Tsiviilasi nr 2-05-6963 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Määruse tegemise aeg ja koht 19.detsembril 2006.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumajas, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-05-6963 (endine nr 2/35-18123/05) Tsiviilasi OÜ hagi AMi vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Hageja lepinguline esindaja: KT; Kostja: AM esindajad RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS RS §-st 3; TsMS I §-st 60 lg 1, 61 lg 1 p 1; TsMS § 436, 440-442 ja TsÜS §-st 58 lg 1 ning TsK §-st 173, 174, 190; 222 kohus o t s u s t a s:
- välja mõista AM´ilt OÜ kasuks 3819,76 krooni kohustise täimiseks.
- välja mõista AM´ilt OÜ kasuks 470,99 krooni kohtukulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on võimalik esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Kostja AM ja AS l vahel oli .a sõlmitud tähtajatu mobiiltelefonisideteenuste lepingu, valides teenuspaketiks , mille kuutasu oli 354 krooni. Kostja tasus ettemaksuna esimese kuumakse summas 354 krooni ja sai enda kasutusse ning hakkas kasutama . Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale pakkumine, mida ta aktsepteeris lepingu allkirjastamisega ja ettemaksu tasumisega. Osapoolte õigused ja kohustused olid kindlaks määratud kasutamise tingimustega (edaspidi „Üldtingimused“), mis olid liitumislepingu lahutamatuks lisa; Tulenevalt kohustuste mittetäitmisest lõpetas AS ühepoolselt kostjaga sõlmitud lepingu .a. AS (AS õigusjärglane) loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja nõue ja seisukoht, väiteid kinnitavad tõendid Hageja on .a esitanud Tallinna Linnakohtule hagiavalduse kostja AM´i vastu nimetatud liitumislepingu alusel tasumata jäänud arvetest tuleneva võlgnevuse nõudes. Põhivõlgnevuse suuruseks on 1909,88.- krooni, hageja on arvestanud ka viivist summas 1909,88 krooni, seega kokku hagi 3819,76.- krooni nõudes. Hageja on seisukohal, et vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule oli kostja tarbijana võtnud endale kohustuse tasuda teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ning tingimusteta kehtestatud arvelduskorra kohaselt ning on kohustatud vastutama lepingu nõuetekohase täitmise eest, kuid kostja ei ole lepingut kohaselt täitnud. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja esindaja kohtule kostja poolt osaliselt tasutud ja tasumata arvete väljatrükid. Kostja vastus ja seisukoht, väiteid kinnitavad tõendid Kohus väljastas kostjale hagi ja lisatud materjalid koos kirjaliku vastuse kohustusega . Kostja sai nimetatud dokumendid kätte .a ja esitas kohtule kirjaliku vastuse. Oma vastuses kostja selgitab, et ta ei ole nõus esitatud hagiga, kuna ta on tasunud 500 krooni, kuid hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest seda laekumist ei nähtu, ta ei ole kasutanud, kuna lõpetas lepingu ühepoolselt. Poolte selgitused kohtuistungil Kohtuistungil .a jäi hageja esindaja esitatud hagi juurde ja palus see rahuldada. Hageja esindaja esitas kohtule täiendavate tõenditena AMile koostatud arvete väljatrükid, selgitades, et kolmandast arvest numbriga nähtub 500 krooni tasumine AMi poolt. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, siis lõpetas teenuse osutaja kostjaga lepingu ühepoolselt alates .a. Kostja AM selgitas kohtuistungil, et .a ta ei ostnud, see oli tal isiklik. Möönab, et sõlmis lepingu, tasus ettemaksu, kuid pärast seda sõitis matustele, kust tagasi tulles oli poolt „kinni pandud“, ta ei saanud enam kasutada, seega läks ta teise telekommunikatsiooniteenuseid pakkuva firma kliendiks. Kuna ta ei olnud arveid saanud, maksis ta ühekordselt 500.- krooni, seda kuus. Väidab, et esitas teenindussaalis tänaval kirjaliku avalduse, milles palus välja selgitada, miks on suletud, samuti kirjutas avalduses, et soovib lepingut lõpetada. Kohus oma määrusega jätkas menetlust poolte taotlusel kirjalikus menetluses. Oma kirjalikus nõude selgituses jäi hageja esindaja hagiavalduses toodud nõuete juurde täpsustades, et kostja on tasunud ettemaksu summas 354.- krooni, .a 500 krooni (mis nähtub arvelt nr ning 354.- krooni .a (arvel nr ), edaspidi arveid tasunud ei ole. Seega on kostja põhivõlgnevuse summaks tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku 1909,88.- krooni. Hagejal ei ole andmeid, et kostja oleks pöördunud avaldusega poole lepingu lõpetamiseks. Kostja oma kirjalikus täpsustuses vaidleb hagile vastu ja palub kohtul jätta see täies ulatuses rahuldamata. Kostja väidete kohaselt on haginõude koostamise aluseks võetud arvutusvigadega maksekohustus, oletatava võlausaldaja poolt esitatud arve nr ei kajasta kostja poolt tasutud summat 500 krooni .a. Seega on kostja seisukohal, et põhivõlg ei saa olla nii suur, seega on ka viivis valesti arvestatud. Kostja palub kohaldada aegumist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et OÜ hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja 174 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. TsK § 190 järgi võivad pooled kohustise täitmise 2
(4)tagada leppetrahviga. Asjas ei ole vaidlust, et kostja ja AS vahel oli .a sõlmitud tähtajatu mobiiltelefonisideteenuste leping teenuspaketiga mille kuutasu oli 354 krooni kuus ning osapoolte õigused ja kohustused määrati kindlaks lepingu lisaks olnud kasutamise tingimustega. Kostja maksis lepingu sõlmimisel ettemaksuna esimese kuutasu summas 354 krooni. Kostja poolt nimetatud 500 krooni laekumine nähtub hageja poolt kohtule esitatud arve nr väljatrükilt (t.l.72), mille kohaselt eelmise perioodi arve oli koostatud summas 1905,52.-; eelmise perioodi eest tasumata summaks oli aga 1405,52.-, seega vahepeal oli laekunud eelmise perioodi arve katteks 500 krooni. Vastavalt Üldtingimuste punktile 4.1 kohustus kostja tasuma teenuste eest esitatud arveid 15 päeva jooksul arvates arve väljastamise kuupäevast. Kostja ei ole arveid tähtaegselt tasunud, on jätnud tasumata kõneteenuste eest ja kuumaksed, on vaid ühekordse maksena tasunud võlgnevuse katteks 500 krooni. Hageja on hagi esitamisel võlgnevuse summa arvutamisel võtnud arvesse kostjale osutatud ja tasumata kõneteenuste maksumuse summas 847, 88 krooni ja lepingujärgsed kolme kuu kuumaksed summas 1062 krooni. Poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu leping, seega tuleneb kostja kohustus tasuda kuumakse kuni lepingu lõpetamiseni Üldtingimuste punktidest 4.1.1; 4.1.2 ja 9.4 Mille kohaselt kostjal lasus lepinguga võetud kohustus tasuda esitatud arved tähtaegselt ja nõuetekohaselt, lepingu ühepoolsel lõpetamisel seoses maksete tähtaegse mittetasumisega (Üldtingimuste p. 9.3.2) oli teenuse osutajal piiramatu õigus esitada tarbijale lõpparve kolme kuu jooksul arvates lepingu lõppemise päevast. Arve nr väljatrükist (t.l.54) nähtub, et leping on ühepoolselt lõpetatud alates .a, arvestades, et lepingu sõlmimisel oli kostja tasunud esimese kuumakse summas 354 krooni ettemaksena, kuulus tasumisele kuumaksed oktoobrist 1997.a. kuni .a see on kolme kuu eest. Viivise (leppetrahvi) kohaldamises leppisid pooled kokku, hageja poolt arvestatud viivise suurus on mõistlik arvestades asjaolu, et kostja nõuetekohase kohustise täitmise tähtaeg oli , samuti ei olnud kostjapoole kohustise täitmatajätmine vabandatav. Kohustise nõuetekohane täitmine on võlgniku kohustus, eelkõige tema peab kohustuse tähtaegse täitmise eest hoolt kandma ning arvestama täitmatajätmise korral lepingust tulenevate tagajärgedega. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et viivisenõue, milline kostja suhtes on esitatud on põhjendatud ja õiglane, sest kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa hagejale alusetult maksmata. Kostja väide selles, et nõue on aegunud ei ole põhjendatud ega kuulu arvestamisele. Hagi on esitatud tähtaegselt ning ei ole aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Vastavalt VÕS, TsÜS ja REÜS RakS §-le 9-1 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne .a tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne .a kehtinud seaduse kohaselt arvestatakse tsiviilseadustiku üldosaseaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates .a Seega oli viimane hagi esitamise tähtaeg .a, hagi on kohtule esitatud seaduses ettenähtud tähtaja raames, .a. Hageja on tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 280 krooni ja õigusabi eest 190,99.- krooni. Tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS RS) § 3 kohaselt kohaldatakse enne .a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud 470,99.- krooni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi. Kohus juhindub TsMS § 434; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; § 3
(4)162 lg 1; TsK § 173 lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja 2. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik 4
(4)