3-04-367/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungite toimumise aeg Kohtuistungitel osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2006, Jõhvi 3-04-367 V. B. kaebus Lääne-Viru Maakohtu kinnistusosakonna poolt tekitatud kahju hüvitamiseks
2. november 2006 Viru Maakohtu esindajad Virve Altuhova ja Aivar Vimberg RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda 3.Selgitada, et kohtuotsuse võib vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 12.11.2003 esitas kohtutäitur Viljar Karja Lääne-Viru Maakohtu kinnistusosakonnale avalduse Tamsalus, Kesk 6 asuva kinnistu nr. 7112 suhtes omandi ülemineku kohta kande tegemiseks (t.l. 11-12) 13.11.2003 kandis kohtunikuabi Reet Sildnik kinnistu nr. 7112 omanikuna kinnistusraamatusse OÜ Flores Grupp (t.l. 16). 16.11.2004 esitas V. B. Tallinna Halduskohtusse kaebuse (t.l. 1-5) ning palus, et kohtutäituri ja LääneViru Maakohtu kinnistusosakonna toimingud tunnistataks õigusvastaseks ja mõistetaks talle välja 153 282,81 krooni suurune kahjuhüvis. Alates 10.10.2006 on kaebus Lääne-Viru Maakohtu kinnistusosakonna vastu esitatud nõude osas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja menetluses (t.l.112). Kaebuses leidis kaebaja kinnistusraamatuseaduse § 34’ lg. 1 tuginedes, et Lääne-Viru Maakohtu kinnistusosakond rikkus tema kui kaasomaniku asjaõigusseaduse § 68 tulenevaid õigusi, sest ta oli kinnistu nr. 7112 kaasomanik ega ole andnud kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks oma nõusolekut. Lääne-Viru Maakohtu kinnistusosakond ei tunnistanud oma kirjalikus vastuses (t.l. 65-66) kaebust ja märkis, et vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 34’ lg. 7 ei ole puudutatud isiku nõusolek vajalik, kui kande tegemist taotletakse jõustunud kohtuotsuse või –määruse või kohtutäituri avalduse alusel. Veel viidati vastuses kohtu kinnistusosakonna kodukorra § 48, § 50 lg. 1 ja § 51 lg. 4 ning märgiti, et kande tegemisest teatatakse puudutatud isikule posti teel kinnistamisotsuse või seda asendava väljatrüki saatmisega, märge selle kohta, kellele ja millal ärakiri saadetakse, on märgitud saadetise pöördele. Viru Maakohus jäi 1 30.10.2006 koostatud vastuses oma õigusliku eelkäija poolt varem esitatud vastuväidete juurde (t.l. 121). Kohtuistungil jäid Viru Maakohtu esindajad kirjalike väidete juurde ning palusid kaebust mitte rahuldada. Aivar Vimberg väitis, et kinnistusosakonna tegevus ei saanud kuidagi olla kaebaja väidetava kahju põhjuseks ning selgitas asjaõigusseaduse § 118 lg. 2 varem kehtinud redaktsioonile ja täitemenetluse seaduse § 64 43 viidates, et tegemist oli deklaratiivse kandega, sest omand oli üle läinud ja kinnistusraamat valeks muutunud juba peale enampakkumise akti tegemist ning akti ja kohtutäituri kirjaliku avalduse alusel toimus üksnes selle parandamine. Ta väitis, et kinnistusosakonnal pole uurimiskohustust, toimub kirjalik menetlus ja seetõttu kontrollitakse vaid enampakkumise akti vastavust vorminõuetele. Asjaõigusseaduse § 352 lg. 3 viidates märkis ta, et täideti hüpoteegiga tagatud nõuet, sest kinnistusraamatusse oli kantud hüpoteek mõlema kaasomandiosa koormamiseks ning lisas, et kuna keelumärge oli seatud kohtutäituri poolt, oli tema õigus ja kohustus see kustutada. Virve Altuhova lisas, et kinnistusraamatu kanne on tehtud õiguslikul alusel esitatud dokumentide järgi ning kinnistusosakonnal polnud õigust kontrollida, mis põhjusel läks kinnisvara enampakkumisele ja kas see viidi läbi õiguspäraselt. V. B. kohtuistungile ei ilmunud, selle toimumise aeg ja koht olid talle seaduses ettenähtud korra kohaselt teatavaks tehtud ning teda oli teavitatud ka sellest, et kaebus võidakse kohtuistungil läbi vaadata tema osavõtuta (t.l. 115-116). KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses. Nimetatud seaduse § 7 lg. 1 ja 3 kohaselt võib isik nõuda otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist, kuid seda ainult juhul, kui avaliku võimu kandja on toiminud õigusvastaselt ja rikkunud sellega tema seadusest tulenevaid õigusi. V. B väidete kohaselt on rikutud tema kui omaniku õigust vallata, kasutada ja käsutada talle ½ mõttelise osana Tamsalus Kesk 6 kuulunud kinnistut, sest Lääne-Viru Maakohtu kinnistusosakond pole kinnistusraamatusse kande tegemisel küsinud temalt kinnistusraamatuseaduse § 34’ lg. 1 kehtestatud nõusolekut ja on jätnud täitmata oma sama seaduse § 46 lg. 1 tuleneva kontrollimise kohustuse. Kinnistusraamatuseaduse § 34’ lg. 1 kohustab kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks küsima selle isiku nõusolekut, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks, kuid seda üksnes juhul kui seaduses pole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi seitsmendas lõikes on aga kehtestatud, et puudutatud isiku nõusoleku pole vajalik, kui kande tegemist taotletakse kohtutäituri avalduse alusel. Kinnistusraamatuseaduse § 46 lg. 1 kohustab kinnistusosakonna vastavat ametnikku kinnistamisavalduse läbivaatamisel välja selgitama, kas on esitatud nõutavad dokumendid, kas need vastavad nõutavale vormile ning kas kinnistamine pole kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt välistatud. Kinnistamiseks vajalikud dokumendid on loetletud kinnistusraamatuseaduse §
3. Selle kohaselt tuleb sundenampakkumise akti alusel kinnistamise taotlemisel lisada kinnistamisavaldusele sundenampakkumise akti ärakiri. Enampakkumise akti kohta kehtestatud nõuded sisaldusid vaidlustatud kande tegemise ajal täitemenetluse seadustiku kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsiooni §
4. Sätestatu kohustas akti märkima sama seadustiku § 6434 tulenevad enampakkumise kuulutuse andmed, kinnisasjal lasuvad maksuvõlad, täitekulud ja enampakkumise alguseks saabunud kirjalikud hinnapakkumised. Viljar Karja poolt 24.10.2003 koostatud kinnisasja kordusenampakkumise aktis (t.l. 13-15) on kõik vajalik olemas. Asjaolu, et akti esimesel lehel on kohe alguses võlgnikuna ära märgitud üksnes Dmitri Smorodin, ei ole piisav alus selle akti vorminõuetele mittevastavaks tunnistamiseks, sest teisel lehel on ära toodud mõlema kaasomaniku nimed ja elukohad. Ka see, et tagatisraha suurust ja täitekulusid pole eraldi ära märgitud, ei muuda akti puudulikuks, sest olemas on selgitus tagatisraha maksmise korrast, OÜ Flores Grupp esindaja kinnitus, et tagatisraha on tasutud ning akti lisadesse kuulub täitekulu väljamõistmise määrus. Asjaõigusseaduse § 325 lg. 1 lubab kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isiku, kelle kasuks hüpoteek on seatud, omab õigust hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. 2 Vaidlusaluse kinnistu nr. 7112 mõlemad kaasomandiosad olid AS Hansapank kasuks koormatud ning kinnisusraamatu vastavasse registriossa oli tehtud märge, et kinnistu igakordsel omanikul on kohustus allutada kinnistu kohesele sundtäitmisele vastavalt täitemenetluse seadustiku § 1 lg.
5. p. 14 (t.l. 122-123). Ühtegi kannet või märget, millest oleks tulenenud võimatus kohtutäitur Viljar Karja avalduses (t.l. 11-12) soovitud kande tegemiseks, kinnistusraamat kinnistu nr. 7112 kohta ei sisalda. Eeltoodud järeldustest tulenevalt on kõik V. B kuulunud kaasomandiosa suhtes Lääne-Viru Maakohtu kinnistusosakonnas tehtud toimingud õiguspärased ega riku kaebaja seadusest tulenevaid õigusi. Seetõttu ei saa selle kinnistusosakonna tegevus olla kaebajale väidetavalt tekkinud kahju põhjuseks ning esitatud kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kuna Viru Maakohtu esindajad kohtukulude hüvitamise nõuet ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 134), jäävad poolte kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3