2-05-9026 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Katre Poljakova Otsuse tegemise aeg ja 22. detsembril 2006.a. Tallinnas, kirjalikus menetluses koht Tsiviil

§-st 173, 174, 190 kohus o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista JM’ilt (M) OÜ kasuks 11719,32.- (üksteist tuhat seitsesada üheksateist krooni ja kolmkümmend kaks senti) krooni kohustise täitmiseks AS asuvale arvelduskontole
3. Välja mõista JM’ilt (M) OÜ kasuks 1635,97.- (üks tuhat kuussada kolmkümmend viis krooni ja üheksakümmend seitse senti) krooni kohtukulude katteks AS asuvale arvelduskontole .
4. Välja mõista JM’ilt (M) riigituludesse postikulu 75,80.- (seitsekümmend viis krooni ja kaheksakümmend senti) krooni (märkuseks märkida: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number, kohtukulu ja isiku nimi, kelle eest makstakse). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on võimalik esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud JM(M ) sõlmis a. AS-ga end. AS (teenuspakett ) liitumiseks tähtajalise lepingu. Lepingu sõlmimisel sai JM(M ) enda kasutusse subsideeritud koodidega ja . Liitumislepingu järgi määrati poolte õigused ja kohustused kindlaks tingimustega. kasutamise JM(M ) tasus vaid sissemaksu summas 1386 krooni. edaspidi jättis lepingu alusel esitatud arved tasumata, AS lõpetas ühepoolselt lepingu. Hageja omandas ..a nõude AS-lt nõudeloovutusest on kostjat teavitatud. Hageja nõue ja seisukoht, väiteid kinnitavad tõendid Hageja nõuab kostjalt 5859,66.- krooni tasumist põhjendusega, et kostja jättis tasumata osutatud eest, tasumata jäid lepingujärgsed kuumaksed, lisaks ei hüvitanud kostja ka lepingu alusel saadud, subsideeritud maksumust. Hageja väitel sõlmis kostja .a. AS-ga (end. AS ) kaks tähtajalist liitumislepingut ning sai enda kasutusse kaks subsideeritud . Hageja on esitanud kohtule kostja poolt tasumata jäänud arvete väljatrükid, samuti AS poolt välja antud õiendi kostja poolt ostetud telefonide ostuväärtuse kohta, millest nähtub, et JM ile müüdud 2 ostuväärtus oli kokku summas 4373, 74 krooni. Leppetrahviks on arvutatud 3000 krooni, mis on subsideeritud hinna ja mobiiltelefoni ostuväärtuse vahe lisaks eelnevalt lepingu sõlmimisel tasutud summale 499 krooni ja 499 krooni. Hageja õigus nõuda nimetatud summat tuleneb kostja poolt allkirjastatud lepingust ning tingimuste punktist 4.1.11 ja 8.
5. Hageja on kostjale arvestanud ka lepingu alusel viivise 5859,66.- krooni. Kostja vastus ja seisukoht, väiteid kinnitavad tõendid Kostja tunnistab, et sõlmis . liitumislepingu. Kostja väitel sõlmis ta lepingu kolmanda isiku initsiatiivil, kes tasus lepingu sõlmimisel ettemaksu ja oli teenuste tegelik tarbija. Kostja nõustub asjaoluga, et tema lepingu sõlmijana vastutab selle täitmise eest. Kostja tunnistab võlgnevust summas 2319,66.- krooni, so. telefonimaksed 1199,34.- krooni ja kõneteenused 1120,32 krooni. Kostja ei tunnista leppetrahvi summas 3540,00.- krooni põhjusel, et hageja poolt lisatud kasutamise tingimustes ei ole lepingu lõpetamise korral leppetrahvi kohaldamise võimalust sätestatud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg1 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Kehtinud tsiviilkoodeksi (

) § 173 ja 174 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt. Kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Hageja on kohtule tõenditena esitanud a. AS-ga (end. AS ) ja JM(M) vahel sõlmitud lepingu nr , lepingu alusel esitatud ettemaksu arved nr nr ning teadaanded, mille kohaselt anti JM(M) kasutusse .a. koodiga ja koodiga . JM lepingu sõlmimise faktile vastu ei vaidle, seega on tõendatud pooltevaheline võlasuhe. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt ei ole kohustise nõuetekohast täitmatajätmist vabandav asjaolu see, et teenuste tegelik tarbija oli kolmas isik; lepinguliste (makse)kohustuste kohase täitmise eest võttis endale lepingu järgi vastutuse selle sõlmija, so. kostja. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus hagiavalduses märgitud ulatuses, so arvestatud kuumaksed lepingu tähtaja lõpuni, tarbitud kõneteenused ja leppetrahv telefonide maksumuse hüvitamiseks. Kohtule esitatud liitumislepinguga ja arvetega on tõendatud, et kostja sõlmis lepingu kahe erineva mobiiltelefoniabonendi avamiseks ja teenuseid tarbisid mõlemad abonendid. Kohtule esitatud arvete ja kostja seletusega on tõendatud, et kostja ei täitnud lepingujärgset maksekohustust. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt sai kostja enda käsutusse kaks subsideeritud mobiiltelefoni Ericsson, mida kostja ei tagastanud. Võlgnevuse suurus on tõendatud hageja poolt esitatud arvetega ja AS teatisega subsideeritud ostuväärtuse kohta.

§ 190järgi võivad pooled kohustise täitmise tagada leppetrahviga.

Kohus nõustub hageja väitega selle kohta, et kostjal on tekkinud viivisvõlgnevus seoses eest tähtaegse mittetasumisega tekkinud võlgnevusega.

§ 191

lg 1, 192 ja 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Kostja on märkinud, et tema ei tunnista leppetrahvi summas 3540,00.- krooni ulatuses seetõttu, kuna hageja poolt hagiavaldusele lisatud kasutamise tingimustes ei ole kokkulepitud leppetrahvi tasumist, kui temaga lõpetatakse leping. Kohustus tasuda lepingu lõppemisel või lõpetamisel subsideeritud mobiiltelefoni väärtus tuleneb lepingust ja üldtingimuste punktidest 4.1.11; 8.5 ja 9.2; 9.2.1 ning 9.4. Vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks oleva Q GSM teenuste kasutamise tingimuste p 7.4 kohasel arvestati maksude mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,5% võlgnevusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00.- krooni. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et viivisenõue, milline kostja suhtes on esitatud on põhjendatud ja õiglane, sest kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa hagejale alusetult maksmata. Viivise eesmärgiks on tagada kohustise täitmist; viivise suurus arvestatakse kohustise rikkumise korral vastavalt lepingule või seadusele. EVR tsiviilkolleegium on oma a. lahendis nr 3-2-1-66-05 sedastanud, et võlausaldaja peab tõendama kohaldatava viivise suurust juhul, kui viivisenõue ulatub üle põhivõlgnevuse, seega ei pea antud juhul hageja viivisenõude suurust põhjendama. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et kohustise nõuetekohane täitmine ei ole võlausaldaja kohustus, so. eelkõige peab kohustuse tähtaegse täitmise eest hoolitsema võlgnik ning arvestama täitmatajätmise korral lepingust tulenevate tagajärgedega. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt: hageja poolt tasutud riigilõiv 1050,00.- krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 585,97.- krooni. Samuti kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele postikulu 75,80.- krooni riigituludesse. Kohus juhindub TsMS § 434; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; § 162 lg 1;

§ 173lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja 2.

Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik