.1 lg 3 kohaselt tuleb parkimistasu maksta enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele on üles seatud tasulise parkimisala algust tähendavad liiklusmärgid 387 koos osutusmärgiga
Kaebuse esitaja väitel ei olnud tal võimalik tasuda parkimise eest, sest puudus info parkimispiletite müügi koha kohta, samuti leiab kaebaja, et on põhjendamatu eeldada, et Tallinna saabuv isik oleks tuttav liiklusseaduse sätetega, mis näevad ette, et parkimise eest tuleb tasuda enne või vahetult pärast parkimise alustamist. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kohalike maksude seaduse § 5 punkt 10 sätestab parkimistasu kohaliku maksuna. Vastavalt Kohalike maksude seaduse § 141 lõike 2 esimesele lausele toimub parkimistasu määramine ja sissenõudmine Liiklusseaduses sätestatud alustel ja korras. Liiklusseaduse § 50 lõike 5 teise lause järgi korraldatakse tasulist parkimist kohaliku 2 omavalitsusüksuse territooriumil Liiklusseaduse §-des 501-503 sätestatu kohaselt. Liiklusseaduse (
) § 501 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt korraldab parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning liiklusseaduse §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted. Liiklusseaduse § 502 lõige 1 kohaselt teeb parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja õigust Tallinna linna nimel viivistasu määrata, samuti ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja ei olnud parkimise eest tasunud. 2. Vastustaja väitel on tasulisse parkimisalasse suunduvatele tänavatele üles seatud tasulise parkimisala algust tähistavad liiklusmärgid 387 koos osutusmärgiga 578 ning tasulisest parkimisalast väljumise kohtadesse on üles seatud tasulise parkimisala lõpumärgid 397. Liivalaia 42 olid välja pandud tasulise parkimisala tasu suuruse kohta liikluskorraldusvahendid. Kaebuse esitaja ei ole väitnud teadmatust selles, et ta asub tasulisel parkimisalal või et ta ei olnud teadlik parkimistasu suurusest.
lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määruse nr 9 p .4.1 tulenevalt tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest ,kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud. Sama määruse p.4.2. sätestab, et kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Kaebuse esitaja ei kasutanud seadusest ja eespoolviidatud määrusest nr 9 tulenevat õigust 15 minuti vältel tasuta parkimiseks, seega tekkis tal kohustus parkimistasu maksmiseks
Põhjendamatu on kaebaja väide, mille kohaselt ta arvas, et tasuda tuleb parkimise lõppedes, kuna tasulisel parkimisalal tasumise kord on sätestatud
Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht:” Kas siis iga inimene peab enne Tallinnasse tulemist lugema seadust?”( tl 19) , sest käesoleval juhul on tegemist mootorsõiduki juhiga, kellele juhtimisõiguse andmise eelduseks on teatud tingimustele vastamine, mis hõlmab ka liiklusseaduse tundmist. Õigusaktide nõuete mittetundmine ei vabasta isikut nende õigusaktide nõuete täitmise kohustusest . 3.Asja arutamisel on selgunud, et üks Tallinna rohkem kui 100-st parkimispiletite müügikohast asub aadressil Liivalaia 40 ning nimetatud hoonel asub müügikoha tähistusena ka suur „P“ täht suunaga Stockmanni kaubamaja poole. Seega oli kaebuse esitajal võimalik kohapeal parkimispilet muretseda. Asjaolu, et kaebaja väitel ei olnud tal kohapeal ringivaatamiseks aega, ei tähenda viivistasu otsuse õigusvastasust. 3 Kaebuse esitaja väite parkimistasu maksmise võimatusest vastava informatsiooni puudumise tõttu seab kahtluse alla lisaks eespooltoodule ka kaebaja enese teine väide, mille kohaselt ta arvas, et tasuda tuleb parkimise lõppedes. Sellest väitest järelduvalt ei püüdnudki ta selgitada samas kõrval asuvat müügikohta. Käsitatava määruse p.4.3 näeb ette mitmeid võimalusi parkimistasu maksmise kinnitusena ning nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet on vaid üks moodus parkimistasu maksmise ja parkimise õiguse tõendamiseks. Kohus leiab, et ettenägelikkus võimalikuks parkimistasu maksmiseks ei ole mootorsõiduki juhile liigselt koormavaks. Põhimõtteliselt ei saagi eeldada, et igas kohas, kus saab tänava ääres parkida, oleks kohapeal parkimisautomaat või parkimispileti müügikoht. Kui praktikas on parkimisautomaatide juures info lähima parkimispiletite müügikoha kohta, ei saa sellest tuletada vastustaja kohustust parkimispiletite müügikohtade kohta informatsiooni väljapanekut igasse tasulise parkimisala parkimiskohta, mis ulatub tuhandetesse. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja toonud esile selliseid asjaolusid, mis vabastaksid teda parkimise eest tasumiseks kehtestatud nõuete täitmisest. Sellisena ei ole käsitletav ka asjaolu, et kõnealusel ajal ei olnud veel kaebuse esitaja alaliseks elukohaks Tallinn. Viidatud määruse p.4.
lg 3 sätestab, et viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jab ametiisikule, teine esitatakse mootorsõiduki juhile ning kolmas edastatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Eespooltoodust järelduvalt ei tulene seadusest nõuet, et viivistasu otsuse peab parkimisjärelevalve ametiisik andma vahetult isikule kätte. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 22.02.2001.a. otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-4-01 leidnud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning arvestades rikkumiste eripära ja massilisust, on lihtsustatud menetlus teatud juhtudel mõistlik ja proportsionaalne. 4 Kohus märgib, et ka juhul, kui viivistasu otsuse edastamine ei oleks toimunud nõuetekohaselt, ei muudaks see koostatud viivistasu otsust õigusevastaseks ja ei tingiks selle tühistamist. Kaebuse esitajalt ei ole võetud võimalust vastuväidete esitamiseks, viivistasu otsuse vaidlustamiseks on isikul vastavalt
lg 2 õigus pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada halduskohtule kaebus, milliseid võimalusi on kaebuse esitaja ka kasutanud. 6.
lg 1 sätestab, et parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, mille määr sama paragrahvi lg 6 kohaselt ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. Kuna kaebaja parkimistasu oli maksmata, siis oli parkimisjärelevalve ametiisikul õigus teha viivistasu määramise otsus. Määruse p 9.6 kehtestab viivistasu määraks 480 krooni ööpäevas. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud viivistasu otsus seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Lea Kuuse kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.