lg.1 kohaselt võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ,järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadusstikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,kui hagi hind ei ületa 20 000 krooni. Kohus määras asjas lihtsustatud menetluse ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite ,avalduste ja taotluste esitamiseks. a. esitas hageja täiendavalt arvete väljatrükid,nõudeloovutuslepingu ärakirja ,pakkumise koopia ja teenuse osutaja õigusjärglust tõendava väljatrüki.Hageja palus hagi rahuldada täies ulatuses .Hageja enda ärakuulamist ei soovi. Kostja tõendeid ,avaldusi ega taotlusi ei esitanud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega.
lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg.2 sätestab,et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.Pool määrab ise,mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele,mis on tekkinud enne 01.07.2002 a.,kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg.1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule.TsK § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise ja lepingutingimuste muutmise lubamatuse. Hagimaterjalist nähtuvalt on AS- ja kostja vahel a. sõlmitud leping nr. mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Ettemaksu arvest nr a. tulenevalt on kostja tasunud AS-le 495 krooni,sellest liitumistasu 295 krooni ja kuumaksu 200 krooni. AS a. saldokinnitusest nähtuvalt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud a.ning kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 999.99 krooni ja leppetrahv 1000 krooni ulatuses,kokku 1999.90 krooni. Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. TsK § 191 lg.1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks ,viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma ,mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise ,eriti täitmisega viivitamise korral.Seega ei ole leppetrahv põhivõlg ,vaid õiguskaitse vahend,mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi,viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohus leiab,et hageja on vastaspoolt eksitades varjatult põhivõla hulka arvestanud leppetrahvi. Lepingule lisatud (mitte lepingu pöördel olevad) kasutamise tingimused leppetrahvi tasumist ei kajasta. Leppetrahvi nõue on põhjendamata ,tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja loeb lepingu lõppenuks a.ja on esitanud arve arveldusperioodi kohta summas 1999.99 krooni,millest leppetrahv 1000 krooni ja kuumakse a.- a. 999.99 krooni. Kohus jätab tähelepanuta arvete väljatrükid,kuna nende osas hagejal puudub vaidlus. Kohus leiab,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista arveldusperioodi –kuni lepingu lõpetamiseni a. eest kuumaks 200 krooni.Hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja võlgnevus tekkis juba a. ,hagi on esitatud a. ,seega ebamõistlikult pika aja jooksul,mistõttu leiab kohus ,et hageja nõue viivise saamiseks põhivõla ulatuses on põhjendatud. Kohus leiab,et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista telefonimaksete katteks 200 krooni ja viivised 200 krooni,kokku 400 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 krooni ja 200 krooni kostjale kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
p.2,§ 52 p.5 ,§ 60 lg.1 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 63.40 krooni.
lg.1 p.1 sätestab,et poolele ,kelle kasuks tehti otsus,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 10 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.