, kuna MT oli viivituses korterimaksete tasumisega üle kolme kuu ja võla summa ületas kolme kuu eest maksmisele kuuluvad summad. Kirja sai MT kätte. Kostjal on hageja ees tekkinud pikaajaline võlgnevus. Seisuga .a võlgnes MT 5 987,75 krooni, mille tasus korteriühistule PTV seoses võlgnevuste ülevõtmisega. Alates .a .a on kostja MT tasunud PTV 600,00 krooni. Seisuga .a on kostjal MT`l võlgnevus tasumata korterimaksete eest 17 688,67 krooni. Üürilepingu ülesütlemist ei ole MT vaidlustanud. Üürilepingu ülesütlemise avalduses kohustas PTV eluruumi vabastama .a ja võtmed tagastama. Eluruumi ei ole hagejale tagastatud ega võtmeid üle antud. Hageja väitel on kostja muutunud eluruumi ebaseaduslikuks valdajaks. Seoses eeltooduga palub hageja kohustada kostjat MT`t tagastama eluruum ning selle kohustuse vabatahtlikul mittetäitmisel määrata täitmise viisiks kostja väljatõstmine eluruumist . Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud. MENETLUSE KÄIK Kohus saatis kostjale MT`le hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud .a kostjale isiklikult allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja vastust kohtule ei esitanud. 08.11.2006.a kohtumäärusega kohus pikendas kostjale MT`le antud hagile vastamise tähtaega kuni .a ning tegi korduva hoiatuse, et rahuldab hagi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile ei vasta. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. KOHTU PÕHJENDUSED TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.
järgi kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 järgi võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda.
lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega, samuti kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa.
lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldisega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutusele.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
AÕS § 80 lg 1 tulenevalt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama sätte lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjat MT`t tuleb kohustada tagastama hagejale eluruum asukohaga . Tagaseljaotsus kuulub TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamata täitmisele. Kohus leiab, et tagaseljaotsuses puudub vajadus täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Väljatõstmine, kui täitmise viis, on täitemenetluse osis. Täitmise viis, kord on reguleeritud täitemenetluse seadustikuga. TMS § 180 lg 1 järgi, kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. TMS § 180 lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 120,00 krooni (sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 60,00 krooni ja erikaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv 60,00 krooni), kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 33,50 krooni. Epp Haabsaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.