11. Kaebajal ei lubatud teha telefonikõnesid. 12 Kaebaja saabumisel arestimajja ei koostatud kaebajalt äravõetud esemete kohta äravõetusakti. Ka ei lubatud saada pakke, ei võimaldatud poodi ega jalutuskäike teha. Ida Politseiprefektuuri Kohtla-Järve Arestimaja ülem hr. S selgitas kaebajale, et arestimaja ei kuulu Justiitsministeeriumi alla ning arestimajas ei kehti vanglanormatiivid. Kirjeldatu alusel solvati ning alandati kaebajat, tekitades talle moraalset ja füüsilist kahju summas 100 000 krooni ( rikuti PS § -e 9,11-14,18,28 ja 44). I.J on 20.07.2006.a esitanud kirjalikult Tartu Halduskohtule oma vastuväited vastustaja Ida Politseiprefektuuri kirjalikele vastuväidetele. Kaebaja jääb oma kaebuse ja selles esitatud nõudmiste juurde ( t.lk. 53 jj). Vastustaja Ida Politseiprefektuur vaidleb esitatud kaebusele vastu ja leiab, et kaebus on põhjendamatu:
peatükis eelvangistuse täideviimise kohta, on sätestatud alus ja üldtingimused, samuti õigused ja kohustused.
sätestab, et eelvangistust kantakse vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vahistatut hoitakse ööpäevaringselt lukustatud kambris. § 90 lg sätestab, et kamber peab vastama sama seaduse § 45 lg 1 sätestatud tingimustele ja tagama vahistatu pideva visuaalse ja elektroonilise jälgimise.
lg 1 on sätestatud, et kinnipeetava eluruum peab vastama kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse – ja hügieeninõuetele. Eluruumis peab olema aken või nõuetekohane valgustus. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud oma eluruumi ja selle sisustust korras hoidma ja puhastama. J`i pahameel selle üle, et Kohtla-Järve arestimaja tingimused ei ole sellised nagu
s on kirjas ja et need tingimused on nii hullud, et alandaksid inimväärikust, või et tahtlikult oleks isikutele tekitatud sellised tingimused, ei vasta tõele. Kohtla-Järve arestimaja on ehitatud 1963.a ja algselt oli see mõeldud ühiselamuks. Seega on maja ehitatud tol korral kehtinud ehitusstandarditel, s.o. ta vastab ehitustehnilistele, tervisekaitse ja hügieeninõuetele. Loomulikult on aja jooksul standardid muutunud nagu on muutunud ühiskond. Ida-Virumaale 2 3-06-651 ehitatav vangla lahendab kõik seni kehtinud probleemid täielikult, kuna uue vangla projekteerimisel on arvestatud kõige kaasaegseimaid lahendusi ja nõudeid. Kohtla-Järve arestimajas on täidetud kõik tingimused, et kohelda seal viibivaid isikuid normaalselt. Ei suhtuta pahatahtlikult, et tekitata teadlikult ja pahatatlikult olukorda, et isik ennast ebamugavalt tunneks. J`i väide, et vastavalt
le on ette nähtud talle 3 tunnine lühiajaline kokkusaamine, on küll õige ainult osaliselt.
sätestab kinnipeetu vanglavälise suhtlemise, et soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. § 24 lg 2 sätestab, et kinnipeetaval on lühiajalisele kokkusaamisele õigus kestusega kuni 3 tundi. Kokkusaamiste kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. § 94 on kirjas vahistatute kokkusaamised ja lg 4 sätestab, et vahistatu lühiajalise kokkusaamise kestuse ja täpsem kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades ( Kohtla-Järve arestimajas kehtinud sisekorraeeskirjades ja teha selle pinnalt järeldus, kas on rikutud J`i õigusi). Nagu KohtlaJärve arestimaja zurnaalist tehtud väljavõttest nähtub, on J saanud kohtuda J.F`ga lühiajaliselt, ta on saanud ka paki samalt isikult. Kuna Kohtla-Järve arestimajas ei ole selliseid tingimusi nagu vanglates, siis on kohtumiste arv ja ajaline kestus piiratum, mis tuleneb ka arestimaja sisekorraeeskirjadest. Seega ei saa väita, et rikutud oleks J`i õigusi pahatahtlikult, või pahatatlikult muul viisil tema õigusi kitsendatud.
On sätestatud, et vahistatul on õigus kirjavahetusele, samuti telefoni ja muudele üldkasutatavatele sidekanalite kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni ja muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamine toimub vangla või arestimaja sisekorraeeskirja alusel. Sama paragrahvi lg 3 sätestab , et kirjavahetus ja telefoni ning üldkasutatavate sidekanalite kasutamine toimub vahistatu kulul. Kohtla-Järve arestimajas ei ole telefoniga suhtlemiseks kinnipeetavatel võimalust, kuna selleks puuduvad tehnilised võimalused. Kohtla-Järve arestimajas on vaid üks telefon ja see on ametitelefon. Seega puudub üldkasutatav telefon ehk sidevahend.
sätestab paki saamise õiguse, kusjuures paki sisu kontrollitakse enne üleandmist ja on õigus kinni pidada asju, mille omamine on vanglas või arestimajas keelatud. Kaebus selle kohta, et talle ei võimaldatud saada paki teel kohvi ja teed, siis arestimaja sisekorraeeskiri ei näe ette üldse kohvi ja tee vastuvõtmist. Küll aga on arestimaja menüüs ette nähtud tee joogina (teevesi).Arvestades eeltoodut oli J`il võimalus saada pakke, samuti oli tal kokkusaamisevõimalus lühiajalise kokkusaamise näol ja seega tema õigusi ei ole rikutud. See, et Kohtla-Järve arestimajas ei võimaldatud „poodi teha”, ei tulene küll ühestki seadusest ega ole põhjendatud taotlus. Vanglasisekorraeeskirjad ei pea kattuma täielikult arestimaja sisekorraeeskirjadega. Vangla on vangla ja arestimaja on arestimaja oma erisustega. Seda enam, et Kohtla-Järve arestimaja ei ole võimalik võrrelda ka vanglate eeluurimisosakonnaga, kuna viimane on vangla territooriumil ja seal kehtivad vangla sisekorraeeskirjad. Samuti tuleb arvestada sellega, et vanglad on mõeldud vabaduskaotusliku karistuse kandmise kohaks ja arestimajad on mõeldud lühiajaliseks kinnipidamiseks. Tulles hügieeninõuete täitmise tagamise juurde, tuleb märkida, et KohtlaJärve arestimajas on olemas pesemisvõimalused. Selleks on olemas dusiruum koos soojaveeboileriga. Pesta võimaldati. Kambrites on olemas külmveekraan. Samuti on olemas kambris valgustus. Seep on olemas, käsi on võimalik pesta külma vee ja seebiga nii sageli kui vajalik, mistõttu rääkida ebahügeenist, mistõttu J olevat saanud nahahaiguse- frunkulloosi- ei ole tõsiseltvõetav. Antud juhul saab kõne alla tulla tema enda elementaarsetest hügieeninõuetest mitte kinnipidamine. Kohtla-Järve arestimajas on ettenähtud ja antakse kinnipeetavale WC- paber, seep (vedelseebi näol). Samuti ei vasta tõele see, et arestimajas olles puudus arstiabi. Kõigile , kellel seda vaja oli, said. Vajadusel kutsutakse kiirabi, kui kohapealne med. töötaja hindab olukorda selliseks, et see on vajalik. Kiirabi otsusest sõltub, kas isik hospidaliseerida või mitte. Nagu nähtub väljavõtetest, on J arstiabi saanud ja talle on 3 3-06-651 kirjutatud vastavad rohud. Siinkohal rõhutan asjaolu, et kui J saabus Kohtla- Järve arestimajja 24.01.2006.a., siis kontrolliti ta med.töötaja poolt üle ( nagu kõik teisedki) ja siis ei tuvastatud tema kehal mingeid lööbeid ega muid terviserikkeid . Samuti ei ole ta saabumise päeval rääkinud mitte mingitest haiguslikest nähtudest. Seda kinnitab väljavõte zurnaalist. Järgmisel päeval on ta hakanud kurtma sügelust jms. Siis on med.töötaja sellele ka reageerinud. J`i väide selle kohta, et tema ja teiste inimväärikust alandas kambris olev tualett, siis seda niimoodi käsitleda küll ei saa. Tualett on olemas kõikides kambrites ja ühesugune. Ei vasta tõele, et loomulikke vajadusi tuleb rahuldada kõigi kaaskambrikaaslaste silme all. WC on piiratud riidega ja loomulike vajaduste rahuldamist teised pealt ei näe. Seega pole J`i inimväärikust alandatud tema loomulike vajaduste rahuldamisel. Samuti ei vasta tõele J`i väited alatoitlustamise kohta. Vastavalt kohtule esitatud väljavõtetest nähtub, milline oli Kohtla-Järve arestimajas toitlustamine. Selle alusel ei saa kuidagi niisugusele seisukohale asuda. Kaebaja väide selle kohta, et tal ei võimaldatud saada ajalehti ja kuulata raadiot, ei vasta samuti tõele. Kohtla-Järve arestimajas on igas kambris olemas raadio. Loomulikult ei võeta pakke vastu, kus soovitakse edastada kinnipeetavale raadiot. Pole ka vajadust, sest , kui kambris on üks raadio, siis on võimalus raadiot kuulata. Samuti võimaldati kinnipeetavatele ajalehti lugeda. Mis puutub kaebaja väitesse, et arestimaja ülem, U.S, käskis suhelda temaga ainult eesti keeles, siis see pole tõsiseltvõetav, kuna ta valdab ka vene keelt ja seni ei ole veel probleeme olnud nii eesti kui vene keeles suhtlemisel. Küll on aga riigikeel eesti keel. Vastavalt Riigivastutuse seaduse § 7,8,9 on võimalik nõuda materiaalset ja moraalset ehk mittevaralist kahju ainult siis, kui on tõendatud , et avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikes suhetes rikkus isiku ( kannatanu) õigusi. Antud juhul ei ole mitte millegagi tõendamist leidnud, et J`i õigusi oleks tahtlikult, õigusvastase käitumisega rikutud. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tugineb haldustoimiku nr 3-06-651 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kaebaja on kohtule esitanud kahju hüvitamise kaebuse. Vang S § 156 lõike 1 kohaselt on arestimaja kinnipidamiskoht politseiprefektuuri koosseisus, mis korraldab eelvangistuse ja aresti täideviimist. Halduskohus on seisukohal, et eranditeta peab igale arestialusele ja vahistatule olema kambris tagatud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda, nagu näeb vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 6. Seetõttu nõustub halduskohus kaebajaga, et ajavahemikul 24.01-30.01.2006 ei olnunud kaebajale K-Järve arestimajas tagatud nõutud minimaalset põrandapinda ning kamber oli ülerahvastatud. Riigikohtu Halduskolleegium rõhutas oma 22. märtsi 2006. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-206, et inimväärikus on isiku kõigi põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse eesmärk. Inimväärikus on osa põhiõiguste olemusest. Inimväärikust tuleb austada ja kaitsta (EL põhiõiguste harta art 1, Euroopa Kohtu 9. oktoobri 2001. a otsus kohtuasjas C-377/98: Madalmaad v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk 7079). Õigus inimväärikale kohtlemisele laieneb igaühele, sh kinnipeetavatele. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec
§-de 31 lg 1, 86 lg1, § 93 lg 3 ,§ 30 lg 1 koosmõjust tulenevalt peab olema vahistatule ja arestialusele kättesaadavad üleriigilised päevalehed ning peab olema võimalik jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Arestimaja juhi loal võib VangS § 156 lg 4, § 31 lg 2 ja § 93 lg 3 järgi vahistatutel ja arestialustel kambris isiklik raadio või teler, mille kasutamise kulud ta ise kannab. Käesolevas kahju Politseiprefektuurilt seaduse sätetele. hüvitamise kaebuses kaebuse esitaja nõuab vastustajalt Ida kahju summas 100 000 krooni väljamõistmist, tuginedes riigivastutuse RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitatakse mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 1 järgi peab mittevaralise kahju hüvitamiseks olema tegemist süülise õigusvastase tegevusega. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 2 hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. RVastS § 11 lg 2 paneb avaliku võimu kandjale kohustuse rakendada kahju tekitamise tagajärgede kõrvaldamisel kõiki õiguspäraseid abinõusid. Vangistuse tingimused K-Järve arestimajas ei tohi olla inimväärikust alandavad ega tervist kahjustavad. Vangistuse ajal tuleb arendada kinnipeetavate vastutustunnet ja oskusi, mis on vajalikud tagasipöördumiseks ühiskonda ja aitavad neil elada seaduskuulekalt ning endaga toime tulla. 5 3-06-651 Väär on kaebaja väide, et Ida Politseiprefektuuri K-Järve Arestimaja ülem hr. S suhtles kaebajaga eesti keeles, mistõttu selline keelekasutus kujutas endast varjatud natsionaalfašismi ning sellega hr S õhutas rahvuslikku vaenu. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et tulenavalt PS § 6 on Eesti riigikeeleks eesti keel. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et kinnipeetava õigused ja vabadused ei ole samastatavad vabaduses viibiva isiku õiguste ja vabadustega. Kuid Põhiseaduse § 18 kohaselt ei tohi kedagi väärikust alandavalt kohelda. Kohus loeb kaebaja kinnipidamisel arestimaja ülerahvastatud kambris nr 7 valitsenud olukorda kaebuse esitaja väärikust alandavaks. Vanglas, sealhulgas ka politseiprefektuuri arestimajas, kinnipeetavatele nõuetekohaste tingimuste tagamine on vangla ja politseiprefektuuri administratsiooni kohustus. Olulised puudused arestimaja kambrile kehtestatud nõuete täitmisel võivad olla piisavad selleks, et hinnata arestimaja kambris viibimist inimväärikust alandavaks. Riigikohus on märkinud oma lahendites, et kui kohus tuvastab inimväärikusele mittevastava kohtlemise, on ta juba sellega pidanud võimalikuks isikule mittevaralise kahju tekkimist. Sellisel juhul on tegemist rikkumisega, mille raskus õigustab mittevaralise kahju hüvitamist (ka kooskõlas VÕS § 134 lg-s 3 sätestatuga). Arvestades õigusrikkumise asjaolusid, süü vormi ja raskust ning kaaludes mittevaralise kahju tekitamise ja kahju hüvitamise tagajärgi nii I.J`ile kui ka avaliku võimu kandjale ning samuti asjaolu, et kaebajale Ida Politseiprefektuuri K-Järve Arestimajas väidetavalt tekkinud tervisekahjustused (furunkuloos) ei ole kohtus tõendamist leidnud, peab halduskohus põhjendatuks mõista Ida Politseiprefektuurilt I.J`i kasuks seoses kambri ülerahvastatusega, kaebajale ei tagatud minimaalset põrandapinda ning olmetingimusi, tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 1000 krooni. Halduskohus leiab, et põhjendatud on hüvitise nõue seoses hingelise valu põhjustamisega, mis oli tingitud väärikuse alandamisest. Kohtu veendumuse kohaselt on õiglane ja põhjendatud määrata rahaline hüvitis summas 1000 krooni. HKMS § 25, § 26 lg 1 p 4, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5 Ülle Polluks Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.