KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoobril 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-3032 Tsiviilasi Tl avaldus ll MRL´i Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: TLHLV Asjast puuduatud isik: LL Asjast puudutatud isik: MR Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon
- Avaldus rahuldada.
- MR , LL Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja nõue Kohtule .a esitatud avalduses ja täpsustatud avalduses märgitud asjaolude kohaselt sündis LL vallaslapsena MRL. PL on sünnitunnistusele märgitud ema ütluste järgi. LL on viibinud korduvalt . Aja jooksul ilmnes, et lisaks epilepsiale esineb MR ka . asus MRL õppima esimesse klassi. Lapsega tekkisid koolis probleemid, koolikohustuse täitmist segasid rohked infektsioonhaigused, nii et lapse jättis poja koolist koju. Viimastel aastatel on avaldunud MR agressiivsus. MR tervis on halvenenud, vaimupuudele ja epilepsiale on viimastel aastatel lisandunud autistlikud jooned, ning kõrgvererõhutõbi. paigutati MR psühholoogilisest koormusest tingituna on lapse LL langenud sügavasse depressiooni ja jõudnud tõdemusele, et ei tule enam toime MR kasvatamisega. Avaldaja on seisukohal, et MR ema kasvatusele jätmine kätkeb endas ohtu lapse võimalikule arengule. Avaldaja märgib, et peres on väga raske materiaalne olukord, mistõttu ei pea vajalikuks välja nõuda LL elatist MRL hoolduskulude katteks. Avaldaja leiab, et antud olukorras on lapse paigutamine ja lapse huvidest lähtuv. töötajate sõnul on laps väga hästi oma uues elukohas sisse elanud, ta tunneb end teiste laste kõrval hästi, suhtub empaatiaga väiksematesse pere lastesse. 1 Tulenevalt eeltoodust taotleb avaldaja võtta alaealine MRL ära tema LL . Tulenevalt vastusest kohtu järelpärimisele ei pea kohus võimalikuks MRL ärakuulamist. Puudutatud isiku LL´i seisukoht .a aset leidnud asjast puudutatud isiku LL ärakuulamisel nõustus LL avaldajaga ja leidis samuti, et tema MRL on paremad tingimused kasvamiseks kui kodus. LL on diagnoositud depressioon ning ta käib pidevalt ravil . Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud ära asjast puudutatud isiku LL ning tutvunud kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega, samuti avalduses toodud asjaoludega, leiab, et avaldus LL tema MRL on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus menetleb käesolevat nõuet TsMS hagita menetluse sätete § 475-479, 550-553, 558 kohaselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 53 lg 1 alusel võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. PerekS § 50 lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PerekS § 58 ja lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Nähtuvalt avaldaja poolt esitatud tõenditest on MRL tõsised tervisehäired, millega seoses vajab MRL pidevat arstlikku järelvalvet. Kohus on veendunud, et esmane on tagada lapsele turvaline igapäeva keskkond võttes arvesse lapse tervislikku seisukorda. Tulenevalt lapse LL tervislikust seisukorrast – põeb korduvat ja majanduslikust olukorrast, ei ole ta võimeline tagama lapsele pidevat arstlikku järelvalvet ning koolikohustuse täitmist. Kohus on seisukohal, et laps, kes vajab pidevat arstlikku järelvalvet peab saama elada rahulikus positiivses keskkonnas. Kohus on veendunud, et vastupidine olukord võib lapse tervisele põhjustada korvamatuid tagajärgi kogu eluks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et juhindudes lapse huvidest tuleb MRL LL . PkS § 53 lg 3 kohaselt, kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Kohus märgib, et juhindudes PkS § 53 lg 4 sätestatust võib kohus lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Piret Randmaa Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.