2-06-16390/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-16390 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi K P´i hagi S R`i vastu elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
2. detsember 2006 Menetlusosalised Hageja: K P (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: S R (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja esindaja: M T (volikirja alusel) Resolutsioon K P`i hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista elatis S R`ilt K P`i kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates
3. jaanuarist 2007 summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni poja D R`i (sündinud xxx) täisealisuseni, s.o. xxx või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud. Otsus elatise viivitamatult. Edasikaebamise kord väljamõistmise osas kuulub täitmisele Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1 ASJAOLUD K P`i ja S R`i kooselust on sündinud xxx poeg D R. K P esitas Viru Maakohtule hagi S R`i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toetab kostja lapse ülalpidamist ebapiisavalt. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise igakuise elatusrahana 3 000 krooni. KOSTJA VASTUS Kostja oma kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Vastuse kohaselt ei võimalda kostja materiaalne olukord lapse ülalpidamiseks hageja poolt nõutavat summat maksta. Kostja on nõus lapsele elatist maksma 1 500 krooni kuus. Kostja on last toetanud vabatahtlikult. Samuti ei ole hageja tõendanud lapsele kuus tehtavaid kulutusi. KOHTUISTUNG Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista elatise summas 3000 krooni. Hageja seletuste kohaselt kulub lapsele ühes kuus 1 500 krooni. Kostja on maksnud elatisena 1500 krooni, vahel on ta maksnud 1000 krooni ja lasteaia eest. Ühel kuul andis kostja ainult 1000 krooni. Hageja vajab elatisena 3000 krooni, et ta saaks lapsele rohkem pakkuda. Hageja palus hagi rahuldada alates kohtuotsuse tegemisest. Kostja esindaja seletuste kohaselt on kostja ostnud hagejale jäänud korterisse uued aknad. Kostja on tasunud igakuiselt elatisena 1 500 krooni, samuti on ta maksnud lasteaiamaksu ja ostnud lapsele mitmesuguseid esemeid. Kostja on nõus maksma 1 500 krooni kuus, kuna hageja ei ole tõendanud kulutusi suuremas osas kui miinimummääras. Hageja on ise tunnistanud, et lapsele kulub kuus 1 500 krooni. 5 aastane laps ei vaja telefoni ega arvutit, need on hageja kulud. Kostja tunnistab hagi 1500 krooni ulatuses, kuna tahab endale uue perekonna luua. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja kooselust on sündinud xxx poeg D R. Poeg elab koos hagejaga. Hageja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Kostjal teisi lapsi ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 3 000 krooni. Perekonnaseaduse (PKS) § 49 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Käesoleval aastal moodustab elatise miinimummäär 1 800 krooni (kuupalga alammäär 3 600 krooni). Hageja keskmine kuusissetulek moodustab 3582,08 krooni (tl 7). Kostja keskmine töötasu moodustab 13 699,30 krooni. 2 Hageja palub lapsele elatist 3 000 krooni, kuna elatise miinimummäär moodustab käesoleval aastal 1 800 krooni, siis selles ulatuses ei ole hagejal kohustust lapsele tehtavaid kulutusi tõendada. Hageja esitas kohtule omapoolse kulutuste arvestuse (tl 29 – 30, 31-35), mille kohaselt on hagejal viimasel kuuel kuul maksudena kulunud: juulis – 2732,16 krooni, augustis – 2055,14, septembris – 3113,48 krooni , oktoobris - 2920,18 krooni, novembris – 3403,85 krooni, detsembris 3874,04 krooni. Hageja sissetulekud moodustasid: juulis – 6634 krooni, augustis – 2550 krooni, septembris - 7072 krooni, oktoobris - 5699 krooni, novembris - 6200 krooni, detsembris – 4490 krooni. Toidule, riietele jms on kulunud: oktoobris - 4 859,81 krooni, septembris - 4487,90 krooni, augustis – 4125,64 krooni. Novembri kuus on kulunud 3 472,42 krooni, millest on: toit – 3101,92 krooni, hügieen – 178,70 krooni ning ravimid 191,80 krooni. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel
4. aasta oktoobris lepingulise uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul kuni 6 aastasele linnalapse ülalpidamiskulud 1 875 krooni (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Ühe lapsevanema kohustus on kanda 937,50 krooni ühes kuus lapse ülalpidamiskohustuse osas. Seoses majandusliku olukorra muutmisega möönab kohus, et käesolevaks ajaks on ülalpidamiskulud 5 aastase lapse puhul suurenenud, kuid mitte sellises määras nagu hageja märgib. Samuti pöörab kohus tähelepanu asjaolule, et hageja on esitatud kulutuste arvestustes esitanud ilmselt kogu perekonnale tehtavad kulutused. Seda asjaolu kinnitab ka hageja kohtuistungil antud seletus, mille kohaselt lapse ülalpidamiskulud ühes kuus moodustavad 1500 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kostja on nõus maksma lapsele 1 500 krooni kuus, mis oli 2006 aastal seadusega kehtestatud miinimumsumma. Käesoleval aastal on elatise miinimumsummaks 1 800 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg 6 kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva seaduse paragrahvi lg 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatis nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et elatise vähendamiseks käesoleval hetkel seaduslik alus puudub. Kostja ülalpidamisvõime on tunduvalt suurem kui hagejal, kuna tema ülalpidamisel ei ole teisi alaealisi lapsi, vastupidiselt hagejale, kelle ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Hageja palub välja mõista 3 000 krooni, samas on hageja poolt näidatud kulutused lapsele mõistmatult suured, mis hageja sissetulekute juures ei oleks reaalsed. Samuti puudub kohtul alus kohtuotsuse tegemisel lähtuda oletuslikest tulevikus tekkida võivatest lapse ülalpidamiseks 3 vajalikest kulutustest. Lapse vajaduse muutumisel on hagejal õigus tulenevalt PKS § 61 lg 3 nõuda elatise suuruse muutmist. Põhjendatud ei ole kostja väide, et ta teeb pojale teisi kulutusi. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-21-7-05, et elatise määramisel ei arvestata muude kulutuste tegemist lapsele. Menetlusosaliste poolt esitatud tõendid laenulepingute olemaolu kohta (tl 20, 45-46, 47 – 49, 6162, 63-68) ning teised müügilepingud (tl 50-2, 53-54) jätab kohus tähelepanuta, kuna lepingutes võetud kohustustega on pooled saanud ka hüvesid, mida käesoleval hetkel saavad kasutada. Hageja palub elatise välja mõista alates kohtuotsuse tegemise päevast. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab lapse vajadustest lähtudes põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 1800 krooni alates
5. jaanuarist 2007.a kuni poja D R`i täisealisuseni, s.o. xxx.a. või kuni lapse vajaduse või vanema majandusliku seisundi muutumiseni. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt. Helgi Vinni Kohtunik: 4