lg.1 sätestab,kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub,võib kohus lahendada asja sisuliselt,kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Perekonnaseaduse § 29 lg 1 p.2 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel,kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada ka elatise saamise. a. poolt väljastatud abielutunnistuse kohaselt on poolte abielu registreerimise kohta tehtud kanne nr. . Sünnitunnistusest nr. nähtuvalt on DK sünd a. registreeritud a. kandega nr. . Kohus loeb hageja seletusega tõendatuks asjaolu,et abielusuhted poolte vahel on lõppenud a. pooltel puudub ühine majapidamine,nad elavad eraldi elukohtades,kostja lapse ülalpidamises ei osale. Hageja leiab ,et iseloomude sobimatuse tõttu kooselu kostjaga ei ole võimalik ,abielu on purunenud ning ta peab võimatuks ja ei soovi selle taastamist ning palub abielu lahutada. Perekonnaseaduse § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse ,kui kohus teeb kindlaks,et abielu jätkamine on võimatu. Kohtu hinnangul on ülaltoodu alusel abielu jätkamine võimatu,mistõttu abielu tuleb lahutada.Hagejaga koos elav alaealine DK tuleb jätta hageja kasvatada. Perekonnaseaduse § 60 lg.1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg1 sätestab,kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust ,mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks.Sama seaduse teise lõike kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatusrahana ,lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on lapse vajadusteks arvestanud 4180 krooni kuus,millest 1500 krooni toidule,800 krooni riietusele,600 krooni ravimitele,360 krooni basseini kasutusele,70 krooni transpordikuludele,550 krooni telefoni kasutamisele ja osale korterikuludest,300 krooni kultuurilisele arendamisele.Hageja leiab,et kostja on kohustatud lapse ülalpidamiseks tasuma igakuiselt 2000 krooni. AS väljastatud tõendi kohaselt esineb DK allergia,mille ravi on pikaajaline ja mis vajab eri toitlustamist ja ravimeid. Hageja töökoha, AS 5821 krooni. tõendi kohaselt oli hageja keskmine brutotöötasu ajavahemikul - a. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud ega oma varalist seisundit tõendavaid dokumente ei esitanud. Kohus leiab,et hageja nõue kostjalt põhjendatud ja tuleb rahuldada. lapse ülalpidamiseks 2000 krooni saamiseks on Perekonnaseaduse § 70 lg.1 kohaselt ,kui isik ei täida ülalpidamiskohustust ,mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Kostjalt tuleb tema alaealise lapse ülalpidamiseks hageja kasuks välja mõista elatis 2000 krooni alates 31.10.2005 a.kuni lapse täisealiseks saamiseni.
lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab,et viivitamata täidetavaks tuleb elatise otsus tunnistada 10 000 krooni osas.
kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel ,kelle kasuks on otsus tehtud ,teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 300 krooni.
lg.1 kohaselt mõistab kohus poolele,kelle kasuks otsus tehti ,teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest . Hageja on tasunud temale õigusabi osutanud OÜhagejale osutatud õigusabi eest 6000 krooni. a.sõlmitud käsunduslepingu alusel Kohus leiab,et vajalik ja põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulude katteks 2000 krooni.
lg.1 kohaselt mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse riigilõivu tasumisest hageja on vabastatud.
,mille Kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista riigilõiv summas 1750 krooni. Riigituludesse tuleb kostjalt
5 tulenevalt välja mõista ka asja läbivaatamiskulud,milleks on postikulud summas 127.90 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.