2-05-17628/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-17628 (endine nr 2/25-24362/05) Tsiviilasi OP hagi AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise 195 840 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja OP esindajad Hageja lepinguline esindaja RV Kostja (AS) Kostja lepinguline esindaja TI Kohtuistungi toimumise aeg 16.mai 2006.a RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Hageja nõue ja selle põhjendused
2. OP esitas hagi (AS) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga maksmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töölepingu nr , mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle tiiburlaeva vanemmehaanikuna. andis kostja välja käskkirja nr , mille kohaselt hageja suhtes alustati distsiplinaarmenetlust, tööleping hagejaga peatati ning ta kõrvaldati töölt töölepingu seaduse (TLS) § 57 alusel. . väljastati hagejale ka vastavasisuline teade. Hageja tööandjale esitatud seletuskirjas end distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdi ei tunnista ega mõista, milles teda süüdistatakse. .a. käskkirja nr kohaselt lõpetati hagejaga tööleping .a töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 3 p 4, TLS § 86 p 7 ja § 104 lg 2 p 1 alusel. Viidatud käskkirja tutvustati hagejale .a. Samal päeval maksti hagejale lõpparve ja anti kätte tööraamat. Märgitud käskkirja nr kohaselt teostati .a. ja .a. kuni .a. veovõllide ja vintide vahetust. (edaspidi laev) slippimisel Hageja edastas kostjale nimetatud tööde planeerimise ja teostamise vajaduse. Märgitud kohustus lasub hagejal vastavalt Mereteenistuse põhimäärusele ISM 02.05-09-
3. Kirjeldatud tööd telliti OÜ-lt , kes esitas tööde teostamise kohta kostjale kaks arvet – ja kogusummas 154 167 krooni. .a päris kostja OÜ-lt aru teostatud tööde suure maksumuse kohta. OÜ esindaja V.M selgituste kohaselt sisaldas remont ka montaaži- ja demontaažitöid, mille eest ta maksis hagejale sularahas vastavalt .a. 2 500 krooni ja .a. 3 000 krooni.
4. Kostja leiab, et kuna nimetatud tööde teostamine on hageja töölepingust, ametijuhendist ja Mereteenistuse põhimäärusest tulenev kohustus, siis on hageja oma käitumisega näidanud üles usaldamatust tööandja suhtes, ei ole täitnud oma töösuhteid korrektselt ja saanud hõlptulu tööandja lepingupartnerilt. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine temaga on põhjendamatu ja ebaseaduslik. Hageja väiteil ei vasta distsiplinaarsüüteo asjaolud tegelikkusele. .a. ei teostatud laeva slippimist kuna .a. olid tööpäevad ning toimus tavapärane reisijatevedu liinil. Nimetatud väidet tõendavad masina päevaraamatu ja vahipäevaraamatud väljavõtted. Kooskõlas kostja poolt .a. kinnitatud Mereteenistuse põhimääruse p. 5.5.11 on vanemmehaanik kohustatud kontrollima iga päev masina päevaraamatut, kinnitama selle oma allkirjaga ning esitama selle kaptenile allkirjutamiseks. Slippimine peab alati olema kajastatud nii masina päevaraamatus kui ka vahipäevaraamatus. Kuna laeva slippimist ei teostatud, ei olnud võimalik teostada ka võllide/vintide demontaaži ja montaaži. .a. kella alustati laeva tõstmist kiilplokkidele (slippimist) ning tööd kestsid kuni kella -ni, mil laev veesati ning laev jätkas tavapärast reisijatevedu liinil. .a. kell tõsteti laev uuesti kiilplokkidele kuni .a. -ni. Mõlemal juhul teostas OÜ laeval tõid, mis olid seotud sõuvõlli ja vintide remondi ja vahetamisega. Laevapere liikmed abistasid OÜ töötajaid niivõrd, kuivõrd seda võimaldas laevapere hõivatus muude tööülesannetega. Mingisugust raha hageja viidatud tööde teostamisega seoses OÜ-lt saanud ei ole ning kostja sellesisulised väited on alusetud.
5. Kooskõlas vanemmehaaniku ametijuhendi p 5.5.4 ja Mereteenistuse põhimääruse ISM p 5.5.4 on laeva vanemmehaaniku üldkohustuseks tagada laevakonstruktsioonide korrasolek ja laevamasinate, -mehhanismide, -seadmete ja –süsteemide häireteta töö, juhindudes kehtivatest eeskirjadest ja instruktsioonidest. Kirjeldatud tööülesandeid on hageja ka häireteta ja kvaliteetselt täitnud. Käskkirjast nr ei selgu, missugust töökohustust on hageja rikkunud ja mil määral, et see oleks põhjustanud tööandja usalduse kaotuse tema vastu. Käskkirja resolutsioonis on väidetud, et hageja on oma käitumisega näidanud üles usaldamatust tööandja suhtes, ei ole täitnud oma tööülesandeid korrektselt ja saanud hõlptulu tööandja lepingupartnerilt. Usaldamatus tööandja vastu ei ole töösuhte lõpetamise aluseks TLS § 86 p 7 2 järgi. Käskkirjas ei ole põhjendatud, nimelt missugust tööülesannet ei ole hageja täitnud korrektselt ja milles seisneb tema niinimetatud hõlptulu.
6. Hageja palub tunnistada AS-i .a. käskkiri nr ja töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja hageja ennistada tööle laeva vanemmehaaniku ametikohale, välja mõista kostjalt hageja kasuks keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest TLS § 117 lg 1 ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 4 lg 1 p 2, § 6 lg 2 ja 3, § 29 lg 1 ja § 30 lg 1 alusel. eelistungil loobus hageja tööle ennistamise nõudest ja soovis hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 195 840 krooni TLS § 117 lg 2 alusel. Harju Maakohtu .a määrusega lõpetati menetlus tööle ennistamise nõudes. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväited ja selle põhjendused
7. Hageja väide, et kostja on valinud töötaja karistamiseks põhjendamatult karmi karistuse on sisutu kuna kostja on hinnanud kogumis teo raskusastet, tekitatud kahju suurust, hageja ametikoha positsiooni, samuti hageja käitumist teo tunnistamisel – nimetatud asjaolusid kogumis hinnates lähtus kostja karistuse määramisel põhjendatud karistuse määramise proportsionaalsuse nõudest. Hageja viide, et kostja kirjeldatud asjaolud käskkirjas nr. ei vasta tegelikkusele, kuna ei teostatud laeva slippimist, siis antud juhul on tegemist kostjapoolse tehnilise eksimusega käskkirjas nr . Faktilised asjaolud toimusid ja kostjapoolne eksimine ühe sündmuse kuupäeva kajastamisel käskkirjas nr ei muuda olematuks teo toimumist. AS peaintendant on oma seletuskirjas kirjeldanud sündmuste kronoloogiat ja sealt nähtub, et laeva slippimine toimus .a, samuti on seda kinnitanud hageja kohtule esitatud tõenditega. .a laeva tõstmise kuupäeva märkimisel pole kostja eksinud.
8. Hageja väide, et mingit raha ei ole hageja sõuvõllide ja vintide remondi teostamise eest OÜ-lt saanud, on paljasõnalised. Kostja selgitas distsiplinaarmenetluse käigus välja, et hageja sai OÜ juhatajalt VM´ilt kahel korral sularahas vastavalt: 2 500 krooni ja 3 000 krooni. Nimetatud summadelt tasus OÜ ka maksud. Tõendatud on hageja poolt raha üleandmine teistele kaastöötajatele. Distsiplinaarmenetluse käigus on andnud personaliosakonnale seletusi teised kolm laevamehaanikut, kes kõik kinnitavad, et said hagejalt .a. sularahas 700 krooni teostatud veovõllide liini demontaaži ja montaaži eest. Vastavalt OP töölepingule on töötaja otsesed tööülesanded kehtestatud töötaja ametijuhendis ja Mereteenistuse põhimääruses ISM . Vastavalt Mereteenistuse põhimääruse p.5.5.
9. on vanemmehaaniku töökohustusteks laeva tehnohoolduse ja remondi, vahetus-ja varuosade ratsionaalse kasutamise ning laeva materiaal-tehnilise varustusega seotud tööde planeerimine ja teostamine. Töölepingu lõpetamise ajendiks olnud tööde planeerimisel leppisid tööde mahud ja tähtajad kokku hageja ja OÜ juhataja V. M . OÜ-lt tellitakse tavaolukorras võllide remont ja vaidlusalusel juhul ka paigaldus. Hageja on kirjeldanud, et töid teostas OÜ ja et laevapere omas lihtsalt abistavat funktsiooni. Samas nii OÜ esindaja kui ka laevamehaanikud väidavad oma seletustes, et tasu maksmine toimus konkreetselt veovõlliliinide demontaaži ja montaaži eest. 3 Seega kostja olles tööle võtnud hageja vanemmehaanikuna, makstes talle igakuist töötasu töölepinguga pandud kohustuste täitmise eest, kannatas varalist kahju, olles sunnitud tasuma oma lepingupartnerile tööde eest, milliseid tellis vanemmehaanik O.P kostja lepingupartnerilt ja mille teostamiseks hageja organiseeris oma alluvatest brigaadi, saades nende tööde eest kostja lepingupartnerilt rahalist tasu. Eelpoolt toodust tulenevast pidas kostja distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ainuõigeks hageja töölt vabastamise tema suhtes usalduse kaotuse tõttu. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäid hageja ja esindaja hagi juurde. Kostja esindaja vaidles hagile vastu.
10. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja oli sõlminud .a hagejaga töölepingu, mille alusel hageja töötas tiiburlaeval vanemmehaanikuna (t lk 10-16). Vaidlus puudub ka selles, et andis kostja käskkirja nr 75, mille kohaselt hageja suhtes alustati distsiplinaarmenetlust, peatati tööleping ning hageja kõrvaldati töölt töölepingu seaduse (TLS) § 57 alusel. . väljastati hagejale ka vastavasisuline teade (t lk 17-18).
11. Poolte vahel on vaidlus töölepingu lõpetamise seaduslikkuse ja hüvitise kuue kuu keskmise palga 195 840 krooni saamise üle. Lindaliini AS-i .a käskkirjast nr nähtuvalt teostati .a. ja .a. kuni .a. tiiburlaeva slippimisel laeva veovõllide ja vintide vahetust. Nimetatud tööde planeerimise ja teostamise vajaduse edastas hageja peaintendandile JT´ile. Eelmärgitud kohustus lasub hagejal vastavalt Mereteenistuse põhimääruse ISM (edaspidi Mereteenistuse põhimäärus). Tööd telliti OÜ-lt , kes esitas tööde teostamise kohta kostjale kaks arvet – ja , kogusummas 154 167 krooni. .a. päris peaintendant tööde teostajalt OÜ-lt aru teostatud tööde suure maksumuse kohta. Vestluse käigus selgitas OÜ esindaja V.M , et tööd sisaldasid ka montaaži- ja demontaažitöid, mille eest maksis ta hagejale sularahas vastavalt .a. 2 500 krooni ja .a. 3000 krooni. Kostja võtab õigeks, et vaidlusaluses käskkirjas on tehniline eksimus kuna ei teostatud laeva slippimist. Faktilised asjaolud toimusid ja kostjapoolne eksimine ühe sündmuse kuupäeva kajastamisel käskkirjas nr ei muuda olematuks teo toimumist (t lk 19-20). Hageja möönab, et laeva slippimine toimus . Laeva masina päevaraamatu ja vahipäevaraamatu väljavõtetega on tõendatud, et kell 20 alustati laeva tõstmist kiilplokkidele ja kell 04.20 – vette laskmist (t lk 33-36). Laeva masina päevaraamatu ja vahipäevaraamatu väljavõtetega on tuvastatud, et kell 13.10 alustati laeva tõstmist kiilplokkidele ja kell 04.00 – vette laskmist (t lk 37-42). Tunnistaja JT´i ütlustega on leidnud kinnitust, et laeva ja seadmete remondi organiseerimine oli hageja ülesanne. OÜ esitas arve, kus oli töötunde kirjas rohkem kui seda oleks võimaldanud need OÜ töötajad, kes kohapeal töötasid. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis ta OÜ-lt selgitusi töötundide kohta, siis OÜ vastas, et ta palkas kohapeal laevameeskonna liikmeid ja maksis neile tasu tehtud tööde eest. Tunnistaja JT´i ütlustega on tuvastatud, et laevameeskonna liikmed tegid talle kui peaintendandile esildise, et nõuda AS-ilt lisatasu. Tuli välja, et saadi tasu kahelt poolt, mis on AS-i huvide kahjustamine. Tunnistaja möönab, et tegemist oli hageja poolt tööandja petmisega. Tunnistaja VM´i ütlustega on tõendatud, et peaintendant helistas talle ja lepiti kokku tööde mahus ja ajas. Tunnistaja VM kinnitas, et maksis hagejale töötasu. Töö toimus peamiselt öösiti ja tal oli hagejaga suuline kokkulepe, et AS annab oma töötajaid. Lepiti kokku, et 4 makstakse 50 krooni tunnis inimesele. Tunnistaja VM maksis hagejale kaks korda: esimest korda juuli keskel ja teist korda augusti kokku 5 500 krooni. Töötasult on tulu- ja sotsiaalmaks makstud. Asjaolu, et tunnistaja VM kinnitas, et võttis 5 500 krooni oma isiklikult arvelt pangaautomaadist, küll aga lepingu tegi firma nimel, ei oma asjas tähtsust kuna OÜ kirjaga on tõendatud, et tiiburlaeva montaaži- ja demontaažitööde teostamise eest oli hagejale tasutud – 2 500 krooni ja –3 000 krooni, millelt on tasutud riigimaksud (t lk 59, 73-74). Tunnistaja JM ütlustega on tõendatud, et tunnistaja tegi remonti laevale . Nad abistasid laeva veovõllide ja vintide remontimisel OÜ-t . Korralduse remontida andis hageja. Tunnistaja sai hagejalt töö eest 700 krooni. Tunnistaja sai sama aja eest palka ka tööandjalt. Hageja selgitas tunnistajale JM´ule, mille eest see raha on. Tunnistaja JM ütlustega on leidnud kinnitust, et varem tegid nad laeva veovõllide ja vintide vahetust ise. Tunnistaja JM ei teadnud, miks nüüd pidi seda tegema OÜ . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hageja väide, et tööandja kirjutas eestikeelse seletuse teksti, millele tunnistaja VM kirjutas alla, on ebaõige kuna kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et on venekeelse rapordi omakäeliselt kirjutanud (t lk 62). Kohus jätab tähelepanuta JT´i, S.A ja IT seletused kuna need ei ole dokumentaalsed tõendid TsMS § 229 lg 2 tähenduses (t lk 58, 60-61).
12. Vastavalt töölepingule on hageja otsesed tööülesanded kehtestatud töötaja ametijuhendis ja Mereteenistuse põhimääruses. Kooskõlas Mereteenistuse põhimääruse p.5.5.
13. kuulub vanemmehaaniku kohustuste hulka laeva tehnohoolduse ja remondiga, vahetus-ja varuosade ratsionaalse kasutamisega ning laeva materiaal-tehnilise varustusega seotud tööde planeerimine ja teostamine. Mereteenistuse põhimääruse p 5.5.7 kohaselt vanemmehaanik koostab tähtajaks remondi nimekirjad. Laeva remondisoleku ajal kontrollib remonditööde kvaliteeti ja täitmist (t lk 21-32). Mereteenistuse põhimääruse p 4.3.5 järgi laeva ja laeva seadmete tehnilist hooldust teostatakse laeva meeskonna ja laevaremondi ettevõtete poolt. Tehnilise hoolduse tööde täitmise korra ja järjestuse määrab vanemmehaanik, kes vajadusel kooskõlastab need küsimused peaintendandiga. Mereteenistuse põhimääruse p 4.5.2 kohaselt remondi aruannete õigeaegse esitamise eest vastutab laeva kapten, remondi aruannete täiuslikkuse ja objektiivsuse eest vastutab vanemmehaanik (t lk 66-67). Kostja peaintendandi ja tellimustest OÜ-le ilmneb, et kostja teavitas planeeritavatest töödest tiiburlaeva võlliliinide demontaažiks, remondiks ja montaažiks (80-81).
14. OÜ poolt kostjale esitatud arvetega nr ja on tõendatud, et kostja pidi tehtud tööde eest tasuma vastavalt summas 98 176 krooni ja 55 991 krooni (t lk 83-84). Kostja ja OÜ vahel .a. sõlmitud koostöölepingu väljavõttega on tõendatud, et lepingu objektiks oli remonditööd laevadel ja Seega oli OÜ kohustus remontida laeva. Hageja, kelle tööülesandeks oli laeva võllide/vintide demontaaži ja montaaži organiseerimine oma alluvatega, kirjeldas peaintendandile tellitavate töödena nende suure ulatuse tõttu tööde nimekirjas ka demontaaži- ja montaažitöid, samas organiseeris tööde teostamise oma alluvatega, saades vastavat tasu kostjalt ja ka tööandja lepingupartnerilt OÜ-lt. 5 Põhjendatud on kostja seisukoht, et ta on saanud kahju teostatud tööde eest 40 876 krooni ja teostatud tööde eest 42 591 krooni kuna töömahu õige planeerimise ja oma tööjõu kasutamise korral ei oleks kostjal tulnud OÜ-le nimetatud summasid tasuda (t lk 83-84). Kostja tasus OÜ-le tööjõukulu eest ja oma töötajatele vastavalt töölepingule sama aja ja töö eest ka palka.
15. Kohus asub seisukohale, et hageja on kuritarvitanud oma ametiseisundit ja tekitanud sellega tööandjale varalist kahju ning TLS § 104 lg 2 p 1 alusel võib töölepingu töötajaga lõpetada, kui ta on süüliselt tööandjale tekitanud varalise kahju. TLS § 104 lg 2 p 1 kohaselt võib tööandja töötaja suhtes usalduse kaotamise tõttu töölepingu lõpetada, kui töötaja on põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise või varastanud töökohal kaastöötaja vara. ITLS § 28 lg 1 kohaselt ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 3 lg 4 järgi distsiplinaarkaristuseks on töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse paragrahv 86 punktide 6-8 alusel. Kohus asub seisukohale, et kostja on lõpetanud hagejaga töölepingu seaduslikult ja puudub alus AS-i käskkirja nr tühistamiseks. Kuna kohus jätab AS-i käskkirja nr muutmata, siis ei tõusetu küsimust hüvitise kuue kuu keskmise palga 195 840 krooni väljamõistmise osas TLS § 117 lg 2 alusel ning kohus jätab tähelepanuta AS-i tõendi hageja kuue kuu keskmise palga ajavahemikul märts-august 2005 summas 195 887.40 krooni (t lk 63). Kohus jätab tähelepanuta AS-i esitatud tõendi hageja töötasu kohta ja töötabelid ajavahemikul kui asjasse puutumatud (t lk 78, 85-95). Kohus jätab tähelepanuta kostja kirja, et SA on seoses lepingulise tööga välislaevadel kuna kostja loobus tunnistajast (t lk 116). Hageja esindaja teabenõuetest seonduvalt vaidlusaluse töölepinguga OÜ-le nähtuvalt ei andnud äriühingud talle mingit teavet (t lk 43-46). ja AS-ile Kohus asub seisukohale, et eeltoodud tõenditega on leidnud kinnitust, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Viivi Villemson Kohtunik 6