lg.1 kohaselt võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ,järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus määras asjas lihtsustatud menetluse ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite,avalduste ja taotluste esitamiseks. a. esitas hageja täiendavaid tõendeid ja täiendava seisukoha ,milles jääb hagi juurde ning palub selle rahuldamist täies ulatuses.Hageja enda ärakuulamist ei soovinud. Kostja tõendeid ,avaldusi ega taotlusi ei esitanud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega.
lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg.2 sätestab,et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.Pool määrab ise ,mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolisid tõendab. Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele,mis on tekkinud enne 01.07.2002 a.,kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg.1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on AS ja kostja vahel a. sõlmitud leping nr. ,mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Ettemaksu arvest nr. a. tulenevalt on kostja tasunud sularahas AS-le 543 krooni,sellest liitumistasu 99 krooni,kuumaksu 45 krooni ja telefoni eest 399 krooni. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamisest.Leping kostjaga on ühepoolselt lõpetatud a. AS a. saldokinnitusest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 658.67 krooni,kõneteenuste eest 944.69 krooni ja leppetrahv 1000 krooni ,kokku 2603.36 krooni. Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. TsK § 191 lg.1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks ,viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma ,mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise ,eriti täitmisega viivitamise korral.Seega ei ole leppetrahv põhivõlg ,vaid õiguskaitse vahend,mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi,viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Leppetrahvi nõue on põhjendamata ,tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja loeb lepingu lõppenuks a.Arvelt nr.1 nähtub,et arveldusperioodil on teenus peatatud ja nõutud kostjalt teenuse peatamise eest 50.85 krooni.Arvest nr. nähtuvalt nõutakse hagejalt kuumaksu perioodi a summas 478.47 krooni ja leppetrahvi 847.46 krooni. Kohus leiab,et hageja on vastaspoolt eksitades varjatult põhivõla hulka arvestanud põhjendamatu tasu teenuse peatamise eest, leppetrahvi ja kuumaksed aasta jooksul peale lepingu lõpetamist. Kohtu hinnangul on hageja selline tegevus lubamatu.
lg.1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus leiab,et hageja ei ole tõendanud ,millest tuleneb tema nõue leppetrahvi,teenuse peatamise tasu ja kuumaksete saamiseks peale lepingu lõpetamist.Hageja ei ole tõendanud ka viivise nõuet hagiavalduses märgitud ulatuses. Hagile lisatud mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused tuleb jätta tõendina tähelepanuta,kuna on dateeritud a.Leping kostjaga sõlmiti aga a. ja puudub igasugune kinnitus selle kohta ,et need kostjale teatavaks tehti või kostja nendega nõustus. TsK § 174 kohaselt ei ole lepingu ühepoolne muutmine lubatud. Kohus asub seisukohale,et teenuse lõpetamisega on leping lõpetatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu tegeliku lõpetamiseni summas 978.78 krooni (arve 1168596 summas 771.35 krooni +arve 1239663 summas 162.43 krooni+arve Vastavalt TsK § 231 lg.1 on kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt,kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 117.48 krooni (4 aastat x 3 % x 978.78). Kohus leiab,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 978.78 krooni tasumata maksete katteks ja viivis 117.48 krooni, kokku 1096.26 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 105 krooni ja 400 krooni kostjale kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
p.2,§ 52 p.5 ,§ 60 lg.1 tulenevalt kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 98.40 krooni.
lg.1 p.1 sätestab,et poolele ,kelle kasuks tehti otsus,mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista 35 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.