2-05-15844/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-15844 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi KÜ K-J M x hagi T I ja N I´i vastu 3624,79 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. detsember 2006 Menetlusosalised Hageja: KÜ K-J M x (RK xxx, asukoht:xxx) Hageja seaduslik esindaja: MG Nõustaja: AV Kostja: T I (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja esindaja: L M (volikirja alusel) Kostja: N I (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja seaduslik esindaja: T I (IK xxx) Resolutsioon KÜ K-J M x hagi rahuldada. Välja mõista T I´lt KÜ K-J M x kasuks võlgnevus koos viivisega summas 2718 (kaks tuhat seitsesada kaheksateist) krooni 59 senti ja menetluskulude katteks 210 (kakssada kümme) krooni. Välja mõista N I (seaduslik esindaja T I) KÜ K-J M x kasuks võlgnevus koos viivisega summas 906 (üheksasada kuus) krooni 20 senti ja menetluskulude katteks 70 (seitsekümmend) krooni. Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks
3. jaanuaril 2007 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse 1 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD KÜ K-J M x esitas 09.08.2005.a kohtusse hagi T I vastu võlgnevuse 2921,10 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri asukohaga xxx omanik. Kostja võlgnevus on seisuga 01.06.2005.a 2921,10 krooni, sh viivis 912,10 krooni. Meeldetuletustele võlgnevuse kohta kostja ei reageeri. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse ning kohtukulud. KOSTJA VASTUS Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt oli kuni 2000.a igakuine sissemakse 116,40 krooni. Hageja ei ole esitanud KÜ üldkoosoleku otsust, mille alusel ta nõuab otstarbelise sissemakse 79,35 krooni tasumist. Kui hageja peab silmas KÜ Maleva 31 üldkoosoleku 15.01.2000.a otsust, siis selle koosoleku läbiviimisel rikuti seaduse sätteid. Vastavalt korteriomandiseadus (KOS) § 17 lg 2 otsuse vastuvõtmiseks on vaja, et otsuse projekti sisu oleks üldkoosoleku kutses esitatud päevakorras kirjeldatud. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 21 lg 4 on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 21 lg 4 kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. Korteriühistu liikmetele ei olnud nõuetekohaselt teatatud koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast. Seaduse sätteid oli rikutud ja seetõttu on üldkoosoleku 15.01.2000.a otsus seadusevastane. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda. HAGINÕUDE SUURENDAMISE AVALDUS Hageja esitas 14.11.2006.a täienduse hagiavaldusele, milles palub kaasata menetlusse kostjana N I´i. Samuti suurendas hageja nõuet kuni 3624,79 kroonini. Hageja nõuab kohustuse täielikku täitmist kostja T I poolt, kuna N I on alaealine. Avalduse kohaselt on korteri aadressil xxx kaasomanikud T I ¾ mõttelises osas ja N I ¼ mõttelise osas. Seisuga 08.11.2006.a on kostjate kommunaalteenuste võlgnevus 3624,79 krooni, sh tasumata teenuste võlgnevus 2009 krooni ja viivis 1615,79 krooni. KOHTUISTUNGID Kohtuistungil 06.11.2006.a jäi hageja esindaja oma haginõude juurde, selgitades, et üldkoosoleku otsus oli seaduspärane. Kuna otsust ei vaidlustatud kohtus 3 kuu jooksul, on see jõustunud. Varem esimese korruse elanikud ei maksnud lifti eest. Kostja ei ole maksnud 3 aastat vahet, mis on 1 kroon m2 kohta. Kostja esindaja hagi ei tunnistanud, selgitades, et üldkoosolek ei saanud tariifi suurendamist kinnitada, kuna liikmeid ei oldud sellest varem teavitatud. Neid ei hoiatatud sellest ette, samuti ei esitatud arvestust. Nad pöördusid ka Kohtla-Järve linna poole, kes ka kinnitas üldkoosoleku ebaseaduslikkust. Kohtusse nad ei pöördunud. Kohtuistungil 06.12.2006.a jäi hageja esindaja haginõuete juurde. Hageja nõustaja selgitas, et N I´ilt tuleb võlgnevus välja mõista seadusliku esindaja kaudu. 2 Kostja esindaja L. M hagi ei tunnistanud, selgitades, et neid ei teavitatud osamakse suurendamisest 2 nädalat ette, ei esitatud arvestusi, seega ei saanud nad end ette valmistada. Tariifide tõstmise vastu ta iseenesest ei olnud. Ta keeldub võlgnevust maksmast, kuna ta lifti ei kasuta. Ka ei tunnista ta viiviseid, kuna ta seda teenust ei kasuta. Ta saab aru, et talle kuulub ka mõtteline osa liftist. Kostja N I´i esindaja kohtuistungile ei ilmunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinnistusraamatu väljatrüki (tl 50, 79) kohaselt kuulub korter asukohaga xxx kaasomandina T I´le ¾ mõttelises osas ja N I´ile ¼ mõttelises osas. Hageja palub kostjatelt välja mõista korteri teenustasu (majandamiskulude) võlgnevuse koos viivistega. Korteriühistu M x tõenditest (tl 12, 16-18, 60) nähtub, et kostjate võlgnevus seisuga 08.11.2006.a on 3624,79 krooni, sh teenustasu võlgnevus 2009 krooni ja viivis 1615,79 krooni. Korteriühistuseaduse (KÜS) §151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Toodud sätete alusel peab korteriomanik tasuma korteriühistule nende elamu majandamisega seotud teenuste eest, mida osutab ühistu või mida ühistu sisse ostab. Maksmata jätmisel peab korteriomanik tasuma viivist kuni 0,07 % päevas KÜS § 7 lg 3 sätestab: korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kostja T I vaidleb võlgnevusele ja viivisele vastu põhjendusel, et 15.01.2000.a üldkoosoleku otsus polnud seaduslik, samuti ei ole ta teenuseid (lifti) kasutanud. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 21 lg 4 on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. 2000.a kehtinud KÜ K-J M x põhikirja (tl 54 – 59) punkti 38 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb kirjalikult ette teatada 10 päeva enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku kutses peab olema märgitud: 1) koosoleku toimumise koht ja aeg; 2) päevakord. 3 Teatest (tl 46) ja üldkoosoleku 15.01.2000.a otsusest (tl 28- 32) nähtub, et üldkoosoleku kokkukutsumisel oli ühistu liikmetele teatavaks tehtud, et koosolekul tuleb arutusele osamaksu/korteritasu kinnitamine. KOS § 17 lg 2, mille kohaselt otsuse vastuvõtmiseks on vaja, et otsuse projekti sisu oleks üldkoosoleku kutses esitatud päevakorras kirjeldatud, ei olnud 15.01.2000.a kehtiv. Kostjad tõendeid selles, et neid ei teavitatud vastavalt kuni 15.09.2001.a kehtinud KÜ põhikirja punktile 38 vähemalt 10 päeva kirjalikult üldkoosoleku toimimisest ette, esitanud ei ole. Vastavalt TsÜS § 38 lg2 juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Kostjad ei ole 15.01.2000.a üldkoosoleku otsust vastavalt KÜS §-ile 13 lg 3 vaidlustanud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 sätestab korteriomandi mõiste: korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. KOS § 1 lg 2 täpsustab: kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis /---/ ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. See tähendab, et antud juhul kuulus kostjatele lisaks eluruumidele (reaalosa) ka 507/42067 mõttelist osa kaasomandist: maja üldkonstruktsioonidest ja tehnosüsteemidest, trepikodadest, katusest, liftist ja maja ümbritsevast maatükist jms. Kuivõrd lifti ülalpidamiseks, hooldamiseks ja remondiks kulub rahalisi vahendeid, peavad selle eest tasumises võrdeliselt omandi suurusega osalema ka kostjad vaatamata sellele, et nad lifti ei kasuta. Kostjad vastuväiteid võlgnevuse ja viivise arvestusele ja suurusele esitanud ei ole. Hagi on põhjendatud ka toimiku kirjalikes materjalides olevate tõenditega (tl 6- 11, 13, 53, 61-70, 71, 72, 77-78). Kuna korteriomandi kaasomandist kuulub kostja T I´le ¾ ja N I´ile ¼, tuleb võlgnevus ja viivis neilt välja mõista vastavalt nende mõtteliste osade suurusele kaasomandist. Võlgnevusest 2009 krooni moodustab ¾ 1506,75 krooni ning ½ 502,25 krooni. Viivisest 1615,79 krooni moodustab ¾ 1211,84 krooni ning ¼ 403,95 krooni. Seega kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kostja T I´lt võlgnevus koos viivisega kokku 2718,59 krooni (1506,75 + 1211,84) ning kostjalt N I´ilt võlgnevus koos viivisega 906,20 krooni (502,25 + 403,95). Menetluskulude jaotus TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
4. augustil
5. Kooskõlas enne
6. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 530 (280 + 250) krooni. 4 Lähtuvalt hagi hinnast moodustab riigilõiv käesoleva hagi puhul 280 krooni. Lähtuvalt TsMS § 60 lg1 kuulub kostjalt T I hageja kasuks kohtukulude katteks väljamõistmisele 210 krooni ning kostjalt N I´ilt 70 krooni. Enne
7. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hageja kirjalikke tõendeid õigusabikulude kandmise kohta esitanud ei ole Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi Helgi Vinni Kohtunik 5