ti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 29.12.2006.a. Tallinn Haldusasja number 3-06-1263 Haldusasi S.K.´i kaebus Mustamäe Linnaosa Valitsuse kohustamiseks eluruumi erastamismenetluse läbiviimiseks. Rahuldada kaebus. 1.Kohustada Mustamäe LOV viima läbi eluruumi Xxxxxxxxx erastamise menetlus ilma lisatingimusi seadmata. 2.Mõista Mustamäe LOV-ilt välja kaebaja kantud kohtukulud summas 5 910, 00 krooni kaebaja kasuks. Kaebuse esitajal esitada koheselt Mustamäe LOV-ile arveldust võimaldavad andmed. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.) KAEBUSE ASJAOLUD 18.11.1968.a. sai kaebaja ema M. K. Xxxxxxxxx eluruumi kasutamise orderi. 10.08.1995.a. sõlmis M.K. Mustamäe Linnaosa Valitsusega (edaspidi Mustamäe LOV) Xxxxxxxxx suhtes üürilepingu. 29.12.1994.a. esitas M.K. Xxxxxxxxx korteri erastamisavalduse. Xx xx xxxx.a. suri M.K. ja selleks ajaks ei lahendatud tema avaldust. 1 22.02.2006.a. pöördus kaebaja esindaja vahendusel kirjalikult vastustaja Mustamäe LOV poole, milles küsiti vastustajalt põhjuste kohta, mille taha on seiskunud kaebaja kasutuses oleva korteri erastamine. 13.04.2006.a. kirjaga vastustaja teatas, et otsustati toetada kaebaja taotlust surnud ema asemel üürilepingusse astumiseks. Eluruumi erastamise eeldusena nõuti Eluruumide erastamise seaduse (edaspidi
) § 4 p 1 nimetatud kokkuleppe sõlmimist, konkretiseerimata selles kokkuleppe võimalike osaliste ringi. 20.04.2006.a. korraldusega nr 1-1/253 muutis vastustaja üürilepingut ja tunnistas, et kaebaja on astunud eelmise üürniku asemele. 24.04.2006.a. sõlmis kaebaja vastustajaga üürlepingu nr 4-1/60, milles on märgitud, et koos üürnikuga kasutavad antud eluruumi ka N. K. ja I. K.. Korteri erastamisele ei asutud. Suuliselt oli vastustaja selgitanud, et eluruumi erastamiseks puudub kaebaja ja tema pereliikmete notariaalselt kinnitatud kokkulepe, et eluruumi erastab kaebaja. 05.06.2006.a. teatas kaebaja oma esindaja kaudu vastustajale, et
p 1 nimetatud kokkulepet teiste korteris elavate isikute vastuseisu tõttu sõlmida pole võimalik ning paluti juhiseid edaspidiseks käitumiseks. Vastustaja oma e-kirja vastustes 06.06.2006 ja 09.06.2006.a. kordas oma eelnevat seisukohta, et ilma
14.06.2006.a. tagastas
ti Post seoses hoiutähtaja möödumisega kaebaja esindaja 12.05.2006.a. postitatud tähtkirja, mille vastuvõtmisest kaebaja poeg I. K. keeldus. Tähtkirjaga oli edastatud talle kutse ja ettepanek kokkuleppe sõlmimiseks. 26.06.2006.a. esitas kaebaja kaebuse kohtule, milles palub Mustamäe LOV-i kohustada eluruumi erastamisemenetlust läbi viima. KAEBAJA SEISUKOHAD Kaebaja on esitanud kaebuse Mustamäe Linnaosa Valitsuse kohustamiseks eluruumi erastamismenetluse läbiviimiseks, kuna kohustatud subjektiks on linnaosa valitsus. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja väide, et
p 1 nimetatud kokkulepe on erastamismenetluse läbiviimise eeldusena tingimata vajalik ja ilma selleta ei saa kaebaja oma korterit erastada, ei põhine seaduse nõuetele. Kaebuse esitamise põhjendatud huviks märgib kaebaja asjaolu, et vastustaja kohustamise kaudu saaks kaebaja lõpuks realiseerida oma õiguse üürilepingu alusel kasutatava eluruumi erastamiseks. Kaebaja palub kohtul anda hinnang vastustaja poolt esitatud põhjendusele erastamise läbiviimisest keeldumisel ning seejärel kohustada vastustajat jätkama seadusest tulenevat erastamismenetlust kaebaja suhtes. Kaebaja tõlgendab
p 1 grammatiliselt ja saab tulemuseks, et esmajoones tuleb lugeda õigusnormist tulenevalt erastamise õigustatud subjektiks üürnik. Juba kaebaja ema elu ajal oli korteril üürnik olemas ning puudus alus jätta M. K. avaldus lahendamata. Mingit kirjalikku akti või avalduse lahendamata jätmise põhjust ei vormistatud. Kui algul viis lepingu alusel erastamist läbi kohustatud subjektina AS Facio, siis hiljem Mustamäe LOV ning nad olid kohustatud pidama arvet, missugune eluruum on erastamata ja kelle osas kohustused täitmata. Mustamäe LOV kohustatud isikuna oli õigustatud esitama erastamisel üksnes seadusega kooskõlas olevaid nõudeid, viima aktiivselt läbi erastamist, kuid mitte olema tegevusetu isegi siis, kui töökoormus oli suur. Korduva valeinformatsiooni edastamisega lükkus erastamine edasi ning vastustaja oli tegevusetu ka siis, kui M.K. suri. Mingeid toimingute tegemise konkreetseid tähtaegu ei seatud, nõudeid ei esitatud ka teistele korteris elavatele isikutele; erastamismenetlust haldusaktiga ei lõpetatud ning vastustaja ei olnud teatanud ka seda, et ta 2 lõpetas erastamismenetluse. Korrati üksnes ebaseaduslikku tingimust ka siis, kui kaebaja lõppeks tunnistati eluruumi üürnikuks lepingu alusel. Faktiline üürisuhe toimis ja LOV ei esitanud ka kohtusse nõudeid, et selline üürisuhe kas lõpetada või et tuleks sõlmida kirjalik leping. Üürnik soovib ise teostada oma seadusest tulenevat ostueesõigust ja puudub vajadus igasuguste kokkulepete sõlmimiseks, seda liiati olukorras, kus endised ja praegused perekonnaliikmed näitavad sellele otsest vastuseisu. Kaebaja on seisukohal, et kui vastustaja kaebaja õigust erastamisele ei tunnista, siis on tegemist isikule seaduse alusel antud õiguse rikkumisega. Kaebaja leiab, et
sätestatud mõtte kohaselt peab erastamist korraldav õiguslik regulatsioon olema ammendav ja võimaldama erastamise läbiviimist ilma selliste takistusteta, mis erastamisavalduse esitanud isikust otseselt ei sõltu (
Kui see nii ei oleks, siis kaebaja arvates loodaks faktiliselt uus seaduses sätestamata alus, millal isik ei saa üürilepingu alusel kasutatavat eluruumi erastada. Kuna antud juhul esitas erastamisavalduse M.K., kelle õigusjärglaseks on tunnistatud vastustaja pädevusel kaebaja, siis jääb üle ainult konstateerida, et erastamisavaldus on kaebaja poolt esitatud tähtaegselt ning vastustaja peab erastamismenetluse läbi viima, seda enam, et ta kaebajalt avaldust erastamiseks ei soovi väites, et puudub notariaalne kokkulepe, nüüdseks aga väites, et avalduste esitamise tähtaeg on läbi ja erastamine seaduse kohaselt lõppenud. Kaebaja on invaliid ja tema tervislik seisund ei võimalda temast tugevamale kohustatud subjektile esitada võrdväärset konkurentsi ja juhul, kui kaebaja ei saanud millestki aru, vajanuks ta selgeid tähtaegu ja juhiseid, mitte aga eksitavaid lubadusi nn teise elamispinna vastuandmisel, mil linnaosa võttis kaebaja ja teised korteris elavad isikud arvele elamispinna vajajatena, mille õiguslik alus ja sihitus jäi kaebajale ja kolmandatele isikutele ebaselgeks. Kaebaja kirjutas avalduse teise eluruumi saamiseks siis, kui seda tegid tema poeg ja endine abikaasa ja ta ei ole kunagi loobunud korteri erstamise soovist ning mõistis avalduse vajadust nii, et vastu antav elamispind kuulub erastamisele. Tegelikult ei olegi teada, mida vastustaja peab silmas nn vahetuse vahendamisega. Kaebaja võttis selle avalduse tagasi, et lõpetada ebaselgus. Kaebuse täienduses vastuseks vastustaja vastulausele märkis kaebaja, et vastustaja vastuväide kaebuse mittevastavusest HKMS nõuetele ei ole põhjendatud. Kaebaja selgitab, et vastusest tulenevalt on vastustaja saanud suurepäraselt aru, mida kaebaja taotleb ning nagu vastustaja ise õigesti osundab, saab esitada kohtule ka kaebuse haldusorgani poolt õigusvastaselt tegemata jäetud toimingute sooritamisele kohustamiseks. Vastusest nähtuvalt on vastustaja seega saanud kaebuse motiividest ja taotlusest suurepäraselt aru ja ka kaebuse väidetele on ta oma arvamuse andnud, kuigi vastustaja väidab, et tal puudub selleks ebaselguse tõttu võimalus. Kaebaja jäi istungil nõude juurde ja leiab, et kaebuse esitamise sisuliseks aluseks on lõpuleviimata erastamismenetlus Xxxxxxxxx Tallinn asuva eluruumi suhtes ning vastustaja ise kinnitab, et see ka niimoodi on, seega pole põhjust rääkida ka aluse puudumisest. Kaebuse esitamise aluseks on kaebajal tegelik või väidetav õiguste rikkumine ning kohtumenetluses seda kontrollitaksegi. Vastustaja selgitustest ei olegi võimalik aru saada, miks kaebaja ema M.K. erastamise avalduse alusel erastamist lõpule ei viidud. M.K. 26.12.1994.a. ei pidanud esitama mingit notariaalset kokkulepet erastamisavalduse juurde, sest seadus ei nõudnud siis ega nõua ka 3 praegu üürnikult lisaks erastamisavaldusele ka kokkuleppe esitamist. Selline kokkulepe on vajalik siis, kui erastajaks oli keegi teine pereliige. Seadusandja andis võimaluse, et eluruum erastatakse teisele pereliikmele siis, kui üürnik ise mingil põhjusel eluruumi erastada oma nimele ei soovi. Kaebaja ema avalduse esitamise ajal pealegi ei olnud N.K. lahutatud abikaasana enam üürniku pereliige. Kaebaja poeg oli alaealine ja täisealiste pereliikmete olemasolul ei saanudki eluruumi erastada. Kaebaja pole aga kunagi oma nõusoleku andmisest keeldunud, keegi pole seda temalt varem küsinudki. Kaebaja leiab, et selles, et korter on tänaseni erastamata, on süüdi vastustaja. Nagu vastustaja õigesti osundab, esitas kaebaja juba 28.01.2000.a. avalduse surnud ema asemel üürilepingusse astumiseks, ehk vähem kui kuu peale ema surma. Nimetatud avalduse esitamise ajal oli I.K. 16 aastane (sünd 1984) ja temalt ei olnud vajadust nõusolekut küsida, kuna ta oli siis alaealine. Muid pereliikmeid kaebajal siis polnud, kuna N.K. kui lahutatud abikaasat pereliikmena käsitleda enam õiguslikult ei saa. Oluline on märkida, et vastustaja pole kuni viimase ajani mitte kordagi väljendanud selgelt keeldumist erastamismenetluse läbiviimisest. Kaebaja on lugematuid kordi käinud vastuvõttudel uurimas, miks menetlus edasi ei liigu, uurinud, mida ta peab tegema ja iga kord on saanud segaseid vastuseid. Ka vastustaja kinnitas, et K. said pidevalt suulisi selgitusi ja nõudeid esitada notariaalne kokkulepe, kuna seadus nii nõudvat. Ühtegi kirjalikku teadet või nõuet pole vastustaja ka saatnud ning käesoleva menetluse kestel kohtule esitanud. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja tuginemine Elamuseaduse (edaspidi ES) § 40 sätestatule ei ole asjakohane, sest avalduse esitamise aja seisuga 28.01.2000.a. polnud kaebajal täisealisi pereliikmeid, kellega oleks ta saanud vaielda. 28.01.2000.a. kehtinud ES § 40 lg 1 tulenevalt üürniku surma korral on ühel temaga koos elanud perekonnaliikmetest nende omavahelisel kokkuleppel õigus nõuda enda tunnistamist üürnikuks esialgse üürniku asemel varem sõlmitud üürilepingu järgi. Teiste isikute õiguslikku olukorda erastatud eluruumi elukohana edasi kasutamisel reguleerib
. Üürilepingu sõlmimise kokkulepe ei saanud mõjutada erastamisavalduste lahendamist, kuna üürnik esitas avalduse ja soovis ise realiseerida eluruumi ostmise õigust. Kaebaja leiab, et kuna kokkulepet esitama ei pidanudki, siis vastustaja kirjalik vastus 2006 aastast kordab jätkuvalt alusetut nõuet või siis on see alusetu keeldumine; ka üürilepingu ülemineku tunnistamisest arvates lisatingimuste seadmisega vastustaja jätkuvalt tegutseb õigusvastaselt. 20.03.2006.a. esitas kaebaja avalduse üürilepingusse astumiseks, mida kaebaja loeb mitte uueks vaid korduvaks. 28.01.2000.a. avalduse osas, mil midagi ju ei tehtud; sisuliselt jäeti kõik avaldused tähelepanuta. Asjaolu, et vastustaja lõpuks kaebaja õigust üürniku asemele astuda tunnistas, viitab kaebaja arvates ainult sellele, et ilmselt saadi aru, et varem õigusvastaselt sellest keelduti. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja väide, mis anti kohtuasja menetluse käigus, et erastamismenetlust pole kunagi alustatudki ja seda alustada enam
Senimaani ei ole vastustaja keeldunud erastamisest sellisel põhjusel ja jätkuvalt viitas, et puudub notariaalne kokkulepe. Erastamismenetlus Xxxxxxxxx, Tallinn asuva korteri erastamiseks algatati juba M.K. poolt 1994 aastal ja seda seoses erastamisavalduse esitamisega. Et erastamine on nii kaua veninud, kinnitab kaebaja väidet vastustaja õigusvastasest tegevusetusest.
-st ei tulene, et erastamismenetlust alustaks või algatataks haldusorgan, haldusorgan ainult viib erastamismenetlust läbi. Kehtinud
tulenevalt algatab haldusmenetluse 4 erastamise õigustatud subjekt ise, seda oma tahteavalduse teatavakstegemisega ja erastamisavalduse esitamisega kohustatud subjektile. Kaebaja leiab, et
lg 5 pole antud asjas kohaldatav, sest antud norm reguleerib sellest olukorrast mõneti erinevaid tüüpjuhtumeid, kus näiteks erastamisavaldust pole eelnevalt üldse esitatudki. Üürilepingu ümbervormistusest pole ka päris kohane rääkida, sest elamuseadus ei reguleerinud siis ja praegu, mida üürilepingu ümbervormistamise all tuleb mõista - kas üürniku asemele samasse üürilepingusse astumise õiguse tunnistamise näol on ikka tegemist lepingu ümbervormistamisega või sõlmitakse üürilepingu lisa. Kaebaja leiab, et ümbervormistamisest saab rääkida vaid siis, kui selle tulemusel muutub märkimisväärselt lepingu vorm või sisu. Kehtinud ES § 40 lg 1 ei tulene, et üürileping tuleks üürniku surmaga seoses üürniku vahetumisega ilmtingimata ümber vormistada, kui tegelik üürisuhe kestab edasi. Tegu on ilmselt universaalse õigusjärgluse erijuhtumiga. Nimetatud normi kohaselt on üürnikul õigus astuda varasemalt sõlmitud üürilepingusse ja üürileandja respondeeruv kohustus on seda õigust ainult kinnitada. Seega väidab kaebaja, et vastustaja kui üürileandja võis ES § 40 lg 1 nimetatud olukorras nimetada/tunnistada/kinnitada kaebaja tema avalduse alusel surnud ema asemele üürilepingusse astumist ka ühepoolselt, ilma üürilepingut ennast ümber vormistamata ja vaid vastava kinnituskirja väljastamisega. Vastustaja ei keeldunud üüri ja kommunaalmakseid vastu võtmast ja ei nõudnud kohtu kaudu üürilepinu sõlmimist. Erastamise õigust saab isik minetada üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Kuna korterit saab veel erastada (see on riigi omandis), on kahjunõude esitamine välistatud ja kui vastustaja midagi välistavat ei suuda leida, siis tuleb tal erastamine läbi viia ja kohtulikult teda kohustada erastama korter selle üürnikule ehk kaebajale. Puudub avalik huvi mitte erastada korterit, mis on olemas ja ei ole kantud eluruumide nimekirja, mis ei kuulu erastamisele. VASTUSTAJA SEISUKOHAD Vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega, leiab et esitatud kaebus on alusetu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei vasta HKMS § 6 lg 2, lg 3 ja § 10 sätestatud nõuetele. Vastavalt HKMS § 6 lg 2 võib kaebusega taotleda haldusakti või selle osa tühistamist, peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Lisaks eeltoodule võib lg 3 kohaselt kaebusega taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, avalikus-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist ja avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist. HKMS § 10 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kaebuses kaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus vastavalt HKMS §-le 6. Samuti peab kaebuse esitaja kaebuses märkima, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab, samuti asjaolud, millal isik sai teada kaevatavast haldusaktist. Kaebaja ei ole kaebuses ülaltoodud nõudeid täitnud, mistõttu puudub vastustajal võimalus asjakohase arvamuse avaldamiseks. Kaebuse esitaja on palunud kohtult kohustada vastustajat viima kaebaja suhtes lõpuni erastamismenetlus seoses Xxxxxxxxx korteriga. Vastustaja leiab, et kaebus on konkretiseerimata ning sellest ei nähtu milles seisneb Mustamäe Linnaosa Valitsuse õigusvastane tegevus, mida on vastustaja konkreetselt tegemata jätnud või milliseid kaebaja õigusi rikkunud või vabadusi piiranud. Vastustaja juhib siinkohal tähelepanu, et järelevalve 5 munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide erastamise seaduslikkuse üle lasub vastavalt
Kaebusel puudub alus. Kaebaja suhtes ei ole erastamismenetlust seoses eluruumiga Xxxxxxxxx, Tallinn alustatud, mistõttu ei ole seda võimalik ka lõpule viia. Vastustaja selgitab, et 26.12.1994.a. esitas kaebaja ema M.K. kui eluruumi üürnik avalduse eluruumi Xxxxxxxxx, Tallinn erastamiseks. Kooselavate pereliikmetena on avaldusse märgitud poeg S.K., poja lahutatud naine N.K. ja alaealine pojapoeg I.K.. Järgmise erastamise toiminguna oli M.K. kohustatud esitama erastamise kohustatud subjektile vastavalt Vabariigi Valituse 01.07.1993.a. määrusega nr 198 kinnitatud „Erastamise korra" punktile 2 ja 12 kokkuleppe temaga kooselavate täisealiste pereliikmete S.K. ja N.K., selle kohta, kes eeltoodutest erastatava eluruumi ostab. Nimetatud kokkulepet Mustamäe Linnaosa Valitsusele või erastamist lepingu alusel läbi viinud AS Faciole, ei esitatud, mistõttu ei saanud läbi viia ka edaspidiseid eluruumi Xxxxxxxxx, Tallinn erastamise toiminguid. M.K. suri xx xx xxxx.a. 28.01.2000.a. esitas kaebaja Mustamäe Linnaosa Valitsusele avalduse üürilepingusse astumiseks ema asemel. Vastavalt kuni 01.07.2002.a. kehtinud ES § 40 lg 1 oli üürniku surma korral ühel temaga koos elanud perekonnaliikmetest nende omavahelisel kokkuleppel õigus nõuda enda tunnistamist üürnikuks esialgse üürniku asemel varem sõlmitud üürilepingu järgi. Kaebaja ei suutnud saavutada nõutavat kokkulepet teiste perekonna liikmete N.K. ja I.K.. Samuti jättis ta kasutama ES § 40 lg 2 sätestatud võimaluse nõuda perekonnaliikmete vahelist üürilepingu sõlmimist puudutavate lahkarvamuste lahendamist kohtus. Kuivõrd M.K. pereliikmed ei suutnud omavahel üürilepingusse astujat kindlaks määrata, ei olnud võimalik kaebaja üürnikuks tunnistamine M.K. asemel varem sõlmitud üürilepingu järgi või erastada seda korterit. 20.03.2006.a. esitas kaebaja Mustamäe Linnaosa Valitsusele uue avalduse üürilepingusse astumiseks ema asemel. Mustamäe linnaosa eluasemekomisjoni ettepanekul rahuldas Mustamäe Linnaosa Valitsus 20.04.2006.a. kaebaja avalduse ning vormistas uueks üürnikus M.K. asemel tema poja S.K.i ehk kaebaja.
lg 5 kohaselt kui eluruumi üürileping sõlmitakse või vormistatakse ümber pärast 1995 aasta 1 märtsi, on eluruumi üürnikul või üürnikuga koos elaval täisealisel pereliikmel vastavalt kokkuleppele eluruumi ostmise
õigus, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast üürilepingu sõlmimist või ümbervormistamist. Peale üürilepingu ümbervormistamist kaebaja nimele ei ole viimane eeltoodud erastamisavaldust Mustamäe Linnaosa Valitsusele esitanud. Samas tuleb tõdeda, et kaebaja on ka erastamise avalduse esitamise õiguse minetanud, kuivõrd
lg 5 sätestatud avaldust sai
Johtuvalt eeltoodust ei ole olnud ja ei olegi võimalik eluruumi Xxxxxxxxx, Tallinn erastamine kaebajale. Vastustaja on seisukohal, et ta on käitunud õigesti ja kooskõlas seadusega eluruumi Xxxxxxxxx erastamismenetluse läbi viimisel. Kahjuks on korter jäänud erastamata eluruumi üürniku ja pereliikmete suutmatuse tõttu jõuda omavahel kokkuleppele, kes nimetatud isikutest korteri ostab. Kokkuleppe saavutamiseks oli nii üürnikul kui ka pereliikmetel kõik tsiviilõiguslikud võimalused, kaasa arvatud võimalus pöörduda tsiviilkohtusse oma õiguste 6 kaitseks. Arvestades ülaltoodut on kaebuse esitaja poolt kohatu süüdistada Mustamäe Linnaosa Valitsust erastamisprotsessi mitte lõpuni viimises. KOHTU SEISUKOHAD Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende vastastikuses seoses ja kogumis leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Käesolevalt puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ema M.K. esitas kirjaliku avalduse eluruumi erstamiseks ja selle avalduse alusel ei ole vaidlusalust eluruumi erastatud, samuti pole eluruumi erastamise kohustatud subjekt kirjalikult keeldunud eluruumi erastamisest, vähemalt ei esitatud kohtule tõendeid, et erastamine korteri suhtes lõpetati. Menetluse kestel ei esitanud vastustaja tõendeid, et M.K.le väljastati erastamisest keelumise otsus, puuduvad tõendid, et M.K. loobus korteri erastamise avaldusest.
lg 1 kohaselt eluruumi erastamine vormistatakse ostaja ehk õigustatud subjekti ja müüja ehk kohustatud subjekti vahel sõlmitava ostumüügilepinguga.
lg 6 märgitud tagajärge kaebaja ema suhtes ei saabunud, sest kaebaja ema ei ole hoidunud kõrvale ostu-müügilepingu sõlmimisest, vastavalt ei ole ka vormistatud teda eluruumi erastamise õigusest loobunuks. Vastustaja ka ei keeldunud eluruumi erastamast ühegi aktiga, mis oleks võimaldanud M.K.l mõista, et tema avalduse alusel jääb eluruum erastamata. Kuni tema surmani esitas erastamise kohustatud subjekt vastustaja väitel tingimuse, mida ei täidetud. Temalt nõuti, et ta esitaks üürnikuga koos elavate pereliikmete kirjaliku kokkuleppe arvestamata, et ta soovis üürnikuna ise eluruumi erastada ning ei soovinud selle erastamist teiste isikute nimele. Puudub vaidlus ka selle üle, et eluruum aadressil Xxxxxxxxx, on erastamise objektiks Eluruumide erastamise seaduse (edaspidi
) § 3 lg 1 järgi ning senimaani erastamata; eluruumi ei ole arvatud erastamisele kuuluvast elamispinna nimekirjast välja. Vastustaja leidis, et kaebaja jättis avalduse eluruumi erastamiseks esitamata ja selle tõttu ei ole erastamismenetlust alustatudki, mistõttu ei saa panna kohustust korter erastada. Kaebaja leiab, et ta on isikuks, kelle õigusi võib HKMS § 7 kohaselt tegevusetus või lisatingimuste seadmine eluruumi erastamisel rikkuda. Seega selgitab kohus esmalt, kas märgitud eluruum kuulus erastamisele ja kas kaebaja võib olla eluruumi erastamise õigustatud subjektiks. 1.Kehtinud
punkt 1 sätestas, et üürilepingu alusel kasutatava eluruumi võib osta selle eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Kokkuleppe puudumisel eluruumi ostu-müügilepingut ei sõlmita.
lg 1 kohaselt oli eluruumi ostmise
õigus üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud
õigus on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga kooselaval täisealisel perekonnaliikmel, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud
lg 9 keelab otseselt kohustatud subjektil kehtestada piiranguid erastatava eluruumi suuruse või erastamise tingimuste kohta. Vastusta esitatud nõue on hinnatav kui alusetu erastaja õigusi piirav lisatingimus, mis ei tulene seadusest. M.K. avalduse lahendamiseks oli seega seatud lisatingimus, mille seadmine on õigusvastane. Vastustaja on kas seadust tõlgendanud ebaõigesti eluruumi üürniku (kaebaja ema) avalduse lahendamisel või tegutsenud hoopis väidetavalt korteris elavate teiste isikute huvides, kuid kohus leiab, et vastustaja ekslikult pidas end õigustatud isikuks sekkuma pere-ellu nii, et otsustas üürniku avaldust ignoreerida.
lg 5 ja § 22 lg 6.1 ja ta leiab, et avalduse saanuks esitada kaebaja hiljemalt 2001 a 01.juunini. Kohus leiab, et kaebaja ema ei olnud loobunud eluruumi erastamisest. Kaebaja, kui uus eluruumi üürnik, ei ole loobunud eluruumi erastamise soovist. Vastavalt Eluruumide erastamise korra p 12 saab avalduse esitanud isiku tunnistada eluruumide erastamise õigusest loobunuks kohustatud subjekti poolt välja antava dokumendiga, kuid antud juhul kaebaja ema ei ole loobunud eluruumi erastamisest ja vastavat dokumenti ka ei ole selle tõttu välja antud, samas ei saanud sellist dokumenti välja anda kaebaja suhtes, kes ei olegi saanud vormikohast tahteavaldust esitada. Kohus leidis, et kuna
p 1 kohaselt on eluruumi õigustatud subjektiks 1) üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või 2) üks alaliselt temaga koos elav täisealine 9 perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealise endise perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele, siis on antud juhul eluruumi erastamise õigustatud subjektiks jätkuvalt üürnikuna kaebaja. Kuigi korterisse olid sisse kirjutatud ka teised isikud, ei ole mitut üürilepingut korteri suhtes vormistatud.
lg 10 sätestab, et mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid erastatakse nende üürnikele kaasomandina Vabariigi Valitsuse 01.07.1993.a. määrusega nr 198 kinnitatud „Eluruumide erastamise korra alusel“. Eluruumide erastamise korra p 26 sätestab, et mitme üürilepingu alusel kasutatavad eluruumid erastatakse nende isikute kaasomandisse, kes on esitanud eluruumide erastamise kohustatud subjektile 01.03.95.a. selle korra lisas 1 esitatud vormikohase avalduse ja lisas 2 esitatud vormi kohase kokkuleppe. Seega ei olnud kaebaja emalt õige nõuda vormikohast kokkulepet. Samasugust kokkulepet ei ole võimalik nõuda kaebuse esitajalt, kes on tunnistatud eluruumi üürnikuks vastustaja poolt sõlmitud lepinguga. Vastustaja ei ole andnud võimalust korterit erastada ka kolmandatele isikutele, kuna ei ole sõlminud nendega eraldi üürilepingut, mida ta pidas erastamise läbiviimise obligatoorseks tingimuseks. 5. Vastab tõele kaebaja seisukoht, et erastamismenetlust sisuliselt eluruumi suhtes ei toimetatud. Kaebaja ema oli esitanud korteri erastamise avalduse 29.12.94.a. Vastustaja tunnistab, et kaebaja ema suri xx xx xxxx.a. ja et kaebaja esitas 28.01.2000.a. avalduse üürilepingusse astumiseks ema asemel, kuid tema avalduse alusel üürilepingut ei sõlmitud. Tlk 81 on kutse N.K.le tulla Mustamäe LOV üürilepingu sõlmimise küsimuses 04.02.2000.a. , kuid kaebajale ei ole väljastatud selliseid kutseid, vähemalt ei suuda vastustaja seda tõendada. Märgitu viitab veelkord, et ilmselt püüdis vastustaja lahendada kaebaja endise abikaasa ja poja huvides tekkinud suhteid, kuid see ei õigusta kohustatud subjekti tegematajätmisi erastamise kohustuse täitmisel. Tlk 13 nähtub, et 13.04.06.a. on Mustamäe LOV esitanud kaebaja esindaja esitatud päringule vastuse, et eluasemekomosjon arutas koosolekul 07.04.06.a. elanike avaldusi surnud üürniku asemel üürilpepingusse astumiseks. Toetati S.K.i avaldust surnud üürniku asemel üürilepingusse astuda.
20.03.06.a. esitas kaebaja Mustamäe LOV-ile uue avalduse üürilepingusse astumiseks ema asemel. 20.04.06.a. andis Mustamäe LOV välja korralduse nr 1-1/253 eluruumi üürilepingu muutmiseks VÕS § 321 alusel, Tallinna Linnavolikogu 17.10.02.a. määrusega nr 56 kinnitatud lisa 1 Tallinna linnaomandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise korra p 38 alusel ning tulenevalt S.K. avaldusest ja eluasemekomisjoni ettepanekust muutis eluruumi üürilepingut ja vormistas uueks üürnikuks S.K.i. Muudeti üürilepingu tingimusi vastavalt kehtivale vormile ja tingimustele ja anti korralduse vaidlustamise tähtaeg. Tlk 15 on sõlmitud üürileping. Selle lepingu kohaselt on eluruumi üürnikuks kaebaja. Üürilepingu tähtajaks on märgitud 10.08.2010. Seega on üürileping kehtiv, kuid sellele järgnevalt ei nähtu, et kaebajale oleks esitatud selgitusi või nõudeid seotult eluruumi erastamisega. Vastupidiselt selgub, et kui kaebaja läks eluruumi erastamiseks vajalikke toiminguid tegema, siis keelduti eluruumi erastamisest seadusest mittetuleneva lisatingimuse seadmisega. Vormikohast avaldust ei ole saanud esitada, seda ei võetaks ka arvesse. Uue takistusena märgib vastustaja seega erastamise tähtaja möödumise ja avalduse puudumise. Vastustaja ei ole kaebajale väljastanud ka erastamise avalduse vormikohast blanketti, mis kinnitaks, et kaebajale võimaldati eluruumi erastamine või mis vähemalt kinnitaks, et kohustatud subjekt on aktiivselt astunud samme, et viia läbi või vähemalt võimaldada selle eluruumi erastamine ja lõpetada erastamismenetlus korteri suhtes. 10 Kohus leiab, et antud juhul on vastustaja keeldunud kaebaja tahet erastada eluruum alusetult piirama ning on takistanud eluruumi erastamise menetluse läbiviimist. Kohus ei nõustu vastustaja tõlgendusega, et seadus enam ei võimalda seda eluruumi erastada. Vastupidiselt leiab kohus, et
lg 5 andis kaebajale õiguse avalduse esitamiseks kolme kuu jooksul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist või ümbervormistamist ja kaebajale ei antud võimalust esitada avaldust ning algatada erastamise menetlus avaldusega. Kaebaja tahteks on endiselt eluruumi erastamine ja avalduse esitamine, mida ei tohi piirata tingimusega, et tema avaldus võetakse vastu üksnes siis, kui ta esitab teiste korteris elavate isikute kokkuleppe. Kaebaja oli pöördunud Mustamäe LOV-i poole 3 kuu jooksul ja ta oli ka esitanud koheselt eluruumi üürilepingu sõlmimisel kirjaliku pöördumise, mil ta ikkagi sai vastuse, et vajatakse kirjalikku kokkulepet ( tlk 13). Ka juunikuus on kaebaja esindaja vahendusel teinud uuesti päringuid ning saanud ebamääraseid vastuseid, kuid vastustaja ei selgitanud kaebajale, et puudu on kaebaja avaldus või vastupidiselt, et tähtaeg on ületatud. Seejuures märgib kohus, et Mustamäe LOV ei ole lahendanud ka kaebaja lahutatud abikaasa N.K. esitatud avaldust eluruumi erastamiseks 09.08.2000.a. Kaebaja poeg esitas sama avalduse 09.08.
märgiks kõrvaldada ebaseaduslike lisatingimuste esitamine, et ta saaks esitada avalduse ja sellega käivituks korteri erastamise menetlus. Käesolevas haldusasjas puudub tegelikult ka vaidlus selle üle, et kohustatud subjekt oleks üldse kirjalikult informeerinud kaebuse esitajat õigeaegselt takistustest erastamise läbiviimiseks, kui ta leidis, et kaebajal võib tekkida probleeme avalduse esitamise või menetluse läbiviimise tähtajaga. Vastupidiselt nähtub, et vastustaja tegevus on põhjustanud olukorra, et erastamise objektiks oleva korteri suhtes erastamismenetlus ei toimuks. 11 Kohus leiab, et
kohaselt tuli lahendada 2001.a. 01.juuniks ära need avaldused, mis olid juba esitatud ning ikka veel lahendamata ehk see tähtaeg seab kohustuste täitmise aja kohustatud subjektile, vastupidine tõlgendus ei ole õige. Vastupidisel tõlgendamisel kaotaks mõtte
1.märtsi sõlmitud eluruumi üürilepingud annavad õiguse 3 kuu jooksul esitada avalduse ning erastada eluruum. Juhul, kui eluruumi üürnik sureb peale 2001.a. juunit ja tema avalduse alusel ei ole erastamist lõpetatud, siis tuleks asuda seisukohale, et sellised eluruumid, kui neile sõlmitakse üürileping ei kuulugi erastamisel. Seadus aga sellist takistust ei tee ning vastavalt ei ole ka sätestatud, et nende erastamata eluruumide osas erastamist ei toimu ning menetlus lõpeb ja et eluruum arvatakse välja erastatavate eluruumide nimekirjast. Ka ei nähtu erastamisprotsessi nn vaikivat lõppemist muudest alamalseisvatest aktidest. Kuna seaduses ei ole sätestatud, et kaebaja juhtum annab õiguse jätta eluruum erastamata, korter on veel riigi omandis, siis leiab kohus, et on alusetult piiratud kaebajale eluruumi erastamine lisatingimuste seadmisega, mis takistavad korteri erastamist, sh tahteavalduse kirjalikku vormistamist. Vastustajal lasub kohustus erastamismenetlus läbi viia ja mitte sellega venitada või seada lisatakistusi ning tema kohustuseks on ka juhtida neid protsesse nii, et erastamine oleks reaalselt võimalik. Kaebaja kaebuse
märgiks on erastamismenetluse läbiviimine (nõue erastada korter). Kohus jääb seisukohale, et kuigi kaebaja vormikohane erastamisavaldus puudub ning selle tõttu ei saa ehk kõnelda menetluse jätkamisest, kuna erastamismenetluse käivitab vormikohane avaldus, ei saa siinkohal olla takistuseks kirjaliku avalduse puudumine ning kaasa tuua kaebuse mitterahuldamist. Kohus on seisukohal, et avalduse esitamiseks oli kaebaja pöördumise teinud, ehk tahteavaldus ei puudu, kuid takistus on selle vormistamine ja see takistus tekkis vastustajast tingitud põhjustel. Kohus rahuldab kaebuse.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.