2-05-16703/3

2-05-23936 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006.a.Tallinn, Kentmanni 13 kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-16703 (endine number 2/277-23791/05) Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad AA hagi AS vastu Hageja: AA tema lepinguline esindaja vandeadvokaat AH Kostja: AS , tema lepinguline esindaja O-JL. Menetlustoiming Menetluse taastamise avalduse lahendamine RESOLUTSIOON
2. Jätta AA taotlus menetluse taastamiseks tsiviilasjas rahuldamata.
3. KR arvata pärast käesoleva määruse jõustumist taotluse esitamisel tasutud kautsjon 4750 (neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord Menetluse käik ja määruse põhjendused: Harju Maakohtu menetluses oli AA hagi AS vastu 180 000.00 krooni väljamõistmiseks. Kohus jättis hagi .a määrusega läbi vaatamata, kuivõrd hageja lepinguline esindaja ei ilmunud kella 13.00-ks määratud istungile. AA lepinguline esindaja esitas .a. kohtule avalduse, milles palus tsiviilasjas menetluse taastamist. Avalduse kohaselt ilmus hageja lepinguline esindaja . a. kell 13.00 ekslikult Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja, kuna mäletas teadet, et kõrvuti kohtunik P töötab ka kohtunik K a. sügisest Tartu mnt majas. Hageja lepinguline esindaja kirjutas istungi toimumisest Tartu mnt kohtumajas ka esindajale O-JL. Kuna hr L istungi toimumist Tartu mnt majas ei eitanud, ei tekkinud hageja lepingulisel esindajal kahtlust, et istung seal ei toimu ning ta läkski kella 13-ks sinna. Kuna Tartu mnt kohtumajas kohtunike nimekirja ei ole, otsis hageja lepinguline esindaja kohtunik Kirspuu nime väljapandud istungite nimekirjadest. Kell 12.55 kohtu valvelauast kohtunik HO, kes teatas, et kohtunik K Tartu mnt majas ei ole. Seoses Tartu maantee remondiga jõudis hageja lepinguline esindaja Kentmanni kohtumajja kell 13.
4. Teel helistas ta menetlusdokumendis olnud sekretäri nr-le kuid kahjuks see ei vastanud. Hageja esindaja palub lugeda eelnimetatud asjaolud mõjuvaks põhjuseks ja taastada asjas menetlus. Kostja lepinguline esindaja on seisukohal, et hageja esindaja taotlus menetluse taastamiseks rahuldamisele ei kuulu. Kostja lepinguline esindaja leiab, et hageja esindaja poolt esitatud emaili vahetusest tuleneb üheselt, et hageja esindaja väide justkui kostja esindaja poleks esitanud Tartu mnt-l kohtuistungi toimumist ei vasta tõele. Kostja esindaja osundab, et kahes esimeses mailis ei rääkinud pooled üldse kohtumajast. Kell 11.
5. saadetud hageja esindaja maili ajaks oli kostja esindaja aga juba lahkunud kontorist lõunale. Seega ei saanud kostja esindaja ka enne kohtuistungit hageja küsimusele „Aga istung on vist juba Sossi kohtumajas?“, vastata. Kostja on seisukohal, et antud küsimuses peegeldub ka hageja esindaja enda kahtlus kummas kohtumajas istung toimub (st ta ei välistanud ka teist võimalust). Kostja leiab, et vajaliku hoolsuse korral oleks seda võimalik olnud tuvastada (helistades kohtusse). Kostja esindaja leiab, et olukorras, kus isikul on kahtlus kus kohtumajas istung toimub ja teine isik pole enne istungit vastanud, helistaks mõistlikult hoolas inimene kohtusse täpsustamaks, kus kohtumajas istung ikkagi toimub. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 412 lg 3 kohaselt kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. TsMS § 422 lg 1 mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kohus, tutvunud taotlusega, leiab, et taotlus menetluse taastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd eksimus kohtuistungi toimumise kohas ei ole mõjuv põhjus ega anna alust menetluse taastamiseks. Hageja lepinguline esindaja allkirjastas korraldaval kohtuistungil teatise, et on teadlik järgmise istungi toimumisest kell 13.00, saal V korrus, Kentmanni
6. Teadet korraldava kohtuistungi koha muutumise kohta hageja esindajale saadetud ei ole. Kohus on seisukohal, et AA lepingulise esindaja tegevusetust kohtuistungi toimumise koha täpsustamata jätmisel ei õige lugeda mõjuvaks põhjuseks. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et kahtluse korral oleks hageja esindaja saanud helistada kohtusse täpsustamaks, millises kohtumajas istung toimub. Kohus märgib, et kohtunike jaotus kohtumajade vahel on esile toodud ka Harju Maakohtu kodulehel, millega oli hageja lepingulisel esindajal võimalik enne kohtuistungile minemist tutvuda. Kohus leiab, et vastutus kohtuistungi toimumise koha täpsustamata jätmisest tulenevate negatiivsete tagajärgede eest lasub täielikult hageja esindajal endal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega ei ole kooskõlas see, et poole esindaja hooletus või tegevusetus peaks kaasa tooma menetluse taastamise. Kohus peab silmas pidama ka poolte võrdsuse printsiipi, menetluse taastamine ühe poole esindaja kohustuste hooletu täitmise tõttu kahjustaks vastaspoole õigusi ja õiguspärast ootust ning võimaldaks asja asjatut venitamist. Ka juhib kohus hageja esindaja tähelepanu, et menetlusdokumentides märgitud sekretäri telefoninumber on mitte . TsMS § 149 lg 5 kohaselt arvatakse menetluse taastamise avalduselt tasutud kautsjon avalduse rahuldamata jätmise korral riigituludesse. Hageja eest on AS (likvideerimisel) tasunud .a. menetluse taastamise kautsjoni 4750.00 krooni mi arvelduskontole nr , viitenumber . Kuivõrd menetluse taastamise taotlus jäeti rahuldamata, tuleb kautsjon arvata riigituludesse. Krista Kirspuu 2 Kohtunik 3