) § 322 lg 1 sätestab, et kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 22.06.2006. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et hagile tähtajaliselt vastamata jätmise korral on kohtul
Kohtuotsuse põhjendused Pooled on 12.12.2003 ja 13.12.2003 sõlminud liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Samal kuupäeval on xxx AS ja kostja sõlminud ka mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel xxx AS müüs kostjale mobiiltelefonid NOKIA 1100 ja NOKIA 1100, vastavad IMEI koodid 351539002176925 ja 351539002178640. Kostja kohustus teleteenuse ja mobiiltelefonide eest tasuma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja esitas kostjale arveid, kuid kostja ei tasunud neid nõuetekohaselt ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 2 999.85 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingutest on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,15% päevas. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viivistena kokku 3 123 krooni. Kuna viivis ületab põhivõla, vähendab hageja, lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas ka Eesti Vabariigi kohtupraktikat ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, viivise nõuet alla põhivõla suuruse, s.o. 2 999.84 kroonini. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 5 999.69 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 2 999.85 krooni ning viivis 2 999.84 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust kustutanud ei ole, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb
lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada.
lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi 2 2-06-11991 menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.