Kohus,kuulanud ära hageja esindaja seletuse kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi on tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele,mis on tekkinud enne 01.07.2002 a.,kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg.1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule.TsK § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise ja lepingutingimuste muutmise lubamatuse. AS- ja kostja vahel on a. sõlmitud leping nr. ,mille alusel kostja kasutas ja kohustus selle eest tasuma.Lepingule lisatud pakkumisest nähtuvalt on kostja tasunud a. hagejale 2154 krooni,millest 1800 krooni maksumuse ja kuumaksu 354 krooni. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamisest.Leping kostjaga on ühepoolselt lõpetatud a. AS a. saldokinnitusest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 1770 krooni,kõneteenuste eest 186.95 krooni ja leppetrahv 1000 krooni ,kokku 2956.95 krooni. Kohtuistungil loobus hageja esindaja leppetrahvi nõudest. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu tegeliku lõpetamiseni summas 1062 krooni ( - 354 krooni + .354 krooni+ .354 krooni). Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba a. , kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles a.,seega ebamõistlikult pika aja jooksul.Hageja ei ole tõendanud ühegi arve esitamist kostjale. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest,mistõttu leiab kohus ,et on mõistlik kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla ulatuses 1062 krooni. Arvete väljatrükkidest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla hulka alates lepingu lõpetamisest veel kuumaksu kuni a. 1062 krooni. Kohus leiab,et hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on vastuolus hea usu põhimõtetega ,põhjendamata, tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1062 krooni tasumata maksete katteks ja viivis 1062 krooni, kokku 2124 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni ja 200 krooni kostjale kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
p.2,§ 52 p.5 ,§ 60 lg.1 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 31.70 krooni.
lg.1 p.1 sätestab,et poolele ,kelle kasuks tehti otsus,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 50 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.