HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-15232 (kuni 01.01.2006.a. nr 2/277-22031/05) Otsuse kuupäev ja koht 29.november 2006.a., Tallinn Kentmanni kohtumaja Kohtunik Krista Kirspuu SZ hagi SZ vastu abielulahutuse nõuetes Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev 16.november 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja SZ Resolutsioon Edasikaebamise kord Hagi rahuldada. Lahutada SZ ja SZ abielu, mis on sõlmitud .a. kohta on tehtud kanne nr . ja mille Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada poolte abielu, kuna abielulised suhted hageja ja kostja vahel on täielikult lõppenud ja taastada neid ei ole enam võimalik. Pooled elavad lahus, ühist majapidamist ei oma. KOSTJA SEISUKOHT Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Asja materjalidele lisatud abielutunnistusega (tlk 8) on tõendatud, et poolte abielu on sõlmitud . Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja seletuse kohaselt on poolte abielusuhted lõppenud. Erinõude korras võetud kostja seletustest nähtub, et kostja ei ole abielulahutusega nõus. Pooled elavad küll eraldi aga on omavahel suhelnud, kostja on saatnud tähtpäevadeks kaarte ja kingitusi. Kostja seletustest nähtub, et tal on eesmärk võtta või .a. puhkus, et abikaasa juurde tulla. Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja väljendas kohtuistungil kindlat tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks. Hageja seletustest nähtub, et abielusuhted lõppesid aastat tagasi. Hageja ei vaidle vastu, et kostja on talle selle aja jooksul mõned korrad helistanud, kuid abieluliste suhete taastamisest poolte vahel räägitud ei ole. Abielulahutuse menetluse ajal kostja ei ole tulnud, hageja leiab, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, istungi toimumisest oli teadlik, mida tõendab tema allkiri kohtutoimikus olevas väljastusteatel. Arvestades asjaolu, et poolte abielulahutuse asi on kohtu menetluses olnud juba peaaegu aastat. Selle aja jooksul hageja oma nõudest poolte abielu lahutada loobunud ei ole. Kuna hageja on jäänud kindlameelselt oma seisukoha juurdre, et poolte abielusuhted on lõppenud ning neid taastada ei ole võimalik, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle säilitamine ei ole mõttekas ja seetõttu tuleb abielu lahutada. Abielusuhete säilitamisel ja taastamisel on vajalik mõlema abikaasa sellesisuline soov. Antud abieluasjas on hageja väljendanud kindlat tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks ning jäänud selle nõude juurde. Seetõttu leiab kohus, et kostja väited selle kohta, et poolte abielusuhteid on võimalik säilitada, on jäänud paljasõnaliseks. Eelpooltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on palunud hagiavalduses jätta temale perekonnanimi Z. Kohus osutab, et nimeseaduse § 11 lg 1 järgi abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hagiavaldusest nähtuvalt on hageja sooviks abielu ajal kantud perekonnanime säilimine, siis nimeseaduse § 11 lg 1 järgi see nimi ka säilib. Krista Kirspuu Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.