2-05-10647 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Katre Poljakova Otsuse tegemise aeg ja koht 30.novembril 2006.a. Tallinnas, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-05-10647 (endine number 2/35-9120/05) Tsiviilasi OÜ hagi AP(end. G) vastu väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises Hageja OÜ Hageja esindaja AS volitatud esindaja SE Kostja kostja AP(end. G, ) RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS RS §-st 3; TsMS I §-st 60 lg 1, 61 lg 1 p 1; TsMS § 436, 440-442 ja TsÜS §-st 58 lg 1 ning TsK §-st 173, 174, 190 kohus o t s u s t a s:
- Välja mõista AP OÜ kasuks 14 437,80 krooni kohustise täimiseks.
- välja mõista AP OÜ kasuks 1 771,89 krooni kohtukulude katteks. Selgitada, et jõustunud kohtuotsus kuulub sundtäitmisele; kohtuotsuse vabatahtlikus täitmises ja selle korras on võimalik pooltel kohtuväliselt kokku leppida. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on võimalik esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud: AS (end. AS ) ja kostja sõlmisid mobiilsideteenuste liitumislepingu nr mille alusel kostja tarbis mobiilsideteenuseid. Osapoolte õigused ja kohustused määrati kindlaks liitumislepingu lahutamatuks lisaks olnud eeskirjadega. 2 AS loovutas kõik hagejale. kostjaga sõlmitud lepingu alusel tekkinud nõuded koos kõrvalnõuetega Hageja nõue ja seisukoht Hageja nõuab kostjalt 7 218,90 krooni tasumist põhjendusega, et kostja jättis osaliselt tasumata arved talle osutatud mobiilsideteenuste eest. Hageja on kostjale arvestanud kohustuse nõuetekohase täitmatajätmise tõttu lepingu alusel viivise, esitades ka viivisenõude summas 7 218,90 krooni. Hageja leiab, et viivise suurus on õiglane ja põhjendatud: kostja on jätnud raha maksmise kohustuse pika perioodi vältel täitmata. Kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi osaliselt, 7 218,00 krooni põhivõlgnevuse osas. Kostja ei nõustu hageja poolt arvestatud viivise suurusega, leides et see on võrdne põhivõlgnevuse summaga ja seega ebamõistlikult suur. Kostja osundab, et võlgnevus tekkis juba , kuid hageja ei ole kuni hagi esitamiseni nõudnud kostjalt võla tasumist; kostja leiab, et mõistlik viivise suurus on 2 000,00 krooni. Kohtu seisukoht Pooled ei vaidle, et kostja kohustis tuleneb AS (end. AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust. Kostja ei vaidle vastu põhivõlgnevusele ning selle suurusele. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja 174 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Seega tuleb hageja nõue põhikohustuse ulatuses rahuldada. Kohus leiab, et kostja väited ei anna alust hageja kõrvalnõude (viivis) suuruse vähendamiseks. TsK § 190 järgi võivad pooled kohustise täitmise tagada leppetrahviga; vastavalt lepingule arvestati maksude mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,5% võlgnevusest iga viivitatud päeva eest. Asjas ei ole vaidlust, et AS-i poolt liitumislepingu alusel esitatud arved jäid tähtaegselt tasumata, kostja ei vaidlusta viivise kohaldamise alust ja arvestust. Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ega ole vaidluse all. Viivise eesmärgiks on tagada kohustise täitmist; viivise suurus arvestatakse kohustise rikkumise korral vastavalt lepingule või seadusele. EV Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendis nr sedastanud, et võlausaldaja peab tõendama kohaldatava viivise suurust juhul, kui viivisenõue ulatub üle põhivõlgnevuse, seega ei pea hageja viivisenõude suurust põhjendama. Kostja on viivise vähendamise taotlust põhjendanud asjaoluga, et hageja on nõude esitamisega viivitanud. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et kohustise nõuetekohane täitmine ei ole võlausaldaja kohustus, so. eelkõige peab kohustuse tähtaegse täitmise eest hoolitsema võlgnik ning arvestama täitmatajätmise korral lepingust tulenevate tagajärgedega. Hageja on tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 050,00 krooni ja õigusabi eest 721,89 krooni. Tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS RS) § 3 kohaselt kohaldatakse enne alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud 1 771,89 krooni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi. Katre Poljakova /allkiri/ 3 Kohtunik