lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega a. määras kohus antud hagi menetlemise lihtsustatud korras. Nimetatud määrusega andis kohus pooltele tähtaja avalduste, dokumentide ja poolte ärakuulamise taotluste esitamiseks või kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitas nõude aluseks olevate arvete väljatrükid ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne .a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise ja lepingutingimuste muutmise lubamatuse. Hagimaterjalidest nähtuvalt on AS ja kostja vahel .a. sõlmitud leping nr , mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. .a. Pakkumise (nr ) alusel on kostja tasunud AS-ile 1353.00 krooni, millest 354.00 krooni on kuumaks ja 999.00 krooni maksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise a. teatest (tlk 13). a saldokinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud .a. Saldokinnitusest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed summas 934.56 krooni; kõneteenused summas 343.29 krooni ja leppetrahv summas 1000.00 krooni (samas kui kostjale väidetavalt esitatud lõpparves nr .a. on leppetrahvi suuruseks märgitud 847.46 krooni). Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üldtingimused leppetrahvi tasumist ei kajasta. Kohtu hinnangul on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet 2/3 põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja lõpetas lepingu .a. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni summas 1255.39 krooni (422.39+354+354+125). Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba , kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles .a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viivised on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt, mille koosseisu on arvestatud ka leppetrahv. Kohtu hinnangul ei ole hageja oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist põhivõla ulatuses. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõla ulatuses summas 1255.39 krooni. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2510.78 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud
lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni.
p 2, § 52 p 5 ja § 54 lg 4 kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu summas 63.00 krooni.
lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 10.00 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.