Samas määruses kohus, tuginedes sellele, et Riigikohtus on käivitunud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus
lõigete 1 ja 4 Põhiseadusele vastavuse osas peatas HKMS § 22 lg 2 p 4 alusel menetluse Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks. Ülalviidatud kohtumäärusega rahuldas kohus ka kaebuse esitaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, peatades Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna Büroo 08.03.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 1579 täitmise. Riigikohtu üldkogu 27.06.2005.a. otsusega kohtuasjas 3-4-1-2-05 otsustati jätta Liiklusseaduse § 413 lg-d 1, 4 ja 8 põhiseadusevastaseks tunnistamata. 03.10.2005.a. määrusega uuendas kohus menetluse. 11.11.2005.a. esitas I.U. kohtule avalduse kaebusest osaliselt loobumise kohta ja kaebuse täienduse. 14.11.2005.a. määrusega lõpetas kohus osaliselt menetluse I.U.i kaebuses (osas, mis puudutab juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 1579 aluseks oleva liiklusseaduse § 413 lõike 4 kohaldamata jätmist selle vastuolu tõttu põhiseadusega ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist Riigikohtus). KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA MOTIIVID Kaebaja poolt vaidlustatud otsuse aluseks olev liiklusseaduse (
) säte on alates 01.10.2005.a. tunnistatud kehtetuks, seega on kehtetu ka kaevatava otsuse õiguslik alus. Seadusemuudatusega on viidud juhtimisõiguse peatamine juhtimisõiguse äravõtmisena lisakaristusena sisse karistusseadustiku üldossa, karistusi reguleerivatesse normidesse. Samuti on seadusandja pidanud vajalikuks näha ette menetlejale õiguse kaaluda karistuse määramise kestvust. Kuna juhtimisõiguse äravõtmise puhul on tegemist karistusega, tuleb selle karistuse määramisel lähtuda käesolevatest õiguslikest tingimustest , samuti on otsuses viidatud alus kehtetu ning selle alusel juhtimisõigust peatada ei ole õiguslikult võimalik. Otsuses on karistamise alusena märgitud
Alates 01.10.2005.a. on
.22 täiendatud lõikega 4, mille kohaselt võib kohaldada lõikes 2 nimetatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kolme kuuni. Kaebaja väitel on vaidlustatud otsus ilmselgelt kaebuse esitaja õigusi rikkuv. Kaebaja leiab, et kohaldamisele kuulub antud juhul 01.10.2005.a. jõustunud liiklusseaduse § 77.3 lg 6, mis sätestab, et juhtimisõigus jäetakse peatamata, kui seda ei ole enne 01.10.2005.a. kehtinud
Samuti leiab kaebuse esitaja, et käesoleval juhul tuleks kohaldada HMS § 65 lg 3 sätestatud põhimõtet ning vaidlustatud otsus tühistada. Kaebuse esitaja leiab ka, et kaebuse rahuldamata jätmise korral kehtestub uuesti kohtumäärusega peatatud otsus. Otsuse uuesti kehtestamine liiklusseaduse muutmise seaduse alusel on vastuolus põhiseaduse ning halduse üldise seaduslikkuse põhimõttega, kuivõrd igasugune isiku õiguste riive, millel puudub õiguslik alus, on põhiseadusega vastuolus ( PS § 3 lg 1 ).Tulenevalt kehtivast seadusandlusest ei saa ARK enam kaebuse esitajat karistada. Põhiseaduses kehtestatud õiguskindluse põhimõttest tulenevalt on üksikisikule ebasoodsate normide tagasiulatuva mõju kehtestamine keelatud ning isiku õigusi ja vabadusi võib piirata vaid siis, kui seadusest tuleneb vastav volitus. Antud juhul seadus vastustajale vastavat volitust ei anna ja puudub ka materiaalõiguslik alus vastava karistuse määramiseks. Kuna tänasel päeval on tegemist karistusega karistusseadustiku mõttes, on kaebaja täiendav karistamine kehtetute õigusnormide alusel hiljem, kui oleks lõppenud vaidlustatud otsusega 2 määratud karistuse kandmine, õiguslikult väär ja vastuolus põhiseadusega, kuivõrd juhtimisõiguse äravõtmine sekkub isiku põhiõigustesse, s.o.üldine vabadusõigus, liikumisvabadus ja omandi vaba kasutamise õigus. Samuti leiab kaebaja, et käesoleval juhul ei ole vastustaja peatanud kaebuse esitaja juhtimisõigust kuni 01.10.2005.a. kehtinud
.3 lg 10 kohaselt.
lg 5 kohaselt antakse juhtimisõiguse peatamise otsus kätte allkirja vastu otsuse tegemise kuupäeval ning otsuse koopia edastatakse vastavalt sama seaduse § 41.3 lg 10. Kaebuse esitaja sai otsuse originaali lihtpostiga, millega rikuti oluliselt seadusega sätestatud korda. Kaebaja viitab Riigikohtu otsusele 3-1-1-63-04, millest järelduvalt juhtimisõiguse peatamise otsuse posti teel kättetoimetamise korral tuleb see saata isikule tähtkirjaga. Sellisel juhul on otsuse kättetoimetamine tõendatud ja selle otsuse kehtivuse eeldus täidetud. HMS § 57 lg 1 kohaselt peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Vaidlustatud otsuses ei ole märgitud kaebeõiguse realiseerimise tähtaega ja korda, mis on oluliseks rikkumiseks. Ülaltoodust tulenevalt on kaebaja seisukohal, et ARK ei ole kaebaja juhtimisõigust peatanud kuni 01.10.2005.a. kehtinud
VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja kaebusega ei nõustu ning peab kaebust põhjendamatuks. Ekslik on kaebaja arusaam 01.10.2005.a.jõustunud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse rakendussätetest. Kaebuse esitaja suhtes on tehtud juhtimisõiguse peatamise otsus enne 01.10.2005.a., nimelt 08.03.2005.a. Juhtimisõiguse peatamise otsuse osaline tühistamine tähendaks kaebajale määratud karistuse määra( kestuse) muutmist. ARK otsus on formaalselt haldusakt, kuid sisuliselt on tegemist karistusega. Juhimisõiguse peatajal ei ole kaalutlusõigust juhtimisõiguse peatamise kestuse osas ning juhtimisõiguse peatamise vormistamine ARK-s on käsitletav väärteomenetluses tetud karistusotsuse automaatse järelmina.Kohtuvälisel menetlejal oleks see õigus vaid siis, kui seadusandja annab talle selleks volituse. Juhtimisõiguse peatamise ja juhtimisõiguse äravõtmise regulatsioone ei ole võimalik võrrelda aspektist, kas uus regulatsioon sätestab või ei sätesta kergemat karistust.
.22 lg 2 sätestatud süüteo eest on
.22 lg 4 alusel võimalik kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni ja seda juba esmakordse rikkumise puhul. Eespooltoodust tulenevalt ei saa ka väita ebavõrdset kohtlemist põhiseaduslikkuse mõttes. Kehtiv karistusõigus ei kohtleks kaebajat leebemalt kui varasem regulatsioon, mistõttu puudub põhiseaduslik riive. Viide
lg 5 on alusetu, sest juhtimisõiguse peatamise otsuse vormistamisel lähtub ARK
Viide vaidlustamisele sisaldub otsuse pöördel. ARK on vaidlustatud otsuse tegemisel juhindunud
.3 lg 4 ja karistusregistriseaduse § 25 lg 1 p 1 ja § 26 lg 5 ning peatanud kaebuse esitaja juhtimisõiguse kooskõlas seadusega. Kuna kaebaja on otsuse saanud kätte 09.03.2005.a., puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei ole juhtimisõiguse peatamise otsusest teadlik. KOHTU PÕHJENDUSED 1.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 3 Liiklusseaduse (
) kuni 01.10.2005.a. kehtinud redaktsiooni § 41 lg 1 kohaselt on juhtimisõiguse peatamine isikul mootorsõiduki juhtimise keelamine. Sama paragrahvi lg 2 sätestas, et juhtimisõiguse peatab politseiametnik või juhiloa väljaandnud asutus või kohtunik.
lg 1 kohaselt juhiloa väljastab ja vahetab majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud asutus. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid” kohaselt on juhiluba väljastavaks asutuseks riiklik autoregistrikeskus .
lg 4 ( kehtetu alates 01.10.2005.a.) kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Käesoleval juhul ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal esinesid
2.Ekslik on kaebuse väide, mille kohaselt käesoleval juhul kuulub kohaldamisele alates 01.10.2005.a. jõustunud
rakendussätete § 77.3 lg 6, mis näeb ette, et isiku juhtimisõigus jäetakse peatamata, kui seda ei ole enne 2005.aasta 1.oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 41.3 lõike 10 kohaselt peatatud. Esmalt märgib kohus, et viidatud sättes on peetud silmas selliseid juhtusid, kus ARK on küll saanud jõustunud karistamisotsuse enne väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse jõustumist , kuid juhtimisõiguse peatamise otsust enne 01.10.2005.a. vormistatud ei ole. Kaebuse esitaja juhtimisõigus on peatatud 08.03.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsusega . Kaebuse viited
lg 5 sätete rikkumisele on ekslikud.
sätetest järelduvalt laienesid sama paragrahvi lõiked 4 ja 5 väärteomenetlejale väärteootsuse tegemisel. Juhtimisõiguse peatamist juhiloa väljaandnud asutuse poolt reguleeris
Viidatud paragrahvi lõike 10 kohaselt vormistatakse juhtimisõiguse peatamine loa väljaandnud asutuse otsusega kolme päeva jooksul , arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest. Otsus peab sisaldama käesoleva seaduse § 41 lõike 4 punktides 1-3, 5 ja 6 nimetatud andmeid. Otsuse koopia saadetakse isikule posti teel. Vaidlust ei ole käesoleval juhul selles, et kaebuse esitaja on saanud otsuse kätte 09.03.2005.a. Juhtimisõiguse peatamise otsuse lihtkirjaga saatmine tähendab, et selle otsuse kättesaamise üle vaidluse tekkimisel lasuks ARK-l kohustus tõendada, et otsuse adressaat on kirja kätte saanud. Käesoleval juhul sellist vaidlust ei ole ning lihtkirjaga otsuse väljastamine ei tähenda, et kaebuse esitaja juhtimisõigus ei ole enne 01.10.2005.a. peatatud liiklusseaduse § 41.3 lõike 10 kohaselt. Kaebaja väitel on vaidlustatud otsuses rikutud HMS § 57 lg 1 sätestatud nõudeid haldusaktile. Asjaolu, et juhtimisõiguse peatamise otsuses on vaidlustamisviites märkimata vaidlustamise tähtaeg ja kord ning on nimetatud vaid, et kaebus on võimalik esitada otsuse teinud ametiisiku kõrgemalseisvale ametiisikule või vaidlustada otsus kohtus, ei tähenda samuti, et kaebuse esitaja suhtes ei ole tehtud juhtimisõiguse peatamise otsust. Siinjuures kohus märgib ka, et kaebaja väidetud puudused juhtimisõiguse peatamise otsuses on sellisteks, mis ei saanud mõjutada otsuse tegemist ning ei saaks olla iseenesest aluseks otsuse tühistamisele. Pärast haldusakti andmist seaduses tehtud muudatused ei mõjuta haldusakti õiguspärasust, sest haldusõiguse üldpõhimõtete kohaselt peab haldusakt vastama selle andmise ajal kehtivale õigusele ja faktilisele olukorrale. 4 3.Asjaolu, et kaebaja taotluse alusel peatas kohus otsuse täitmise kuni kohtulahendi jõustumiseni , ei tähenda juhtimisõiguse peatamise otsuse kehtetust. Seetõttu on väär kaebuse väide otsuse uuesti kehtestamisest kohtusse esitatud kaebuse rahuldamata jätmisel ja ARK-l pärast 01.10.2005.a. vastava õiguse puudumisest. Kaebust rahuldamata jätva kohtuotsuse jõustumisel ei anna ARK välja kaebaja jaoks koormavat haldusakti. Ekslik on kaebuse väide, mille kohaselt kaebuse rahuldamata jätmisel ”otsuse uuesti kehtestamine liiklusseaduse muutmise seaduse alusel” on õigusliku aluseta. HKMS § 121 lg. 2 sätestab, et halduskohus võib kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Kooskõlas HKMS § 12.1 lg 5 kehtib esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kuni kohtuotsuse või kaebuse tagastamise või asja lõpetamise määruse jõustumiseni, kui kohus ei määra lühemat tähtaega. Seega ei leia kaebust rahuldamata jätva kohtuotsuse jõustumisel aset juhtimisõiguse peatamise otsuse kehtestamist ning see ei toimu väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse alusel. Mis saab ARK-I poolt tehtud ja seadusemuudatuste jõustumisel 01.10.2005.a. jõus olevate juhtimisõiguse peatamise otsutega pärast nimetatud tähtaega, selle kohta on antud juhised väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse §-s 31, mille kohaselt liiklusseadust täiendati rakendussätetega, s.o. §-ga 77.3. Viidatud paragrahvist tuleneb, et üldreeglina jäävad 01.10.2005.a. jõus olevad juhtimisõiguse peatamise otsused kehtima. Teatavasti ei mõjuta haldusakti õiguspärasust pärast haldusakti andmist seaduses tehtud muudatused ning juba antud haldusaktide muutmist või nende kehtetuks tunnistamist võib ette näha seadusandja. Seda on seadusandja teinud nende juhtimisõiguse peatamise otsuste suhtes, millega juhtimisõigus oli peatatud varem kehtinud seaduse alusel enam kui 12 kuuks. HMS § 65 käsitleb haldusakti kehtetuks tunnistamist isiku kasuks ning selle lõige 3 näeb ette, et kui langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise alus õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu, tuleb haldusakt isiku taotlusel tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates. Haldusmenetluse seaduses kui üldseaduses on toodud üldised alused haldusakti kehtetuks tunnistamiseks ning haldusmenetluse seaduse regulatsioon kuulub kohaldamisele niivõrd, kuivõrd eriseadus ei sätesta vastavas küsimuses otseselt erisusi. Kohus on käesoleval juhul tuvastanud, et tegemist on õiguspärase haldusaktiga, sest ta kooskõlas selle andmise ajal kehtinud õigusega ja arvestab andmise ajal olnud faktiliste asjaoludega. HMS § 65 lg 2 tulenevalt on õiguspärase haldusakti isiku kasuks kehtetuks tunnistamine välistatud siis, kui sama sisuga haldusakt tuleks uuesti välja anda või kehtetuks tunnistamine on vastuolus seadusega. Käesoleval juhul on liiklusseaduse § 77.3 ette nähtud rakendussätted, millest tuleb käesoleval juhul lähtuda. 4.Kaebaja väitel on vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus , millega peatati kaebaja juhtimisõigus, ilmselgelt tema õigusi rikkuv põhjusel, et alates 01.10.2005.a. kehtiva
.22 lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada nimetatud sätte lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni, kuid kaebuse esitajat on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Kohus nõustub vastustajaga selles, et
.22 lg 2 sätestatud süüteo eest on võimalik kohaldada lisakaristust
.22 lg 4 alusel juba esmakordse rikkumise eest, kaebuse esitaja suhtes kohaldatud
.3 lg 4, sätestades juhtimisõiguse peatamise alused
.22 järgi kvalifitseeritava liiklussüüteo eest sisaldas aga korduvuse nõuet, mis tõttu ei ole põhjendatud 5 kaebaja poolt esmakordse rikkumise ja korduva rikkumise puhul kohaldatud juhtimisõiguse peatamise ja äravõtmise regulatsioonide võrdlemine aspektist, kas uue regulatsiooniga on kehtestatud kergem või raskem karistus. 01.10.2005.a.jõustunud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on tõdetud, et selle seaduse jõustumisel muutub liiklusalaseid süütegusid toimepannud isikute olukord raskemaks. Kaebajal puudub alus väita, et kehtiv karistusõigus kohtleks kaebajat leebemalt kui varasem regulatsioon, samuti on kaebaja jätnud tähelepanuta õiguserikkumise tagajärjed. Juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks oli mitte lubada seadusega määratud ajaks liiklusse isikuid, kes on korduvalt pannud toime enamohtlikke väärtegusid ja ennetada sellega ohte kaasliiklejate elule, tervisele ja varale. Arvestades seda, et piirangud on sätestatud eesmärgiga teiste isikute ja rikkuja enda põhiseaduslike väärtuste – elu ja tervise kaitsele, on kohaldatud vahend proportsionaalne ja sobiv. Iga põhiseaduslik õigus on piiratud teiste isikute samasuguste õiguste või Põhiseaduse teistest sätetest tulenevate õigustega. Kaebuse esitaja õiguste piiramise põhjus tuleneb teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest ja avalikust huvist. Liiklusalaste õigusaktide nõuete korduva rikkuja seaduses määratud ajaks liiklusest kõrvaldamine ei moonuta õiguse vabale eneseteostusele ,õiguse vabalt valida elukutset või tegevusala, samuti omandi vaba ja sihtotstarbelise kasutamise ja liikumisvabaduse olemust. 5. Tühistada saab kohus vaid õigusvastast haldusakti. Kaebuse esitaja juhtimisõigus on peatatud kooskõlas otsuse tegemise ajal kehtinud seadusega ning otsuse tühistamiseks kaebuses toodud motiividel alused puuduvad. Lea Kuuse kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.