3-04-296/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 31.jaanuaril

1. a. Tallinnas Haldusasja number 3-04-296 Haldusasi AS-i „X“ kaebus Lääne Maavalitsuse ja AS-i „Y“ vahel 9.09.2004.a. sõlmitud parvlaevaliini avaliku teenindamise lepingu tühistamiseks ja maavalitsuse kohustamiseks toimingut sooritama Asja läbivaatamise kuupäev 26.01.2006.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja esindaja advokaat Margus Mugu, vastustajate Lääne Maavalitsuse esindaja Neeme Sild ja AS-i „Y“ esindaja advokaat Andres Suik RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Välja mõista AS-lt „X“ AS-i „Y“ kasuks kohtukuludena 35 400(kolmkümmend viis tuhat nelisada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD 9.09.2004.a. sõlmis Lääne Maavalitsus, AS-ga „Y“ avaliku teenindamise lepingu sõitjateveo, sõidukite üleveo ja kaubaveo tasuliseks aastaringseks korraldamiseks parvlaeva(de)ga RohukülaSviby ja Sviby-Rohuküla parvlaevaliinil alates 1.10.2004.a. kuni 31.12.2011.a. Lepingu lisa 1.3.3 kohaselt võtab vedaja täitmiseks 1300 parvlaeva reisi aastas, saades avaliku liiniveo toetust 6 milj. kr aastas, ning kohustub ilma täiendava toetuseta tegema lisareisi, kui sadamas seisab autosid üle 40 liinimeetri. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud leping tühistada ning kohustada Lääne Maavalitsust läbi viima avalikku konkurssi avaliku liiniveo vedaja leidmiseks Rohuküla-Sviby reisiparvlaevaliinil kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kaebaja teostas kuni 30.09.2004.a. avalikku liinivedu mandri ja Vormsi vahelisel Rohuküla-Sviby reisiparvlaevaliinil 30.09.1994.a. sõlmitud liinilepingu alusel ja tema huviks on seda vedu jätkata. Kõnealuse laevaliini vedaja leidmiseks riigihangete seaduses(RHS) ettenähtud tingimustel konkurssi ei korraldatud. Ühistranspordiseaduse(ÜTS) § 3 lg 2 p 1 ja p 3 kohaselt tuleb avalikul liiniveol vedaja välja selgitada avaliku konkursi teel, mille läbiviimine peab olema avalik ja kontrollitav. Konkurss ei olnud avalik, sest maavalitsus ei ole kaebajale teatavaks teinud konkursi tingimusi, pakkumise hindamise kriteeriume, pakkumise tingimusi ega pakkumise tegemise lõplikku tähtaega, rikkudes sellega ÜTS § 10 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse(HMS) §
2. 17.08.2004.a. kirjaga nr 10.3/04/2183 teatas maavalitsus kaebajale üksnes Vormsi ja mandri vahelise reisiparvlaevaliini avaliku konkursi väljakuulutamisest ning 26.08.2004.a. kirjaga nr 10.-9/04/2237 kutsus kaebaja 31.08.2004.a. avaliku liinikonkursi läbirääkimiste esimesele voorule, 13.09.2004.a. kirjaga nr 10.-9/04/2398 teatas aga, et on 9.09.2004.a. sõlminud laevaliini teenindamise lepingu AS-ga „Y“. Maavalitsuse poolt finantsinformatsiooni küsimist ei saa pidada kutseks pakkumise tegemisele. Kutse läbirääkimisteks ja pakkumise tegemine on kaks eri asja, konkursi läbiviija peab sõnaselgelt kõikidele huvitatud pooltele avalikustama, mis tähtajaks tuleb teha lõplik pakkumine. Kaebaja oleks soovinud teha pakkumise kõige soodsamatel tingimustel, kuid talle ei antud selleks võimalust. Kaebaja teatas küll 31.08.2005.a. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud läbirääkimistel, et kavatseb liiniveol kasutada põhilaevana „Harilaidu“(mille ekspluatatsioon on kallim) ja asenduslaevana „Vardot“(ekspluatatsioon odavam), kuid oleks olnud valmis kasutama põhilaevana „Vardot“, kui oleks teadnud, et maavalitsus soovib sõlmida liinilepingu isikuga, kes on nõus sõitma toetuse eest 6 milj. kr aastas, milline pakkumine tehti AS-le „Y“, kes samuti esitas läbirääkimistel kaks erinevat varianti. „Vardo“ kasutamisel põhilaevana saanuks kaebaja teha AS-st „Y“ odavama pakkumise. „Vardo“ puhul oli kaebaja esitatud toetuse taotlus keskmiselt 4,2 milj. kr aastas(suurim toetus 5,12 milj. kr), soodustingimustel 3,86 milj. kr aastas(suurim toetus 4,74 milj. kr). Arvestades kaebaja puhul kallima laeva varianti ja AS-i „Y“ puhul odavamat varianti ning varjates kaebaja eest parima pakkumise tegemiseks vajalikke asjaolusid, on maavalitsus rikkunud poolte võrdse kohtlemise printsiipi. Maavanema 3.09.2004.a. korraldusega nr 80 moodustatud komisjoni 9.09.2004.a. koosoleku protokollist nr 1 nähtub, et komisjoni liikmed juhindusid oma otsuste tegemisel asjaoludest, mida ei olnud avalikustatud. Selliseks asjaoluks oli laeva suurus, millest komisjoni liikmed juhindusid. Üks komisjoni liige pidas oluliseks sõitmise võimalust madala veega. Kaebaja poolt pakutud „Vardo“ süvis on 2,93 m, AS-i „Y“ ühegi laeva süvis ei ole aga väiksem kui 3,1 m. Ka ei teadnud kaebaja, et laeva meeskonnaliikme päritolu korral eelistatakse kihnlasi, mida pidas oluliseks komisjoni liige M.Mägi. Kaebajale ei olnud teada, et komisjoni liikmed peavad positiivseks, et kasutatavad laevad on ainult Vormsi liini jaoks ja samuti ei vasta tõele komisjoni liikme järeldus, et AS-i „Y“ sõidugraafik on paindlikum. Komisjoni 9.09.
3. a. koosoleku protokollist nr 1 ei selgu, millistest pakkumistest on võitja selgitamisel lähtutud. Lisaks ei selgu kaebajale, millistest muudest kaalutlustest on maavanem juhindunud AS-ga Y lepingu sõlmimisel. Seega puuduvad maavanema otsust mõjutanud asjaolud. Lääne Maavalitsus palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei teinud majanduslikult parimat pakkumist. Konkursil osalejate võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud. Kaebaja väited, et teda ei ole koheldud võrdsetel alustel ega edastatud talle olulist teavet, on tõendamata ja alusetud. Alates RHS-i muutmise seaduse jõustumisest 25.07.2004.a. ei ole kohustuslik korraldada veetransporditeenuse ostmist RHS-i järgi pakkumismenetlusena. Samuti ei ole sellist korda kehtestatud määrusandlusega. ÜTS-s puudub parima vedaja väljavalimiseks korraldatava avaliku konkursi läbiviimise õiguslik regulatsioon. Seega on seadusandja jätnud avaliku konkursi korraldajale konkursi läbiviimise ja selle tingimuste määramise osas diskretsiooniõiguse, lähtudes eelkõige korraldatavale konkursile ÜTS §-s 3 lg 2 pp 1 ja 3 määratud eesmärkidest. Väär on kaebaja väide, et teda pole teavitatud konkursi tingimustest. Kaebajat on isegi eelistatud, kuna tal võimaldati esitada finantsprognoos teistest konkursil osalenud äriühingutest hiljem. Kaebaja on kätte saanud avaliku konkursi tingimused ja talle tehti teatavaks pakkumise esitamise kord ja tähtajad. Väär on kaebaja väide, et avaliku konkursi läbiviimine ei olnud piisaval määral avalik ja seetõttu kontrollitav, kuna oli moodustatud komisjon, kes leidis parimaks pakkujaks olevat AS-i „Y“. Nõuandva komisjoni arvamus ei olnud maavanemale siduv. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on 8.
4. 2004.a. kirjas nr 5-5-2/12757 leidnud, et maavalitsus on toiminud avalikku konkurssi välja kuulutades ja läbi viies õiguspäraselt. Pärast AS-ga „Y“ lepingu sõlmimist on vedude korraldamine muutunud paindlikumaks, arvestades enam saare püsielanike huvidega. Kaebaja tegi ettepaneku kasutada kahte laeva, nn laid-tüüpi ja asenduslaevana „Vardot“, AS „Y“ esitas kaks erinevat pakkumist kahele erinevale laevale. Kaebaja pakkumise järgi on nn laid-tüüpi laeva „Harilaid“ teenuse osutamisel sihtotstarbelise toetuse vajadus kuni 2011.a. Lõpuni kokku 66,72 milj. kr, vaidlustatud lepingu järgi on toetus aga ainult 43,7 milj. kr. Seega ei ole kaebaja suutnud teha konkurentsivõimelist pakkumist. AS „Y“ palub jätta kaebus rahuldamata. Väär on kaebaja väide, et konkurssi pole korraldatud. Konkursi toimumist tõendab maavalitsuse 17.08.2004.a. kiri nr 10.3/04/2183, millega teavitati kaebajat avaliku konkursi väljakuulutamisest. Lisaks saadeti samasugused teated AS-le „Y“, ASle „Saarte Liinid“ ja OÜ-le „Väinaliinid“. Kaebajale anti võrdselt teiste konkursil osalejatega võimalus omapoolse pakkumise esitamiseks, kuid finantsprognooside osas esitas kaebaja oma pakkumise hilinemisega, mistõttu ei saa väita, nagu oleks kaebajale tehtud mingeid takistusi konkursil osalemiseks. Konkursil osalenud ettevõtetel oli võimalus esitada vajalikke täpsustusi ja selgitusi suuliselt pakkujatega toimunud läbirääkimistel 31.08.2004.a. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Konkursi avalikkust ja läbipaistvust rõhutab maavanema poolt nõuandva õigusega komisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine. RHS § 4 lg 5 kohaselt veetransporditeenuse ostmise korral ei ole ostja kohustatud rakendama RHS-s sätestatud korda. Läbirääkimistel osalejatest tegi parima ja riigi jaoks majanduslikult soodsaima pakkumise AS „Y“, kuna teenuse osutamine toimub 6 milj. krooniga aastas. Kaebaja pakkumine oli riigile tunduvalt kulukam. „Vardo“ oli kaebajal asenduslaev, AS „Y“ aga tegi kaks eraldi pakkumist erinevate laevadega. Teadaolevalt on reisijad rahul AS-i „Y“ poolt osutatava teenusega. KOHTU PÕHJENDUSED RHS-i 25.07.2004.a. jõustunud redaktsiooni § 4 lg 5 kohaselt veetransporditeenuse ostmise korral ei ole ostja kohustatud rakendama RHS-s sätestatud korda, alates 8.04.2005.a. sisaldub samasugune regulatsioon sama paragrahvi
5. lõike punktis
6. Eesti mandri ja saarte vahelistel parvlaevaliinidel võib sõitjaid vedada avaliku teenindamise lepingu alusel(ÜTS § 11 p 3). Vedaja valitakse välja avaliku konkursi alusel, mille korraldab ja tingimused kehtestab maavalitsus(ÜTS §-d 6 lg 1 p 6; 10 lg 1). Lääne Maavalitsus on avalikku liinikonkurssi läbi viies järginud ÜTS-i sätteid. Kaebajale koos kutsega ilmuda läbirääkimistele saadetud küsimustik sisaldab endas ka konkursi tingimusi: 1)reisiparvlaev peab vastama õigusaktidega esitatud nõuetele, sobima Väinamere ilmastikutingimustega, olemasolevate sadamarajatiste ja veeteedega; 2)vedaja peab teostama mittedoteeritava lisareisi, kui sadamas on ootel vähemalt 80 liinimeetrit sõidukeid(tl 9-11). Kuivõrd läbirääkimiste aeg kaebajale oli määratud 31.08.2004.a. kella 13.00 – 14.00, on ilmselge, et selleks ajaks pidi kaebaja esitama ka oma pakkumise, sest vastasel korral poleks olnud millegi üle läbi rääkida. Sellise pakkumise kaebaja ka esitas, tehes ettepaneku kasutada põhilaevana „Harilaidu“ ja asenduslaevana „Vardot“(tl 12-15, 60-61) ning taotledes toetust aastas 7 430 000 – 11 290 000 kr, kogu perioodil kokku 66,72 milj. kr(tl 17-18). Samas oli AS-i „Y“ toetusetaotlus ühe variandi puhul 7 419 922 kr aastas ja teise variandi puhul 6 249 013 kr aastas. Paljasõnaline on kaebaja väide, et maavalitsus on kaebajat konkursi läbiviimisel kohelnud ebavõrdselt, varjates kaebaja eest parima pakkumise tegemiseks vajalikke asjaolusid. Maavalitsus ja AS „Y“ kinnitavad, et kõik konkursil osalejad said ühesugused küsimustikud ja ühesuguse võimaluse esitada läbirääkimistel oma pakkumine. Hoopis kaebajat koheldi teistest osalejatest võrdsemalt, sest tal lubati finantsprognoos esitada peale läbirääkimisi 2.09.2004.a. Kuna AS-i „Y“ toetusetaotlus oli tervelt 23 milj. kr ehk rohkem kui 1/3 võrra väiksem kaebaja toetusetaotlusest, siis on igati põhjendatud AS-i „Y“ valimine vedajaks. Asjaolu, et maavalitsus ei teatanud kaebajale, millistest kriteeriumidest lähtudes valiti vedajaks AS „Y“, ei muuda vaidlustatud lepingut õigusvastaseks. Vastavalt HKS §-le 93 tuleb kaebajalt AS-i „Y“ kasuks kohtukuludena välja mõista 35 400 kr tasu õigusabi eest. Kohtunik: D.Maastik