba päritolu kohta kohtumenetluses ei esitatud. Seega ei ole kaebaja kohtumenetluses ümber lükanud ka Soome tolli poolt esitatud andmeid, millele vastustaja maksuotsuses tugines. Kaebaja poolt esitatud arve (tlk 90 - P OÜ-le väljastatud arve) ei tõenda antud asjas vaidlusaluste kaubapartiide päritolu. Kuna kaebaja jättis andmed üle kontrollimata, ei saa teda pidada käitunuks heas usus ja vastavas valdkonnas nõutava mõistliku hoolsusega. Ükski kehtiv õigusakt ei toeta kaebaja seisukohta, et kauba päritolu peaks kaebaja enda asemel kindlaks tegema haldusorgan. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et toll järelkontrolli ei teosta ja viga ei avasta. Samuti on väär kaebaja seisukoht, et toll on oma seisukohta muutnud. Vastustaja on õigesti selgitanud, et maksusumma korrigeerimise (so arvestuskande tegemise) aluseks ei olnud mitte tolli poolne seisukohtade muutmine, vaid Soome tollilt saadud informatsioon, mille kohaselt ei omanud osad kaebaja poolt Eestisse imporditud kaubad sooduspäritolu ning sellest tulenevalt on neile kaupadele ilma aluseta kohaldatud sooduskohtlemist, mis seisnes tollimaksudest vabastamises. Vastustaja sai Soome tolli vastuse järelepärimisele 11.11.2004, seega alles märgitud hetkest oli tollil informatsioon ebaõigesti kohaldatud sooduskohtlemisest. Vastustaja ei ole peale nimetatud teabe saamist ebamõistlikult toimingutega viivitanud. Eeltoodud seisukoht on kooskõlas protsessiosaliste poolt viidatud Euroopa Kohtu lahenditega. Kaupa deklareerides rikkus kaebaja Eesti ja Euroopa Ühenduse vahelist vabakaubanduslepingut (Protokoll 3 art 16 lg 1 p b), mille kohaselt saavad Euroopa Ühendusest Eestisse imporditavad 3 3-05-531 kaubad vabakaubanduslepingu kohaseid soodustusi juhul, kui esitatakse nõuetele vastav arvedeklaratsioon. Antud juhul väljastati arvedeklaratsioon mittesooduspäritoluga kaubale ning kasutati alusetult tollimaksuvabastuse koodi, mis tõi kaasa riigile tollimaksu ja impordikäibemaksu tasumata jätmise. Kaevatav haldusakt on ka motiveeritud. Kaevatav haldusakt sisaldab viiteid kohaldatud õigusaktidele ning ära on toodud vajalikul määral faktilised asjaolud. Maksuotsusest nähtub, et uueks asjaoluks on Soome tollilt saadud informatsioon selle kohta, et osa deklareeritud kaubast ei oma Euroopa Ühenduse sooduspäritolu. Toll ei pea viitama kindlatele päritolutingimustele, millele kaup ei vasta, tulenevalt Protokoll 3 lg-st 6, mille kohaselt põhjendatud kahtluse korral, juhul, kui järelkontrolli palve esitamise kuupäevast kümne kuu jooksul ei ole vastust laekunud või vastus ei sisalda kõne all oleva dokumendi autentsuse või toodangu tõelise päritolu kohta piisavalt informatsiooni, võivad kontrolli nõudnud tollivõimud õigustatult keelduda sooduskäsitlusest, välja arvatud erandolukordades. Vastustajale edastati Protokollile vastav informatsioon. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. * OÜ apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 08.03.2006 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud ÜTS art 220 lg 2 punkti b ning jätnud apellandi kui heauskse importija kaitseta. Kõik kõnealuse kaubaga sooritatud toimingud on toimunud nii Eesti kui ka Soome tolli nõusolekul ning seda pikema aja jooksul. Samuti oli kaup nii Eesti kui ka Soome tollivõimudele pidevalt kättesaadav ning kauba suhtes oli toll korduvalt sooritanud erinevaid toiminguid. Toll ei pidanud seejuures kordagi tollideklaratsioone ebaõigeks ega avaldanud kauba päritolu suhtes kahtlusi. Kui pädev haldusorgan näeb, et isiku käitumine on vastuolus kehtiva õigusega, on ta kohustatud isikut sellest mõistliku aja jooksul teavitama. Väär on tolli enda puuduliku järelevalve eest võtta vastutusele isik, kes on täitnud kõik kehtivad nõuded ja näidanud üles nõuetekohast hoolsust. Kohatu on halduskohtu etteheide, et kaebaja on kergeusklikult ja põhjendamatult usaldanud müüjat (eksportijat) ning P OÜ-d ja et kaebaja ei ole teinud mõistlikke pingutusi kauba päritolu kindlakstegemiseks või sooduspäritolu kohta andmete kontrollimiseks. Sellise koormava kohustuse täitmine eraõigusliku isiku poolt ei ole väliskaubandustehingutes tihtipeale võimalik. Halduskohtu seisukoht eirab tsiviilõiguses tunnustatud hea usu põhimõtet. Toll ei informeerinud kõnealuse kauba sissevedamise eel, ajal ega järel võimalikest kahtlustest kauba päritolustaatuses. Kaebaja on väga väike ettevõte Euroopa Komisjoni 6.mai 2003 soovituse tähenduses, mistõttu teda ei saa käsitleda kogenud kaubandusoperaatorina, kes oleks pidanud võimaliku vea ise avastama. Halduskohus on tõlgendanud põhjendamatult kitsalt ja maksumaksjale kahjulikumas suunas ÜTS art 220 lg 2 p b näitamata ära põhjendusi. Kitsendav tõlgendamine ei ole kooskõlas maksuõiguses tunnustatud tõlgendusreegliga, mille kohaselt ei ole lubatav seaduse tõlgendamine maksumaksja kahjuks, st. maksukoormust suurendavalt. Halduskohus oleks pidanud küsima Euroopa Kohtult eelotsust ex officio ÜTS art 220 lg 2 p b heausksuse kaitse sätte tõlgendamiseks. 4 3-05-531 Halduskohus on vabastanud maksuhalduri uurimisprintsiibi järgimise kohustusest ning välistanud importija ärakuulamisõiguse realiseerimise. Maksuotsuses puudub motivatsioon, millise Protokoll 3 tingimuse vastu on käesoleval juhul eksportija eksinud. Soome tolli väheütlevate kirjade valguses on Eesti tolli järeldused ennatlikud ning vajaksid ülekontrollimist. Seadusest ega haldusmenetluse põhimõtetest ei tulene ärakuulamisõiguse puudumine nn järelkontrolliasjades. Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2002 otsuses haldusasjas nr 2-3/301/02 on asutud seisukohale: „Eksportiva riigi tollivõimud ei tee õigussuhteid reguleerivat otsustust järelkontrolli tulemuste põhjal. Õiguslikult siduva otsuse päritolutõendite arvestamise ja sooduskäsitluse kohta teevad importiva riigi tollivõimud. Eksportiva riigi tollivõimud saavad koguda üksnes vastava teabe ja informeerida importiva riigi tollivõime“. Seega ei saa Soome tollivõimude järeldused olla Eesti tollile lõplikult siduvad ning seda enam omab tähtsust uurimisprintsiibi järgimine ja ärakuulamisõiguse tagamine vastustaja poolt. Kohus oleks pidanud tühistama kaevatava maksuotsuse, kuna maksuhaldur ei ole suhtunud põhjalikult nimetatud kohustustesse. Tallinna Halduskohus ei ole hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, rikkudes HKMS § 16 lg 3 sätestatud uurimispõhimõtet. Kaupade sooduspäritolu tõendamiseks esitas kaebaja kauba tootja X arvedeklaratsiooni, mille halduskohus on jätnud hindamata. 6. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kirjalikus vastuses palutakse jäta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Apellatsioonkaebuses leitakse, et halduskohus on põhjendamatult kitsalt tõlgendanud ÜTS art 220 lg 2 punkti b. Riigikohus on eelnimetatud sättele oma 10.05.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-66-05 andnud järgmise tõlgenduse: „ÜTS art 220 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtudest, mil tasumisele kuuluva maksusumma kohta järelarvestuskannet ei tehta. ÜTS art 220 lg 2 p-i b all märgitud aluse rakendamisel tuleb kaaluda, kas on täidetud kolm kumuleeruvat tingimust: toll tegi vea; arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud võimalik seda viga avastada; võlgnik järgis kõiki kehtivaid õigusakte (vt Euroopa Kohtu otsust 161/88: Binder; 16.07.1992 otsust C-187/91: Belovo, EKL 1992, lk I-04937; otsust C-153/94 ja C-204/94: Faroe Seafood; 14.11.2002. a otsust C-251/00: Ilumitrónica, EKL 2002, lk I-10433; 03.03.2005. a otsus C-499/03P: Biegi Nahrungsmittel). Seda, kas nimetatud tingimused on täidetud, otsustab siseriiklik kohus (vt Euroopa Kohtu 12.12. 1996. a otsuse C-38/95: Ministero delle Finanze vs. Foods Import Srl, EKL 1996, lk I-06543, p-i 32).” Halduskohus on tuvastanud, et tolli viga käesoleval juhul puudus, st täitmata on ÜTS art 220 lg 2 punktist b tulenevad eeldused, mis keelaksid järelarvestuskande tegemise. Seega puudus halduskohtus sisuline vajadus hakata hindama ülejäänud kahe tingimuse olemasolu (sh heausksuse küsimust) või küsida Euroopa Kohtult eelotsust. 5 3-05-531 Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga tollivea puudumise kohta. Kaebaja poolt esitatud kaubaarved ja arvedeklaratsioon vastasid formaalselt Protokolli 3 tingimustele ning tollil ei pidanud tekkima põhjendatud kahtlust, et arvedeklaratsioonile kantud kinnitus kauba sooduspäritolu kohta ei vasta tegelikkusele. Seega ei saanud toll kaebajat kauba sissevedamise eel, ajal ega järel informeerida võimalikest kahtlustest kauba päritolustaatuses. Deklareeritud andmete õigsuse eest vastutab kaebaja, mitte toll. 9. Kuivõrd tolliviga ei esinenud, pole kaebaja väited oma heausksuse kohta asjakohased, st nimetatud asjaolu ei mõjuta maksuotsuse seaduslikkust. 10. Kaebaja on veel leidnud, et maksuhaldur jättis uurimisprintsiibi kohaldamata, eeldades, et imporditud kaubal puudus sooduspäritolu. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebaja pole käesoleva ajani esitanud dokumente, mis lükkaksid ümber tolli järeldused kauba sooduspäritolu puudumise kohta. Kaebaja poolt esitatud x arve nr 2972 (tl 90), mis on väljastatud 1998. aastal ei saa kinnitada 2004. aastal imporditud toodete sooduspäritolu. Vastavate seoste loomine oleks meelevaldne. Kaebajale anti maksumenetluse käigus võimalus esitada omapoolseid vastuväited ja täiendavaid tõendeid. Soome tollilt 08.11.2004 saadud vastus, mille kohaselt täiendav uurimine näitas, et eksportija oli koostanud arvedeklaratsioonid kaupadele „x” ja „x” valesti, klassifitseerides need tariifirubriiki 2008, mis ei vasta Protokolli 3 nõuetele, ei kohustanud Eesti tolli omapoolse järelepärimisega täiendavalt pöörduma eksportööri poole. Kauba sooduspäritolu peab tõendama kaebaja. Põhjendatud kahtluse korral kaebajale vastava kohustuse panemine ei ole ebaproportsionaalne. Halduskohus ei ole kahtluse alla seadnud tsiviilõiguslikes lepingulistes suhetes kehtivat hea usu põhimõtet, kuid kui tsiviilõiguslikud tehingud on seotud ka avaliku õigusega (antud juhul maksusoodustuse saamisega kauba importimisel), tuleb isikul arvestada võimalusega, et võib tekkida vajadus tehingu teatud asjaolusid täiendavalt tõendada. 11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka kaebaja kohtukulude hüvitamise taotlus. Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 6