PKS § 54 lg 5 kohaselt saadab kohus kohtulahendi ärakirja 10 päeva jooksul lahendi jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub (so , ja (so MTÜ ), kus .
lg 2 kohaselt eestkosteasutusel (so TL) käesolev määrus teha isiklikult teatavaks HT`ile. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. HT võib määruse peale kaevata oma seadusliku 1 2-06-4918 esindaja kaasabita (
Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue MT`il on alaealine HT. PT osakonna lastekaitse spetsialistidel oli esimene kokkupuude perekond . Enne seda on perekond elanud TL, . TL varjupaigast tuli a. teade, et HT paigutati , kuna tema ja märatses kodus. Samal põhjusel viibis HT .a. MTil on olnud politseiga tihe kokkupuude avaliku korra rikkumise ja alkoholijoobes agressiivse käitumise tõttu. Käesoleval elab H T MT`il puudub motivatsioon olukorra muutmiseks, ta eitab alkoholi probleemi ning keeldub psühholoogilisest ja psühhiaatrilisest abist. MT on avaldanud korduvalt soovi, et tema . Samuti on ta nõus loobuma kõikidest . Avaldaja on seisukohal, et MT ei taga oma pojale vajalikku turvalisust ja arengut soodustavat kasvukeskkonda ning tema käitumine avaldab lapsele negatiivset mõju. Avaldaja palub MT`ilt HT`i suhtes. Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud nõude juurde. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik on nõus suhtes. Puudutatud isik leiab, et tema poeg on äärmiselt valelik ja varastab pidevalt nii puudutatud isiku kui tema mehe tagant. HT ei allu korraldustele ega kodusele rahule, mitmel korral on kasutanud füüsilist vägivalda. HT`i kasvatamine on muutunud võimatuks. .a. kohtuistungil antud seletuse kohaselt on asjast puudutatud isik poolt. Tunnistaja TV, TP sotsiaaltöötaja seisukoht Tunnistaja on teinud korduvaid kodukülastusi aadressil On vestelnud HT` kui ka MT`i ja tema abikaasa JT. JT ei ole HT`i isa, kuid on seotud tema kasvatamisega. Tunnistaja on vestelnud ka T K kes on KNK kasvataja. Vestlusest HT`iga selgus, et suhted ema ja poja vahel on konfliktsed - parem oleks, kui poeg asuks elama mujale. Ema ei tegele pikemat aega poja hooldamise ega kasvatamisega. HT oli koolis edukas, tegeles spordiga, suhted eakaaslastega polnud vägivaldsed. Teda iseloomustati kui toredat ja seltsivat poissi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja, asjast puudutatud isiku ja tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 50 lg-le 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vastavalt PKS § 54 lg 1 p-le 1 ja p-le 4 võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab lapsele muul viisil kahjulikku mõju. Asjas on tuvastamist leidnud, et puudutatud isik on kõrvale hoidnud oma kohustuse täitmisest poja kasvatamisel, jättes lapse ilma vanemlikust hoolitsusest. Avaldaja arvamusest selgub, et MT ei taga oma pojale vajalikku turvalisust ja arengut soodustavat kasvukeskkonda ning tema käitumine avaldab lapsele negatiivset mõju. Tunnistaja TVTP sotsiaaltöötaja on seisukohal, et kuna ema ei tegele pikemat aega poja hooldamise ega kasvatamisega, on parem kui poeg asuks elama mujale.
lg 1 kohaselt kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Tulenevalt eeltoodust lapse ärakuulamisest tuleks seega loobuda ainult erandlikel 2 2-06-4918 juhtudel, kui sellega kaasneks tõsine oht lapse tervisele või hingelisele tasakaalule. Kuna tunnistaja TV ütluste kohaselt suhted poja ja ema vahel olid konfliktsed ja oli ka vastastikust füüsilist vägivalda ema ja poja vahel, on kohus seisukohal, et eeltoodu on mõjuvaks põhjuseks kohtul loobumiseks lapse ärakuulamisest, kuna sellest võiks kaasneda tõsine oht lapse tervisele või hingelisele tasakaalule. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine lapse emalt on antud juhul vajalik lapse elu, tervise, arengu ja heaolu kaitseks ning toimub üksnes lapse huvides. Laps vajab kasvamiseks elutervet sotsiaalset keskkonda. Turvalise kodu peavad lapsele tagama tema vanemad. Lapse ema ei suuda antud hetkel ega antud olukorras luua vajalikke minimaalseid sotsiaalseid ega materiaalseid tingimusi lapse normaalseks arenguks ja kasvamiseks ning tal puudub selleks ka vajalik tahe. Lapse . On ilmne, et puudutatud isiku käitumine ei anna alust loota tema eluviiside muutumisele. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on seaduslik, põhjendatud ja tõendatud, vastab lapse huvidele ja kuulub rahuldamisele. Samal seisukohal on ka avaldaja. PKS § 54 lg 5 kohaselt saadab kohus kohtulahendi ärakirja 10 päeva jooksul lahendi jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Vastavalt
asjas tehakse lahend lapse huvides. Antud juhul ei ole põhjendatud lapselt menetluskulud välja mõista, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta täielikult riigi kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.