TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-06- 2314 Määruse kuupäev 28.12.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi AS XXX kaebus Haridus- ja teadusministri 30.10.2006 määruse nr. 39“Riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu 2006/2007 õppeaastaks“ peatükkide 2,3,4 ja 5 õigusvastaseks tunnistamise ja tühistamise nõudes. Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon Lõpetada menetlus haldusasjas 3-06-2314 HKMS § 24 lg 1 p. 1 alusel, kuna asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Edasikaebe kord Määruskaebuse menetluse lõpetamise peale võib esitada ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu kirjalikult 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. (HKMS § 47´lg 2 ja 3) AS XXX on esitanud kaebuse, milles vaidlustab Haridus- ja teadusministri 30.10.2006.a. määrust nr. 39 peatükkide 2,3,4 ja 5 osas. Haridus- ja teadusministri 30.10.2006.a. määrusega nr. 39 on kehtestatud „Riikliku õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu 2006/2007 õppeaastaks“. Nimetatud määruse peatükk 2“Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastavate õpikute ja tööraamatute loetelu 2006/2007 õppeaastaks“. § 2 sätestab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastavate I kooliastme õpikute ja tööraamatute loetelu; § 3 sätestab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastavate õpikute loetelu II kooliastmes; § 4 sätestab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastavate õpikute loetelu III kooliastmes; § 5 sätestab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastavate õpikute loetelu gümnaasiumiastmes. Nimetatud määruse 3 peatükk „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastavate töövihikute loetelu 2006/2007 õppeaastaks“ § 6 sätestab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastavate I kooliastme töövihikute loetelu; § 7 sätestab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastavate töövihikute loetelu II kooliastmes; § 8 sätestab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastavate töövihikute loetelu III kooliastmes; § 9 sätestab põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastavate töövihikute loetelu gümnaasiumiastmes; Nimetatud määruse 4 peatükk „“Põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale) vastavate õpikute ja tööraamatute loetelu 2006/
- õppeaastaks“. § 10 sätestab põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale) vastavate õpikute ja tööraamatute loetelu I kooliastmes (1.-2,klass ja 3.-5 klass); § 11 sätestab põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale) vastavate õpikute ja tööraamatute loetelu II kooliastmes (6.-
- klass ja 8.-
- klass); § 12 sätestab põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale) vastavate töövihikute loetelu I kooliastmes (1.-
- klass ja 3.-
- klass); § 13 sätestab põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale) vastavate töövihikute loetelu II kooliastmes (6.-
- klass ja 8.-9 klass). Nimetatud määruse 5 peatükk „Toimetuleku riiklikule õppekavale vastavate tööraamatute loetelu 2006/2007 õppeaastaks“ § 14 sätestab toimetuleku riiklikule õppekavale vastavad tööraamatud II kooliastmes (3.
- klass). Kaebuse esitaja vaidlustab nimetatud määruse peatükke, jättes vaidlustamata määruse peatüki 1, mis sisaldab määruse üldsätteid. Kaebaja leiab, et vaidlustatud määruse p. 2,3,4 ja 5 rikuvad kaebaja õigusi. Kaebaja leiab, et volitusnormita antud määrus rikub Põhiseaduseset tuleneva § 3 ja § 94 lg 2 toodud põhimõtteid, mistõttu on volitusnormita antud määrused vastuolus Põhiseadusega. AS XXX õigust kehtestada oma toodangule (omandile) hind, mis on kooskõlas aktsiaseltsi huvide ja võimalustega piirab HTM määruse nr. 39 peatükid 2,3,4 ja
- Kitsendusi omandi vabale käsutamisele saab rakendada ainult seaduse alusel, mis on kooskõlas Põhiseadusega. Põhiseaduse § 15 kohaselt on AS –il XXX õigus nõuda kohtult oma põhiseaduslikku õigust piirava sätte tunnustamist õigusvastaseks. Kaebaja on taotlenud haridus- ja teadusministri määruse nr. 39 peatükkide 2,3,4 ja 5 õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist. Haridus- ja Teadusministeerium on kohtule andnud kirjaliku vastuse, mille kohaselt taotletakse käesolevas asjas menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p. 1 alusel, kuna vaidlustatav määrus on üldakt ning ei kuulu seega halduskohtus läbivaatamisele. Samas on vastustaja toonud ära ka oma seisukoha kaebuse sisu kohta ning nentinud, et kaebaja tegevus kohtusse pöördumiseks on olnud ennatlik ilma oluliste faktide kontrollimiseta. Kohtu seisukohad: Kohus nõustub vastustaja seisukohaga menetluse lõpetamise osas HKMS § 24 lg 1 p. 1 alusel. . Kuna antud asja läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses, lõpetab kohus menetluse määrusega ning ei anna seega kohtulikku hinnangut kaebuses väidetavate muude asjaolude kohta. Antud juhul on kaebaja käsitlenud kaevatavat määrus üksikaktina, mille tühistamist ta nõuab. Tulenevalt HKMS § 4 lg 1 kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida , avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks võib olla ka sama seaduse kohaselt haldusleping, mis on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping. Halduskohtu kontrollile alluvad üksikaktid, mis reguleerivad üksikjuhtumeid. Kui akt reguleerib üksikjuhtumit ja on adresseeritud individualiseeritud subjektile(dele), siis on tegemist üksikaktiga. Üksikjuhtumi reguleerimisega võib olla tegemist ka siis, kui regulatsiooni adressaatide ring aktist otseselt ei nähtu, selline haldusakt on HMS § 51 lg 2 tähenduses üldkorraldus, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Üld- ja üksikaktide eristamine ei sõltu akti vormist ega pealkirjast, vaid sisust – aktis sisalduva regulatsiooni konkreetsusastmest. Antud juhul on kaebaja vaidlustanud üldakti, mis sisaldab haridus- ja teadusministri määruse näol riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu 2006/2007 õppeaastaks. Üldakti ülesanne on anda üldnorme, mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Üldaktid on seega haldusaktid, mis sisaldavad abstraktseid üldkohustuslikke käitumisreegleid. Halduse üldaktid kuuluvad formaalselt mõistetud haldusaktide kategooriasse ning haldusakti teoorias eristatakse halduse üldaktide hulgas määrusi. Määrus peab lähtuma põhiseadusest ja seadustest, mis evivad määruste suhtes kõrgemat juriidilist jõudu. Põhiseaduse § 139 kohaselt teostab õiguskantsler järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide (üldaktid) põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et menetlus käesolevas asjas tuleb lõpetada HKMS § 24 lg 1 p. 1 alusel, kuna asi ei kuulu halduskohtu pädevusse Tulenevalt HKMS § 92 lg 4 kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kohtunik Mare Priks