lg 1 alusel pankrotimenetluse ja määras
08.12.2006 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja avalduses esitatud taotluse juurde. Avaldaja esindaja selgitas täiendavalt, et notari poolt teatati I G jäänud vara pärimise õigusest ka I G vennale, kes viibib kinnipidamiskohas karistuse kandmisel, kuid kes pärimiseks avaldust ei esitanud. I G oli lahutatud; lapsi ega teisi ülalpeetavaid tal ei olnud. Ajutise halduri aruandest nähtub, et ´I G `st jäänud varad ja nende väärtus on järgmine: avariiline sõiduauto Ford Escort, reg.nr.xxxx (1993.a.) - väärtus on 2000 krooni; Hansa Pensionifondi K 3 1085,03 osakut, turuväärtusega ca 14 000 krooni; xxxx AS-ist saamata jäänud palk (s.h.tasu kasutamata puhkuse eest) summas 3605 krooni; kaelakett ja klotsersõrmus ning mobiiltelefon Siemens, kokku väärtusega 500 krooni. Seisuga 07.12.2006 moodustab võlgnikust jäänud varade väärtus kokku 20105 krooni. Registritelt ja pankadelt saadud andmete kohaselt võlgnikul muud vara ei ole. I G `st jäänud varalised kohustused moodustavad seisuga 07.12.2006 kokku summas 41 282.98 krooni: maksuvõlg 6244 krooni; võlg AS-ile EMT 278.75 krooni; AS-ile Hansapank – 5276.64 krooni, AS-ile Tele 2 Eesti – 694.34 krooni; Balti Investeeringute Grupi Pank AS-ile 27 605.25 krooni, Elion Ettevõtted AS-ile – 990 krooni. Käesoleval ajal haldur ei ole leidnud tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud, see on tekkinud mais 2006 ning on tingitud I G surmast. Ajutine haldur leiab, et kuigi pärandvarast ei pruugi jätkuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid, võib täiendava vara olemasolu selguda menetluse käigus, mistõttu haldur peab võimalikuks pankroti väöljakuulutamist. Kohtu otsustus ja selle õiguslik põhistus.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse esitada tema vara suhtes ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
13 tulenevalt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, lisades avaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja, milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Vastavalt pärimisseaduse §-ile 18 on 02.10.2006 välja antud pärimistunnistus (not. register 6960), millest nähtub, et 08.05.2006 surnud I G `st jäänud pärandvara on üle läinud Tapa vallale. Kohtule esitatud pankrotiavalduses on Tapa Vald põhistanud I G `st jäänud vara osas maksejõuetuse olemasolu, samuti on lisatud avalduses märgitud asjaolusid tõendavad muud dokumendid – I G surmatunnistus, tema võlgade ja vara nimekiri ning pärandvara inventuuri läbiviija A T `e koostatud pärandvara nimekiri.
lg.4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtudes ka ajutise halduri aruandes toodud andmetest I G jäänud vara jääkväärtuse ja saadaolevate summade kohta, samuti tema varaliste kohustuste suurusest, on ilmne, et võlgnikust jäänud vara ei kata temal olemasolevate rahaliste kohustuste suurust, seega on 08.05.2006 surnud I G st jäänud vara suhtes tegemist alalise maksejõuetusega ning halduri ettepanekul kuulub ka pankrot väljakuulutamisele. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad võlgniku avalduses ja ajutise halduri aruandes toodud kujul. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamine toimub eraldi määrusega. Võlgniku pärijal ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Reet Relvik. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 15. jaanuaril 2007.a. Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.