lg.1 kohaselt võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ,järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus määras asjas lihtsustatud menetluse ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite,avalduste ja taotluste esitamiseks. a. esitas hageja täiendavaid tõendeid ja täiendava seisukoha ,milles jääb hagi juurde ning palub selle rahuldamist täies ulatuses.Hageja enda ärakuulamist ei soovinud. Kostja tõendeid ,avaldusi ega taotlusi ei esitanud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega.
lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg.2 sätestab,et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.Pool määrab ise ,mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolisid tõendab. Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele,mis on tekkinud enne a.,kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg.1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on AS- ja kostja vahel a. sõlmitud leping nr. ,mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Ettemaksu arvest nr. a. tulenevalt on kostja tasunud sularahas AS-le 2353 krooni,sellest kuumaksu 354 krooni ja eest 1999 krooni. AS a. saldokinnitusest nähtuvalt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud a. ning kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 1593 krooni ja kõneteenuste eest 5356.98 krooni ,kokku 6949.98 krooni. Hageja loeb lepingu lõppenuks a. Kohus leiab,et hageja on vastaspoolt eksitades varjatult põhivõla hulka arvestanud maksumuse 3000 krooni ja kuumaksed lepingu lõpetamisest kuni a.summas 750 krooni. Kostja on lepingu sõlmimisel hagejale tasunud telefoni maksumuse summas krooni.Mingeid muid andmeid ega tõendeid maksumuse,selle tagastamise või mittetagastamise kohta hagiavaldus ei sisalda. Kohtu hinnangul on hageja selline tegevus lubamatu.
lg.1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus leiab,et hageja ei ole tõendanud ,millest tuleneb tema nõue telefoni maksumuse 3000 krooni ulatuses saamiseks ja kuumaksete saamiseks peale lepingu lõpetamist. Lepingust ei nähtu ,milliseks tähtajaks on leping sõlmitud.Arvetes viitab hageja aastasele lepingule.Seega oleks lepingu tähtaeg a. ,samas on aga hagejale arvestatud kuumakse kuni a.(arve ). Hageja ei ole tõendanud ka viivise nõuet hagiavalduses märgitud ulatuses. Hagile lisatud mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused tuleb jätta tõendina tähelepanuta,kuna on dateeritud a.Leping kostjaga sõlmiti aga a. ja puudub igasugune kinnitus selle kohta ,et need kostjale teatavaks tehti või kostja nendega nõustus. TsK § 174 kohaselt ei ole lepingu ühepoolne muutmine lubatud. Kohus asub seisukohale,et teenuse lõpetamisega on leping lõpetatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu tegeliku lõpetamiseni summas 2878.98 krooni (arveldusperioodi a.eest). Vastavalt TsK § 231 lg.1 on kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt,kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 604.59 krooni (7 aastat x 3 % x 2878.98). Kohus leiab,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2878.98 krooni tasumata maksete katteks ja viivis 604.59 krooni, kokku 3483.57 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni ja 400 krooni kostjale kohtukutsete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
p.2,§ 52 p.5 ,§ 60 lg.1 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 96.90 krooni.
lg.1 p.1 sätestab,et poolele ,kelle kasuks tehti otsus,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 50 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.