2-05-17534/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 15.detsember

1. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-17534 (endine nr 2/32-24307/05) Tsiviilasi OÜ hagi MM vastu Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Hageja esindajad: advokaadid SR ja IV Kostja: MM Kostja esindaja: vandeadvokaat PS Asja läbivaatamine 14.detsembril 2006, avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud Hageja esindaja advokaat IV Juures viibis Sekretär VK Kohtuotsuse resolutsioon
2. Jätta OÜ hagi MM vastu üüri tõstmise õiguspärasuse tuvastamiseks rahuldamata.
3. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt võõrandas hageja lepinguga korteriomandi EK, kellega leppis kokku üüri kogumise õiguses üürnikelt kuni korteriomandi otsese valduse üleandmiseni. edastas hageja kostjale üüri tõstmise teate, mille kohaselt on omanikul hoone säilitamiseks ja parendamiseks vaja teha üldehitustöid ja osaliselt välja vahetada kommunikatsioonisüsteemid. esitas hageja makseteatise uue üürisuuruse arvestusega. Kostja keeldus uue üürimäära maksmisest ning vaidlustas üüri tõstmise Ü . otsusega rahuldas Ü kostja avalduse. Hageja otsusega ei nõustu. Üürileandja ja üürniku vahel sõlmitud lepingu p 3.1 järgi määratakse korteriüüri suurus üürileandja poolt vastavalt tegelikele kuludele ja L õigusaktidega kehtestatud määradele. Üürilepingu allkirjastamisega andis kostja nõusoleku vajadusel üüri tõsta. Seega on hageja üüri tõstmise teade kooskõlas VÕS §-ga
4. Ebaõige on arvata, et kunagi määratud üüri suurus jääb tähtajatult kehtima. Üüri tõstmine on põhjendatud, kuna korter asub kesklinnas, elamut on viimastel aastatel renoveeritud, kulutused on olnud põhjendatud ja vajalikud. Keskmine üürihind on samaväärsel korteril vähemalt 4 000 krooni kuus. Kostja on siiani maksnud turuhinnast tunduvalt väiksemat üüri. Hageja on nõus määrama VÕS § 301 lg 3 vastava üürisumma. Seoses hoones teostatavate üldehitustöödega ja igapäevase kohustusega hoida hoone korras, on üüri suuruse jätmine samale tasemele üürileandja huve eirav. Hageja taotleb VÕS § 29 lg 1, 3, 4, § 300, § 301 lg 3 alusel tuvastada üüritõstmise õiguspärasus. Kohtuistungil võttis hageja esindaja õigeks, et hagejal on esitatud volikirja järgi korteriomandi omaniku esindamiseõigus. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista ja peab üürikomisjoni otsust seaduslikuks. Kostja elab omandireformi käigus tagastatud elamus. sõlmis kostja Agu Saarega üürilepingu üürimiseks. kolis kostja poolte kokkuleppel korterisse nr , mida kasutab siiani. Üürileping on pikenenud . Üüritõstmise põhjused ei ole tõesed ja üüri tõstmise teates ei ole selgitatud üüri tõstmise vaidlustamise korda. Tähtajalise lepingu puhul on üüri tõstmine võimalik vaid erandjuhul – kokkuleppe olemasolul üüri perioodilise suurenemise kohta. Korteri omanik on EK, hagejal puudub õigus kohtusse hagejana pöördumiseks. Menetlus asjas tuleb lõpetada. E. K on väljastanud volituse enda esindamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja tõenditega ning ärakuulanud pooled, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejal puudub hagi esitamise õigus. VÕS §-st 299 tulenevalt on hagi esitamise õigus üürileandjal. Üürileandjaks on korteriomandi omanik EK, mida tõendab kinnistusraamatu väljatrükk (tl 25-26). Elamu hooldajaks on OÜ. Esitatud volikirjaga (tl 9) volitas EK OÜ-d ennast esindama seoses korteriomandiga Volikirja alusel on OÜ-l EK esindamise õigus, mitte enda nimel hagemise õigus. TsMS § 3 lg 1 alusel menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. OÜ pöördus kohtusse E. Kaasiku, mitte oma õiguse või huvi kaitseks. Teise isiku või avalikkuse seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks võib isik TsMS § 3 lg 2 järgi pöörduda seaduses ettenähtud juhul. Antud juhul ei ole tegemist sellise juhuga. Ühegi seadusega ei ole ettenähtud OÜ õigust pöörduda kohtusse Elle Kaasiku õiguse või huvi kaitseks. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. 24.10.2005 määrusega määras kohus kostjale õigusabi riigikulul. Kostjat esindas vandeadvokaat Piret Simm. Kostja esindaja taotlust ja kohtukulude arvestust ei esitanud, mistõttu kohtukulud tuleb jätta kostja esindaja kasuks väljamõistmata. T. Hiiuväin kohtunik 2 3