lg 1 sätestatud kitsendus on eraõiguslik seadusjärgne kitsendus, mille sisus lepivad pooled ise kokku või kokkuleppe mittesaavutamisel määrab eraõigusliku seadusjärgse kitsenduse sisu kohus.
Vallavalitsus ei olnud õigustatud korralduses panema maa tagastamise tingimusena õigustatud subjektile kohustust tagada määratud marsruudil üle oma kinnisasja juurdepääs R. Se kinnistule. Vaidlustatud korraldusega on seatud seadusjärgsed kitsendused tagastataval maal asuva tee osas tulenevalt teeseaduses sätestatud kitsendustest. Kaebaja viide maakatastriseaduse § 10 lõikele 3 kui sättele, millele muu hulgas tugineb kaebaja nõue, on ekslik ennekõike põhjusel, et juurdepääsuõiguse puhul ei ole tegemist seadusjärgse avalik-õigusliku kitsendusega. Kinnisomandi kitsendused on seaduslikud omandi piirangud, mis ei ole eraldi asjaõigused ning mida seeläbi ei pea kinnistusraamatusse kandma kitsenduste tekkimiseks. Kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendused seevastu kehtivad juhul, kui need on kantud kinnistusraamatusse. Korralduses maa tagastamise kohta ning selle juurde kuuluval katastriüksuse plaani koopial juurdepääsutee võimaldamise kohustuse märkimise tingimus ei ole sätestatud seaduses või määruses. Kuna A. T maa tagastamise tingimused olid täidetud, oli vallavalitsus õigustatud vastu võtma maa tagastamise otsuse ilma lisapiiranguteta. Käesoleval juhul ei toimunud kinnisasja moodustamist teenindamiseks vajaliku maa määramisega ja selle erastamist, vaid tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa. Kui maakorraldusseaduse § 5 lõike 2 punkti 4 järgi tuleb kinnisasja moodustamisel muuhulgas lähtuda ka sellest, et kinnisasjale oleks tagatud otstarbekas juurdepääsutee ning põhimõtteliselt ei vaidle keegi menetlusosalistest vastu sellele, et maareformi läbiviimisel peab püüdma vältida selliste kinnistute moodustamist, millel puudub ühendus avalikult kasutatava teega, siis käesoleval juhul tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa selle endistes piirides. Õigusvastaselt 3 3-05-714 võõrandatud vara tagastamise kord, nagu ka maa ostueesõigusega erastamise kord ei anna kohaliku omavalitsuse täitevorganile volitust tuvastada asjaolusid, mille tuvastamine on kohtu pädevuses, samuti ei anna maa tagastamist reguleeriv kord kohalikule omavalitsusele volitust kohustada üht isikut teisega kokkulepet sõlmima.
sätestatud juurdepääsu nõudeõigust maa tagastamise tingimusena maa tagastamisel sätestada võimalik ei ole.
lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus.
lg 1 sätestatud juurdepääsuõigus on kinnisomandi eraõiguslik kitsendus, mis seatakse tehingu või kohtuotsusega ning selle kitsenduse seadmiseks puudus vallavalitsusel õigus. Nähtuvalt haldusasjas esitatud materjalidest ei ole vallavalitsus jätnud arvestamata sellega, kas ja kuidas pääseb kinnistu omanik temale kuuluvale maale. Vallavalitsus on leidnud, et kaebuse esitajal on võimalik pääseda oma lahustükile katastritunnustega xxxxx:xxx:xxxx avalikult teelt mööda oma kinnistu lahustükki tunnustega xxxxx:xxx:xxxx ja sealt edasi mööda ajaloolist taludevahelist teed. Lähtuvalt kohalikul omavalitsusel lasuvast kohustusest igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamisest vallas on vallavalitsus püüdnud omalt poolt kaasa aidata kaebuse esitaja mittenõustumisel planeeritud juurdepääsuga kõiki osapooli rahuldavate kokkulepete sõlmimisele, mida aga saavutatud ei ole. Põhjendatud ei ole kaebuse esitaja väide vallavalitsuse poolt isikute ebavõrdsest kohtlemisest põhjusel, et kaebuse esitajale tagastatud maad läbiva tee tõttu tagastati kaebuse esitajale maa lahustükkidena, vaidlustatud korraldusega aga on jäetud selle tee jätk erateeks. Haldusasjas esitatud dokumentidest nähtub, et tagastatavat x maatükki I läbiv tee, mis ulatub y kinnistuni, on jäetud erateeks seoses avaliku huvi puudumisega, samuti ei tõenda haldusasjas esitatud dokumendid, et x lahustükki nr 1 läbivalt teelt oleks kaebuse esitaja lahusmaatüki suunas tee. Vallavalitsus on muu hulgas arvestanud ka y kinnistu omaniku soovidega. Kaebuse esitaja mittenõustumisel temale maa tagastamise korralduses tooduga oli tal õigus see vaidlustada, mida ta aga teinud ei ole. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei saa seoses maade tagastamisega liikuda viisil, mis oli tavapärane kaebajale varem oma maa lahustükile jõudmiseks, ei tähenda vallavalitsuse korralduse õigusvastasust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. R.S apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 03.05.2006 otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus vääralt rajanud oma otsuse
§-le 156.
reguleerib omanike vahelisi tsiviilõiguslikke suhteid olemasolevate kinnistute osas juurdepääsu tagamisel. Käesolevas asjas vaidlustatakse aga haldusakti ja tegemist on haldusõigusliku suhtega. Haldusorgan peab juhinduma
§-st 155, informeerides seadusjärgsetest kitsendustest. Ekslik on kohtu seisukoht, et maa tagastamine A. T ei kuulunud diskretsiooniõiguse alla kuna olid täidetud maa tagastamise tingimused. Kohus ei ole käsitlenud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. R. Se omandis oleva kinnistule katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx viiva avaliku tee jätku muutmine erateeks kuulub diskretsiooniõiguse alla. Kohus on muuhulgas rikkunud ka HKMS § 16 ja § 19. Vaidlustatud haldusaktis ei ole põhjendatud, miks seni avalik tee on muudetud ühe isiku huve teisele eelistades erateeks. 4 3-05-714 Arusaamatu on kohtu seisukoht, et maa tagastamise menetluse käigus ei olnud kohalik omavalitsus kohustatud arvestama maa tagastamise korralduse andmisel juurdepääsu tagamisega kinnistutele ega kandma teed katastriüksuse kaardile. Igale kinnisasjale peab
kohaselt olema tagatud juurdepääs ning kooskõlas
R. S oli õiguspärane ootus, et kuna tema kinnistul olnud eratee muudeti avalikuks teeks jääb ka selle jätk avalikuks teeks. Ridala Vallavalitsus on põhjendamatult kaitsnud x kinnistu omaniku huve, jättes täielikult kõrvale R. S õigustatud huvid ja seadusest tulenevad õigused. Kohus on märkinud, et kaebuse esitajale on oma lahuskinnistule juurdepääsu tee ette nähtud alal, kus tuleb metsa raiuda, kraave sillata jmt töid teha. Sellega on kaebuse esitaja pandud võrreldes teistega halvemasse olukorda, sundides talle peale ebamõistlikud kohustused. Samuti on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet – teiste kinnistute omanikele on tagatud juurdepääs avalikku teed mööda, R. S aga on pandud ebaõiglased kohustused.
§-st 155. Nimetatud norm reguleerib avalikult kasutatava tee instituuti ning mingeid kohustusi sellest haldusorganile ei tulene. Kui kaebaja on tuletanud kohaliku omavalitsuse kohustuse „informeerida seadusjärgsetest kitsendustest”
lõikest 2 (kinnisasja omanik peab avalikult kasutatava tee äärses ribas järgima seadusjärgseid kitsendusi), siis leiab ringkonnakohus, et ka nimetatud säte ei kohusta kohalikku omavalitsust maa tagastamise korraldusse märkima mingeid täiendavaid tingimusi. Seadusjärgsed kitsendused tulenevad seadusest, neid ei saa tekitada haldusaktiga. 9. Kaebaja seisukoht, et vaidlustatud haldusaktiga muudeti kaebajale kuuluvale lahusmaatükile viiva avaliku tee jätk erateeks, ei vasta tegelikkusele. Teeseaduse kohaselt ei jagune teed avalikeks teedeks ja erateedeks, ka eratee võib olla avalikult kasutatavaks teeks. Teeseaduse § 4 lõike 1 kohaselt on avalikult kasutatavaks teeks riigimaantee, kohalik tee, üldiseks või kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ning sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud eratee. Teeseaduse § 4 lg 3 sätestab: „Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning Maanteeameti ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku majandus- ja kommunikatsiooniminister riigi huvidest lähtudes. Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad.” Vaidlustatud korralduse punkti 5 kohaselt on vaidlusalune tee eratee teeseaduse § 4 lõike 3 tähenduses. Seega on kohalik omavalitsus käsitlenud seda teed avalikult kasutatava teena, mille 5 3-05-714 osas sõlmitakse pärast maa tagastamise menetluse lõpetamist teeseaduse § 4 lõikes 3 sätestatud leping ning teed on võimalik kasutada
Asjaolu, et kaebajale maa tagastamise puhul jäeti sama tee eelneva lõigu alune maa tagastamata kui riigimaantee, millega kaasnes kaebajale teeseaduse § 13 lõikes 2 nimetatud seadusjärgse kitsenduse (riigimaantee kaitsevöönd) talumise kohustus, ei muuda vaidlusalust korraldust õigusvastaseks ega viita ebavõrdsele kohtlemisele. Kaebaja ei esitanud endale maade tagastamise menetluse käigus vastuväiteid teealuse maa tagastamata jätmise osas. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et kolmandale isikule tagastatud maal asuv tee on avalikuks kasutamiseks ettenähtud eratee. Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt tuleb kolmandal isikul ja kohalikul omavalitsusel pärast maa tagastamise menetluse lõpuleviimist sõlmida leping, kust nähtuks eratee avaliku kasutamise kord. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja õigused piisavalt tagatud ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tee oleks jäetud tagastamata kui riigimaantee või kohalik tee. Kaebajal ei saanud vastavasisulist õiguspärast ootust tekkida.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.