2-05-2940/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-2940 Tsiviilasi AS * hagi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.02.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.P apellatsioonkaebus Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad kirjalik menetlus Hageja AS *, esindaja J. A Kostja J.P J.P vastu 29 932,97 krooni Resolutsioon
2. Jätta Harju Maakohtu 20.02.2006 otsus muutmata.
3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4. J.P apellatsioonimenetluse kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
5. 05.05.1996 sõlmisid AS * õiguseellane * Pank ja J.P Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu. Lepingu alusel väljastas pank J. P salajase tunnuskoodiga (PIN koodiga) pangakaardi, mis asendab tehingutes kostja allkirja.
6. Lepingu p 8.1 kohaselt kohustus konto omanik tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, kaardi teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad. Kostja ei ole tasunud 18.07.1997 teostatud kaarditehingu eest täies ulatuses ning võlgneb hagejale 29 932,97 krooni, mille hageja palus kostjalt välja mõista.
7. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et kostja kontole maksti 18.07.1997 31 000 krooni. Samal päeval võttis kostja pangakontoris kontolt sularahas 30 000 krooni ja pangaautomaadist 31 900 krooni. Pangakontoris sularaha väljavõtmine toimus ajaliselt varem kui kaarditehingud. Pärast automaadist raha väljavõtmist ei oleks kostja saanud pangakontorist raha välja võtta, kuna arvel raha ei olnud. Kostja vastuväited 2
8. Kostja vaidles hagile vastu. Lepingu p 3.2 järgi oli pangal õigus kontolt kinni pidada kõik kaardiga tehtud kulutused, teenustasud ja muud tasud. Lepingu p 3.3 kohaselt võis pank seda teha kahe kuu jooksul lepingu lõppemisest. Pank ei teavitanud kostjat võlast ega nõudnud võlgnevuse likvideerimist määratud tähtaja jooksul.
9. Kohtuistungil seletas kostja, et ta võttis 18.07.1997 sularahaautomaadist kolmel korral 10 000 krooni ja ühel korral 1900 krooni. Samal päeval laekus kontole 14 000 krooni ja 17 000 krooni. Arvestades algjääki, väljavõetud summasid ja laekunud summasid, oli lõppjäägiks 55,29 krooni. See tõendab, et sularahaautomaadi tehingute eest on täies mahus tasutud. 18.07.1997 tehing, mis on kajastatud 21.07.1997 kuupäeva all, ei ole kaarditehing. Selle tehingu tegemiseks raha arvel ei olnud. Tehingu tegemise ajal oli raha arvel, kuna pank debiteeris selle 3 päeva hiljem. Nõue on aegunud. Kostja ei vaidlustaks nõuet, kui pank oleks selle esitanud lepingus märgitud kahe kuu jooksul lepingu lõppemisest. Kui 30 000 võeti välja pangakontoris sularahas, ei ole hageja esitanud õiget nõuet. Kaarditehingute eest on 3x10 000 krooni tasutud. Dokumentidest ei nähtu, et sularaha väljavõtmine pangakontoris toimunuks enne sularahaautomaadist raha väljavõtmist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10. Maakohus rahuldas tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 ja 174 alusel hagi ja mõistis kostjalt välja kohtukulud – hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu 2100 krooni. Kohus tuvastas konto liikumise aruande järgi, et kostja võttis 18.07.1997 sularahaautomaadist raha neljal korral: 10 000 krooni, 10 000 krooni, 10 000 krooni ja 1900 krooni. Samal päeval võttis kostja pangakontoris oma arvelt välja sularaha 30 000 krooni. Sellistes summades aga kostja arvel raha ei olnud. 18.07.1997 kanti kostja arvele 14 000 krooni ja 17 000 krooni. Maksekaardi kasutamise lepingu üldtingimuste, mis on poolte vahel sõlmitud lepingu osaks, p-ga 8 võttis kostja endale kohustuse tasuda pangale koheselt kõik kaardiga tehtud kulutused ja korvama pangale kõik oma kohustuste mittetäitmisest tulenevad kahjud.
11. Kostja väide, et sularahaautomaadist raha väljavõtmisel oli tema arvel raha olemas, ei ole usaldusväärne. Hageja väitel võttis kostja 30 000 krooni pangakontoris välja enne, kui võttis raha sularahaautomaadist. Pangakontoris ei oleks ta saanud raha hiljem välja võtta, sest arvel sellist summat enam ei olnud. Kostja ei vaidlusta, et ta on arvelt raha välja võtnud rohkem, kui tal seda seal oli.
12. Kostja väide hagi aegumise kohta on väär. Vaidlusalused tehingud tehti 18.07.
13. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 järgi arvestatakse aegumistähtaega alates 01.07.2002 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hagi esitamise ajal 16.06.2005 ei olnud hagi aegunud.
14. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) §-ga 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 2100 krooni, mis tuleb kostjalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 järgi hageja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15. J.P palus kohtuotsuse tühistada ja teha asjas uus otsus. Apellant leiab, et kohtuotsus ei ole kooskõlas seadusega.
16. Hagi aluseks olid kaarditehingud. Tuleb märkida, et deebetkaardiga ei ole võimalik välja võtta rohkem raha, kui on arvel. Konto liikumise aruannetel märgitakse tehingud kuupäevalises järjestuses, kõigepealt väljaminekud ja seejärel laekumised. Enne 3 18.07.1997 oli arvel 955,29 krooni. 18.07.1997 laekus kontole 14 000 ja 17 000 krooni, kokku 31 000 krooni. Enne kaarditehingut oli arvel 31 955,29 krooni. 18.07.1997 võeti sularahaautomaadist välja 3x10 000 krooni ja 1x1900 krooni, kokku 31 900 krooni. Kaarditehingute järgselt jäi arvele 55,29 krooni. Sellest järeldub, et hagi aluseks olevat Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingut ei ole rikutud. Seejärel on 18.07.1997 võetud pangakontoris välja sularaha 30 000 krooni, mis kajastub konto liikumise aruandel kolm päeva hiljem – 21.07.
17. Võlgnevuse tekitas pangakontoris sooritatud tehing, kuid hagi on esitatud Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu alusel. Sellest hoolimata rahuldas kohus hagi.
18. Kohus tõlgendas tõendusmaterjali ebaõigesti. Kostja väide raha olemasolu kohta arvel vaidlusaluste kaarditehingute teostamise ajal põhines tõenditele. Vastuolus TsMS § 229 lg-ga 2 käsitas kohus tõendina hageja esindaja vannutamata seletust tehingute toimumise järjekorra kohta ning pidas seda dokumentaalsest tõendist olulisemaks. Vaidlustatud kohtuotsus on vastuolus TsMS § 436 lg-ga 2, sest kohus saab rajada otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
19. Kostjalt ei saa välja mõista riigilõivu 2100 krooni hageja kasuks TsMS § 60 lg 1 alusel, sest nimetatud säte ütleb, et kui toimik on tsiviilasjas hävinud või muul põhjusel kaotsi läinud, võib kohus selle taastada menetlusosalise avalduse alusel või omal algatusel. Vastus apellatsioonkaebusele
20. AS * vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
21. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
22. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas kohus õigesti, et kostja rikkus Visa Electron pangakaardi lepingut ning on kohustatud TsK § 173 lg 1 ja § 174 alusel maksma pangale tagasi raha, mida tal ei olnud õigust saada. Nimetatud sätete kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Kooskõlas TsK § 222 lg-ga 1 peab kohustist mittetäitnud pool hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju.
23. Kostja ei ole asja menetluse kestel vaidlustanud asjaolu, et ta võttis arvelt raha välja rohkem, kui tal arvel oli. Võlasumma suurusele ei ole ta vastuväiteid esitanud. Samas kostja leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et see on esitatud ebaõigel alusel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
24. Kostja väitel tekitas võlgnevuse 18.07.1997 tema poolt pangakontoris sooritatud sularaha väljavõtmise tehing, mitte samal päeval tehtud kaarditehingud sularahaautomaadis, millele hageja hagi esitades tugines. Samas jätab ta tähelepanuta asjaolu, et kaardi valdaja võib kaardiga seotud kontot kasutada üksnes sellel olevate vahendite piires. Seega ei vabane kostja seadusest ja lepingu p-st 8 tuleneva raha tagasimaksmise kohustusest. 4
25. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ning käsitanud vastuolus TsMS § 229 lg-ga 2 tõendina hageja esindaja vande all andmata seletust. Kohus seda ei teinud. Ringkonnakohtu hinnangul vastab kohtuotsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule, mille kohaselt märgitakse otsuse selles osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Põhjendus, miks kohus nõustus hageja väitega, ei ole samastatav tõendi hindamisega, nagu apellant ekslikult leiab. Kohus rajas otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning TsMS § 436 lg-s 2 sätestatut ei rikkunud. Ringkonnakohtul puudub antud asjas alus hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi esimese astme kohus.
26. Seadusega ei ole kooskõlas apellandi seisukoht, nagu ei oleks kohus saanud temalt TsMS § 60 lg 1 alusel kohtukulusid (hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv) välja mõista. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist, s.o enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus kohaldas seega õigesti kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-t 1, mille kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Maakohus on oma otsuses vastavale rakendussättele viidanud.
27. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud konto liikumise aruande, mille esitamise lubatavust ei ole apellant oma kaebuses millegagi põhjendanud ja mis ei vasta omakäeliste juurdekirjutuste tõttu kirjaliku tõendi tunnustele. Esimese astme kohtus on konto liikumise aruanne tõendina esitatud (t/lk 10) ning kohus on sellele hinnangu andnud.
28. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad J.Pi apellatsioonimenetluse kohtukulud tema enda kanda. Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav