2-05-19371/4

2-05-19371/20 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 27.detsember 2006.a Tallinn, Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-05-19371 Tsiviilasi JO hagi VL vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JO Kostja VL Kohtuistungi toimumise aeg 14.detsember 2006.a, avalik istung RESOLUTSIOON

1. Rahuldada JO hagi VL vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.
2. Tuvastada, et AO põlvneb VL.
3. Välja mõista VL JO kasuks lapse AO ülalpidamiseks elatusraha summas 2 375 (kaks tuhat kolmsada seitsesada viis) krooni kuus alates hagi esitamisest .a. kuni lapse täisealiseks .a. Menetluskulude jaotus
4. Välja mõista VL riigilõiv 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni ja ekspertiisi kulu 3 600 (kolm tuhat) krooni riigituludesse.
5. Välja mõista VL õigusabi kulud 5 000 (viis tuhat) krooni JOkasuks. Edasikaebamise kord Hageja, kes viibis istungil, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest või hiljemalt 5 kuu jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Asjaolud ja menetluse käik esitas JO hagiavalduse VL’i vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis pooltel AO, kes elab hageja juures. Kostja lapse kasvatamisest osa ei võta. Hageja palub tuvastada AO põlvnemist VL’ist ning palub välja mõista kostjalt ülalpidamiseks igakuiselt elatusraha 2 375 krooni. Samas palub hageja kostjalt välja mõista õigusabi kulud 5 000 krooni. 1 2-05-19371/20 Kostja võttis .a toimunud kohtuistungil hagi õigeks, mis on kirjalikult kohtuistungi protokollis fikseeritud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool EV, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Perekonnaseaduse (PkS) § 38 lg 3 sätestab, et laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. PkS § 42 lg 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab; lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Asjas on teostatud kohtumeditsiiniline isaduse uuring DNA-analüüsiga, mille uurimustulemuste kohaselt on tõenäosus, et VL saab olla AO bioloogiline isa 99.99999%-i. Kostja on võtnud kohtuistungil omaks asjaolu, et on lapse isa. Seega loeb kohus tuvastatuks AO põlvnemise kostjast. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on PkS § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud; lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest; lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära. Tuginedes PkS § 70 lg 2 mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest .a. kuni lapse täisealiseks saamiseni a. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS §-de 47 lg 2, 48 2 2-05-19371/20 lg 1 p 3 ja riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 (kuni kehtinud redaktsioon) järgi kuulub kostjalt välja mõistmiseks riigituludesse riigilõiv summas 2100 krooni. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on .a. määruse kohaselt ekspertiisikulude tasumisest vabastatud. Eksperdi poolt esitatud õiendi kohaselt on eksperdikulu 3 600 krooni, mis vastavalt TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kaskuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hagita hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Tulenevalt eelnevast tuleb hageja õigusabi kulud kostjalt välja mõista 5 000 krooni. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 27.12.2006.a. 3