KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus: Kohtunik: Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number: Haldusasi: Kohtuistungi toimumise aeg: Kohtuistungil osalejad: RESOLUTSIOON: Tallinna Halduskohus Sirje Tromp 07.10.2005, Tallinnas 3-401/2005 A.A.’u kaebus Tallinna Vangla toimingute (läbiotsimise ja esemete äravõtmise) õigusvastasuse kindlakstegemise ning õigusvastase toiminguga tekitatud varalise ja moraalse kahju hüvitamise nõudes 27.09.2005 Kaebuse esitaja A.A., Tallinna Vangla volitatud esindajad E.Oisalu ja M.Olesk, tõlk H.Tuisk Jätta A.A.u kõnealuses asjas kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord: Vastavalt HKMS §31 lõigetele 1, 4 ja 5 on kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Asjaolud 22.09.2004 toimus Tallinna Vanglas läbiotsimine, mille käigus leiti kinnipeetav A.A.ule kuuluvast spordikotist lubatavast (10 pakki) suurem kogus sigarette „Leek“ (16 pakki). Üleliigsed kuus pakki sigarette võeti ära. Läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemete kohta koostati 22.09.2005 akt, millele on alla kirjutanud läbiotsimist läbi viinud isikud (vangistusosakonna inspektor-kontaktisik J.P., julgeolekuosakonna spetsialist (läbiotsimise ajal praktikant) M.K. ja praktikant E.P.). Akt on kinnitatud Tallinna Vangla direktori poolt 23.09.
- Kaebuse motiivid ja nõue Kaebuse esitaja leiab, et 22.09.2004 toimunud läbiotsimine oli ebaseaduslik, kuna tal ei võimaldatud läbiotsimise ajal viibida kambris ja olla läbiotsimise juures. Kaebaja arvates on 2 kambri ja kinnipeetavale kuuluvate asjade läbiotsimine ilma tema juuresolekuta õigusevastane, rikub kaebuse esitaja põhiseaduslikke õigusi ning alandab tema inimväärikust. Läbiotsimise teostamine ilma kaebaja juuresolekuta on vastuolus võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Kaebajale kuuluva 6 paki sigarettide äravõtmine oli õigusvastane, kuna vangla kauplusest on lubatud korraga osta 10 pakki sigarette. Kaebaja ongi nii talitanud ega ole lubatust suuremas koguses sigarette ostnud. Seega on tegemist vanglas lubatud esemetega, mille äravõtmiseks puudus alus. Sigarettide äravõtmisega põhjustati kaebajale materiaalset kahju 87.- krooni (praegustes hindades 92.- krooni), mille hüvitamist kaebuse esitaja soovib. Lisaks materiaalsete kahjule soovib kaebaja ka temale Tallinna Vangla õigusvastaste toimingutega tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see on põhjendamatu. 22.09.2004 toimunud läbiotsimisel leiti kinnipeetav A.A.u isiklike asjade hulgast 16 pakki sigarette. Vangla sisekorraeeskirja § 58 p 1 on sätestatud, et kinnipeetaval võib olla maksumärgistatud sigarette 10 pakki, kuid A.A.ul oli lubatust 6 pakki rohkem. Üleliigsed 6 pakki sigarette võeti ära ja selle kohta koostati samal kuupäeval akt. Akti on kinnitanud vangla direktor. Akti kohaselt määrati äravõetud sigaretid hävitamisele, kuid tegelikult neid kuni käesoleva ajani hävitatud ei ole. Käesoleva aasta aprillis viidi A.A.uga läbi täiendav vestlus, mille käigus selgus, et äravõetud 6 üleliigset sigaretipakki kuulusid kaebajaga samas kambris elavale kinnipeetavale O.A.ile, kes kinnitas seda ka oma 20.04.2005 kirjutatud seletuskirjas. O.A. taotlust sigarettide tagasisaamiseks ei esitanud (vabanes vanglast 22.06.2005). Vangla on teinud ka A.A.ule ettepaneku esitada taotlus sigarettide tagasisaamiseks, kuid sellise taotluse esitamisest on kaebaja keeldunud, viidates sellele, et on pöördunud kaebusega kohtusse. Sigaretid võeti ära plaanilise läbiotsimise käigus, mille viisid läbi kolm inimest (vanglaametnik koos kahe praktikandiga). Vastustaja leiab, et läbiotsimine toimus seaduslikult ja kooskõlas vangistusseaduse §-ga
- Samuti on kaebajalt läbiotsimise käigus leitud ülemäärase koguse sigarettide äravõtmine toimunud õiguspäraselt ning kooskõlas vangla sisekorraeeskirjaga. Tallinna Vangla ei ole vaidlustatud toimingutega tekitanud kaebuse esitajale ei materiaalset ega ka moraalset kahju. Vastustaja palub jätta A.A.u kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
- Läbiotsimise kord vanglas on reguleeritud vangistusseaduse §-s
- Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanglaametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele vanglaametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Vangistusseaduse §68 ei sätesta kinnipeetava õigust viibida tema isiklike asjade ning elu- ja olmeruumide, samuti teiste vanglaruumide ja territooriumi läbiotsimise juures. Seega ei ole tegemist kinnipeetava seadusest tuleneva subjektiivse õigusega ning Tallinna Vangla ei 3 saanud nimetatud õigust rikkuda, eemaldades kaebuse esitaja kambrist tema eluruumi ja isiklike asjade läbiotsimise ajaks. Kaebaja on umbmääraselt viidanud ka õiguse üldpõhimõtete - võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtete rikkumisele seoses sellega, et tal ei võimaldatud viibida läbiotsimise juures, selgitamata aga, kuidas nimetatud põhimõtteid on rikutud. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. Seega võiks võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena käsitleda olukorda, kui mõnel kaebajaga samas kambris elaval kinnipeetaval oleks lubatud viibida läbiotsimise juures, kaebuse esitajal aga mitte. Selliseid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Proportsionaalsuse põhimõtte all tuleb mõista eelkõige seda, et läbiotsimine kui vangla administratsiooni toiming peab olema sobiv ja vajalik eesmärgi, milleks on vanglas keelatud esemete ja ainete leidmine ja äravõtmine, saavutamiseks. Läbiotsimine on vajalik siis, kui ei leidu muid vahendeid silmas peetud eesmärgi saavutamiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul oli läbiotsimise näol tegemist sobiva ja vajaliku toiminguga vanglas keelatud esemete ja ainete avastamise ja äravõtmise eesmärgil, mida ei olnud võimalik saavutada muude vahenditega. Seega ei ole tegemist proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisega. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud Tallinna Vangla julgeolekuosakonna juhataja K.K. ja inspektor-kontaktisik J.P. selgitasid, et sõltuvalt läbiotsimise iseloomust ja eesmärgist on mõningatel juhtudel võimalik ka kinnipeetava läbiotsimise ajaks kambrisse jätmine, kui ta ei sega läbiotsimist, ja tema juuresviibimine ei ole vastuolus otstarbekuse põhimõttega (kinnipeetav ei pea täpselt teadma, millistest kohtadest ja kuidas otsitakse keelatud esemeid ja aineid ning milliste meetoditega tehakse kindlaks vastavad peidukohad). Tunnistajate K.K., J.P. ja M.K. ütlustega on vastuolus kaebaja väide, et „varem läbiotsimisi selliselt läbi ei viidud ja kinnipeetaval oli alati lubatud viibida läbiotsimise juures“.
- Vangistusseadusega kehtestatud vabadusekaotuse kandmise tingimused ning täideviimise kord on sätestatud justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 (koos hilisemate muudatustega) kehtestatud vangla sisekorraeeskirjas (VSE). Vastavalt VSE § 57 lõikele 1 on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Kinnipeetavale lubatud asjade loetelu on ära toodud VSE §-s
- VSE §58 lõike 1 p 19 kohaselt võib kinnipeetaval olla maksumärgistatud tubakatooteid koguses 0,5 kg tubakat või 1 plokk või 10 pakki sigarette. Kaebuse esitajale kuuluvast spordikotist leiti läbiotsimisel lubatust suurem kogus (16 pakki) sigarette „Leek“. Sigarettide kuulumine mõnele teisele isikule ei ole leidnud tõendamist. Kaebaja kinnitab ka ise, et sigaretid kuulusid temale. Kuigi kaebaja on omandas need seaduslikul viisil, ostes sigaretid vangla kauplusest, ületas nende kogus VSE §58 lg 1 punktis 19 sätestatud lubatud koguse. Põhjendatud ei ole kaebuse esitaja väide, et tal oli iga kord kauplust külastades õigus osta 10 pakki sigarette. Sigarette ostes pidi kaebuse esitaja arvestama sellega, et tal juba olemasolev sigarettide kogus koos juurdeostetavaga kokku ei ületaks lubatud kogust. Vangla sisekorraeeskirja tutvustamise kohta on kaebuse esitajalt võetud Tallinna Vanglas allkiri küll alles 20.05.2005, kuid arvestades seda, et kaebaja on vanglas viibinud juba alates 1999.aastast, ja kuna tegemist on suitsetajaga, on põhjendatud alus eeldada, et kaebaja oli juba märksa varem teadlik vanglas kehtivatest eeskirjadest, sh tubakatoodete lubatud kogusest. 4 Kinnipeetaval üle lubatud koguse olevaid esemeid tuleb käsitleda keelatud esemetena. Keelatud esemetega toimimist reguleerib VSE §65, mille lõike 1 kohaselt vangla, mille territooriumilt on ese leitud, korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise või hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise või hävitamisega seotud kulud. VSE §71 kohaselt koostatakse vanglas leitud keelatud eseme kohta akt, milles tehakse vangla direktorile ettepanek eseme tagastamise, võõrandamise või hävitamise kohta. Akti kinnitab vangla direktor või tema poolt määratud isik, kes kaalutlusõiguse alusel otsustab ka esemega toimimise viisi. Seega ei ole otsustamise pädevust omav isik seotud kohustusega leitud keelatud ese(med) igal juhul kinnipeetavale tagastada. 22.09.2004 läbiotsimisel leitud keelatud esemete (6 paki sigarettide „Leek“) äravõtmise kohta koostati VSE §-s 71 ettenähtud korras akt, milles nähti ette äravõetud sigarettide hävitamine, kuid seoses kohtuvaidlusega neid tegelikult kuni käesoleva ajani hävitatud ei ole). Vastustaja seletuse kohaselt on vangla administratsioon nõus sigaretid kaebuse esitajale tagastama, kui viimane esitab vastava taotluse. Vastavat taotlust kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja väitel on ta kõnealuses asjas pöördunud kirjalikult Tallinna Vangla direktori poole, kuid vastustaja kinnituse kohaselt ei ole sellist pöördumist registreeritud.
- Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kaebaja poolt vaidlustatud Tallinna Vangla 22.09.2004 toimingud – läbiotsimine ja selle käigus leitud kaebajale kuuluva lubatust suurema koguse (6 paki) sigarettide äravõtmine on olnud õiguspärased ning kohus jätab kaebuse nimetatud toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõudes rahuldamata. Kuna puudub õigusvastane tegu (toiming), siis ei saa kaebajale nimetatud toimingu(te)ga olla põhjustatud materiaalset ega moraalset kahju, mis kuuluks hüvitamisele. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 kohus leiab, et A.A.u kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Sirje Tromp kohtunik